Smaragdid — hinnalised vääriskivid
SMARAGDID, mida hinnatakse säravrohelise värvuse tõttu, on ehtinud kroonijuveele ning kaunistanud mõnede ajaloo vanimate kuninglike dünastiate troone. Nii nagu vanal ajal, on smaragdid ka tänapäeval rikkuse ja võimu sümboliks.
Kõikjal maailmas peetakse smaragde üldiselt hinnalisemaks kui teemante, smaragdidest hinnalisemaks aga harilikult vaid rubiine. Ent geoloogiatehnik Terri Ottaway väidab, et ”kui võrrelda kalliskive karaatide järgi, on kõrgekvaliteedilised smaragdid maailma kõige kallimad vääriskivid”. Olenevalt kvaliteedist võib peopessa mahtuv smaragd, mis kaalub 3 grammi, maksta miljon dollarit!
Osaliselt on smaragdid nii kallid oma harulduse tõttu. Smaragdid on berülli kristallid. Nad koosnevad tavalistest elementidest alumiiniumist ja ränist ning haruldasest elemendist berülliumist. Tugeva rohelise värvuse annavad smaragdidele kas kroomi- või vanaadiumilisandid.
Kaevandatud juba muistsetest aegadest
Tuhandeid aastaid oli Egiptus peaaegu ainus smaragditootja maailmas. Kairost umbes 700 kilomeetrit kagu suunas asuvates legendaarsetes Kleopatra kaevandustes tegid kõigepealt kaevandustöid egiptlased, hiljem roomlased ja türklased. Milline vaevanõudev ettevõtmine see küll olla võis! Kuuma kõrbepäikese ning maa-aluste kaevanduste pulberja tolmu ja mustuse tõttu oli seal töötada kindlasti äärmiselt raske. Lisaks sellele tuli kogu varustus tuua karavaniga kohale Niiluse jõe äärest ning parimal juhul võttis see aega terve nädala. Hoolimata nendest tohututest raskustest olid need kaevandused umbes aastast 330 e.m.a. kuni aastani 1237 m.a.j. pidevas kasutuses.
Vanal ajal ihaldati smaragde nii nende ilu kui ka oletatava maagilise, raviva toime tõttu. Smaragde hangiti mitmesuguste haiguste raviks. Arvati, et need võivad ka mõjutada naise viljakust ning seksuaaliha. Arusaadavalt arenes Egiptuse ning teiste maade vahel elav ja tulutoov kaubavahetus, mis ulatus isegi Indiasse.
See monopol kestis 16. sajandi alguseni, mil Hispaania konkistadoorid Lõuna-Ameerikasse jõudsid. Varsti pärast seda vallutas Jiménez de Quesada praeguse Kolumbia piirkonna. Mõni aasta hiljem, aastal 1558 leidsid hispaanlased Muzo kaevanduse. Sealsed smaragdid olid hämmastavad nii oma kvaliteedi kui ka suuruse poolest.
Viivitamatult haarasid hispaanlased selle kaevanduse oma valdusesse, orjastasid kohalikud elanikud ning sundisid neid vääriskive kaevandama, mis oli kurnav ning ohtlik töö. Mõne aasta jooksul voolas Euroopasse tohutu suurtes kogustes suuri ja peaaegu defektideta smaragde, millest paljud sattusid Türgi sultanite, Pärsia šahhide ning isegi India kuningliku perekonna liikmete kätte. Neid kive töödeldi, nende peale graveeriti ning need said paljude kallite juveelikollektsioonide aluseks.
Tugevad turvasüsteemid on tõhutud
Tänapäeval kaevandavad neid kalliskive maailma vaeseimad inimesed, kes näevad suurt vaeva, et neid kive kõva maa seest kätte saada. See fakt pani ajakirjaniku Fred Wardi märkima: ”Smaragdikaubanduse juures on irooniline see, et enamik inimesi, kes neid kivisid leiab, ei suuda isegi kujutleda seda, et neil oleks nii palju raha, et üht sellist kivi ise kanda.” Kuna töölistel on vastupandamatu kiusatus vääriskive peita ning kaevandustest välja smugeldada, on enamikus kaevandustes turvamehed. Automaati kandvad valvurid jälgivad hoolega töölisi, kes vaevaga maad kaevavad ja kraabivad.
Nendest abinõudest hoolimata väidavad eksperdid, et suur osa ülemaailmsest smaragdikaubandusest on ikka veel illegaalne. ”Enamik smaragde, millega kaubeldakse, on registreerimata, maksustamata, varjatud ning liigub vaid ülemaailmsel mustal turul. Peaaegu igat kõrgekvaliteedilist smaragdi smugeldatakse kunagi,” ütleb ajakiri ”National Geographic”.
Tähelepanuks ostjale!
Smaragdile omasest geneesist on nende kristallidel loomulikke sisemisi ebapuhtusi, mida kutsutakse suletisteks. Suletiste tõttu tekivad kivi pinnale lõhed, mis rikuvad kivi lihvi ning kahandavad suuresti selle väärtust. Sajandeid on kaubitsejad neid pinnadefekte peitnud, hoides puhastatud ja lihvitud kalliskive kuumas seedripuu- või palmiõli vannis. Tänu sellisele kuumutamisele surutakse õhk kivi lõhedest välja, õli tungib lõhedesse ning defekte pole enam näha. Niiviisi töödeldud kalliskivid müüakse siis maha kui kõrgekvaliteedilised vääriskivid. Kuid ühe-kahe aastaga õli aurustub ning lõhed ilmuvad jälle nähtavale, mis tekitab ostjas hämmingut ja masendust.
Need, kes soovivad smaragdi osta, peavad olema teadlikud ka imitatsioonidest. Keskajal oli levinud tavaks müüa smaragdide pähe lihvitud ning lõigatud rohelist klaasi. Imitatsioonidega on aastaid paljusid pahaaimamatuid inimesi haneks tõmmatud. Ajakiri ”National Geographic” märgib: ”Peale tavainimeste on pettuse ohvriks langenud ka asjatundjaid.” Testid aga võimaldavad lugupeetud gemmoloogil garanteerida smaragdi ehtsust.
Kuigi inimese ahnus on smaragdi sära tuhmistanud, on need kalliskivid sellegipoolest kaunid, haruldased ja hinnalised. Nad on osa Jumala imelisest loodust.
[Piltide allikaviited lk 25]
Kõik smaragdid: S. R. Perren Gem and Gold Room, Royal Ontario Museum; Ancient Egypt Gallery, Royal Ontario Museum