Vereta ravi — mida ütlevad asjatundjad

”ÄRGAKE!” NORRA-KORRESPONDENDILT

”KUI ma ka kõik muu sellest kongressist peaksin unustama, ei unusta ma teie boksi.” Nõnda lausus üks Norras Oslos eelmisel suvel toimunud Rahvusvahelise Vereülekande Ühingu 25. kongressist (27. juuni — 2. juuli 1998) osa võtnud arst. Ta oli just äsja käinud vaatamas infoboksi, mille olid sisustanud Jehoova tunnistajad kui ametlikud eksponendid.a

Kongressist võttis osa rohkem kui 1700 arsti 83 maalt. Paljud delegaadid olid verepankade esindajad, kuid oli ka hematolooge, kirurge ja anestesiolooge. Millist teavet need oma ala asjatundjad sellel kõrgetasemelisel kokkutulekul jagasid? Mida Jehoova tunnistajad oma näitusele välja olid pannud ja milliseid mõtteid delegaadid selle kohta neile avaldasid?

Vereta alternatiivid

Käsitletud teemad puudutasid ka vereülekannet, vere testimist ning inimvere meditsiinilisi alternatiive. Dr Christopher V. Prowse Šoti Riiklikust Vereülekandeteenistusest kõneles teemal ”Inimvere ja verevarude alternatiive”. Ta mainis mitmesuguseid rekombinantseid (sünteetilisi) kasvufaktoreid, mis võivad suurendada vererakkude hulka, stimuleerides organismi neid rakke tootma. Näiteks sünteesivad neerud erütropoetiini, mis stimuleerib vere punaliblede moodustumist. Ent nüüd suudetakse seda sünteesida laboratooriumides. Dr Prowse sõnas, et sünteetiline ”erütropoetiin on leidnud kindla koha mitmesuguste aneemiavormide ravis”.

Sarnane aine on töötatud välja ka vereliistakute sünteesi stimuleerimiseks organismis. Dr Prowse lausus: ”Kõige värskemad avastused selles vallas on trombopoetiini kasvufaktorid. Juba on litsentseeritud interleukiin 11 tõhusa vereliistakute hulga suurendajana .. ning on tõenäoline, et peagi tehakse sedasama trombopoetiini ja selle homoloogi rh-PEG-MGDF-ga.”

Peale selle mainis dr. Prowse ka sünteetilisi hüübimisfaktoreid (plasmaproteiine), mis on osutunud tõhusaks hemofiiliahaigete ravis: ”Terve rea plasmaproteiinide rekombinantsed ekvivalendid on litsentseeritud ning neist on plasmast valmistatud preparaatide viirusinfektsioossuse kartuses saanud mõningatel juhtudel eelistatud ravivahendid.” Dr Prowse lisas, et ”juurutamisel on terve hulk teisi koagulatsioonifaktoreid”.

Ühe farmaatsiakorporatsiooni esindaja hr. Faithfull esitles perfluorosüsivesinikühendeid (PFC-ühendeid). Teatud perfluorosüsivesinikud suudavad vereringesüsteemis hapnikku transportida. Nende kemikaalide esimene põlvkond ei osutunud ”kunstverena” rahuldustpakkuvaks. Kas nüüd on saavutatud edu? Faithfull lausus: ”Mõne viimase aastaga on PFC-tehnoloogia arengus edasi jõutud ning on sooritatud kliinilisi katseid, kasutades [kahte teise] põlvkonna PFC-emulsiooni.” Ta teatas, et ühte neist on katsetatud 256 patsiendil, kellele tehti kas ortopeediline, günekoloogiline või uroloogiline operatsioon — need on protseduurid, millega tihti kaasneb suur verekaotus. Tulemused? ”Mõlema uuringu andmed osutavad sellele, et oksügent avaldas neile initsiaatoritele [initsiaator näidustab vereülekande] pöördelist mõju tähelepanuväärselt paremini kui veri ning et neile initsiaatoritele avaldunud pöördeline mõju püsis märkimisväärselt kauem kui autoloogilise vere puhul.”

Kongressil öeldi välja ka mõte, et PFC-osakesed sellistes emulsioonides ”on väga väikesed .., punase verelible diameetrist umbes 40 korda väiksemad. Tänu oma väiksusele saavad PFC-osakesed läbida kapillaare, milles pole ainustki punast vereliblet”. See tõotab tuua kasu juhtudel, kui teatud koed on kahjustunud ja kannatavad vere defitsiidi all.

Üks briti arst rõhutas vajadust kirurgiliste protseduuride ajal verega säästlikult ümber käia. Ta kutsus selleks üles põhjusel, et verd napib ning et vereülekannetega on seotud omad ohud. Selgitamaks, kui palju saab vere kasutamise piiramiseks ette võtta, rääkis ta kirurgist, kes kasutas verd vaid 10 protsendi puusaoperatsioonide käigus, mida ta tegi. Sama haigla teised kirurgid kasutasid verd 70 protsendi puusaoperatsioonide puhul.

Kuidas olid Jehoova tunnistajad esindatud

Paljude taoliste alternatiivide ja meetodite kohta võis saada infot Jehoova tunnistajate boksist. Ühelt plakatilt võis näha, et praegu pakub vereta ravi 120 meditsiinikeskust maailma eri paigus, infolehtedel aga olid toodud lühiülevaated tuhatkonnast meditsiinialasest artiklist. Jagati ka informatsiooni selle kohta, millised on vereülekandest hoidumise mitmesugused meetodid — ravivõtted, mida saaks rakendada enne operatsiooni, selle käigus ja pärast seda.

Vastukaja oli äärmiselt positiivne. Kongressi ajal vestlesid boksis olnud tunnistajad umbes 480 arstiga — et saada lisainfot, tulid paljud tagasi ning tõid ka kolleege kaasa. Üks anestesioloogia- ja kirurgiaprofessor Californiast märkis: ”See on muljetavaldav.” Professor Saksamaalt lausus: ”Saan seda informatsiooni kasutada oma üliõpilaste harimisel.” Hiina suurimat verepanka esindav arst leidis: ”Meil on taolist infot hädasti vaja, sest verd napib.”

Ühe Norra haigla verepanga juhataja pöördus päev pärast infolehe saamist tagasi ja sõnas: ”Kas ma saaksin neid veel kaks-kolm tükki? Annan need kirurgidele ja anestesioloogidele ning soovitan neil rakendada neid meetodeid, piiramaks või vältimaks operatsioonidega seotud vereülekannete kasutamist.” Üks teine arst lausus: ”See on kongressi kõige huvitavam boks.”

Kõikjal maailmas on Jehoova tunnistajad aktiivselt aidanud inimestel leida arste, kes oskavad ja tahavad ravida patsiente, kasutamata vereülekannet. Samuti on tunnistajad avaldanud värsket infot vereülekande meditsiiniliste alternatiivide kohta. Kongressil väljendasid taolise info vastu huvi sajad arstid, nende hulgas kirurgid, ja ka teised meditsiinitöötajad paljudest maadest. See peaks avaldama positiivset mõju nende inimeste pingutustele tarvitada neid paljusid menetlusi ja tooteid, mis välistavad vereülekande vajalikkuse.

[Allmärkus]