Asteegid. Meelihaarav lugu nende eluvõitlusest

”ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

”SUUR TURUPLATS OLI TÄIS INIMESI, KELLEST MÕNED OSTSID, TEISED MÜÜSID .. NEED SÕDURID MEIE HULGAS, KES OLID RÄNNANUD PALJUDES MAAILMA PAIKADES — KONSTANTINOOPOLIS, KÕIKJAL ITAALIAS JA ROOMAS —, KINNITASID, ET NAD POLE KUNAGI VAREM NÄINUD TURUPLATSI, KUS VALITSEKS SELLINE KORD NING MIS OLEKS NII SUUR JA INIMROHKE.”

NII kirjeldas Bernal Díaz del Castillo, hispaania konkistadoori Hernán Cortési armee sõdur, asteekide linna Tenochtitláni 1519. aastal.

Gene S. Stuart ütleb oma raamatus ”The Mighty Aztecs”, et Tenochtitlánis oli hispaanlaste saabudes 150000 kuni 200000 elanikku. Tenochtitlán polnud mõni vähearenenud kolgas, vaid umbes 12 kuni 15 ruutkilomeetri suurune metropol, mille piirid aina laienesid. See oli sildade, teetammide, kanalite ja hiilgavate templite linn. Pealinn Tenochtitlán oli asteekide impeeriumi süda.

Paljudele lugejatele võib aga pilt rahulikust ja harmoonilisest asteekide linnast tunduda vastuolus levinud arvamusega, et asteegid olid üksnes verejanulised metslased. On tõsi, et asteekide uskumuse kohaselt vajasid nende jumalad jõu saamiseks inimsüdameid ja -verd, kuid asteekide kultuur ja ajalugu sisaldab peale verevalamise ka palju muud. Kui me mõistame asteekide eluvõitlust minevikus, saame paremini aru ka nende järeltulijate tänapäevani kestvast visast võitlusest ellujäämise nimel.

Asteekide päritolu

Tegelikult olid asteegid Mesoameerika tsivilisatsioonide ajalooareenil vaid lühikest aega.a Enamik ajaloolasi usub, et Mehhiko põliselanikud on pärit Aasiast, kust nad liikusid Beringi väina kaudu Alaskasse ning sealt vähehaaval edasi lõuna poole. (Vaata ”Ärgake!” 8. september 1996, lk. 4, 5, inglise keeles.)

Arheoloogid peavad vanimaks Mesoameerika teadaolevaks kultuuriks olmeekide kultuuri. Mõningate asjatundjate sõnul sai olmeekide tsivilisatsioon alguse ilmselt umbes aastal 1200 e.m.a. ning valitses tõenäoliselt 800 aastat. Alles rohkem kui kaks tuhat aastat hiljem, aastal 1200 m.a.j., ilmusid ajaloo näitelavale asteegid. Nende kultuur kestis ainult 300 aastat. Nende võimsa impeeriumi ülemvõim vältas vaid sada aastat, enne kui hispaanlased nende impeeriumile lõpu tegid.

Asteekide impeeriumi õitseaja hiilgus on aga peaaegu võrreldamatu. Ühe allika sõnul ”rajasid asteegid impeeriumi, mis ulatus lõuna pool kuni Guatemalani”. ”Asteekide tsivilisatsioon oli üks arenenumaid tsivilisatsioone Ameerikas. Nende linnad olid niisama suured kui ükskõik missugused tolle aja Euroopa linnad,” ütleb ”The World Book Encyclopedia”.

Legendid päritolu kohta

Vaatamata asteekide kuulsusele on nende päritolu kohta vähe teada. Ühe legendi järgi on nimi asteek tulnud sõnast aztlán, mida arvatakse tähendavat ”valget maad”. Keegi ei tea, kus see legendaarne Aztláni maa asus, kui see üldse kunagi eksisteeriski.

Legendi järgi oli asteekide hõim viimane seitsmest hõimust, kes Aztlánist lahkus. Oma jumala Huitzilopochtli käsul alustasid nad pikka teekonda, et leida endale kodumaad. Nad rändasid ringi aastakümneid, neile sai osaks tohutuid raskusi, nad kannatasid puudust ning nad olid peaaegu vahetpidamata oma naaberhõimudega sõjajalal. Kuid selline rändamine ei võinud kesta jäädavalt. Ühe kõige tuntuma legendi järgi ütles Huitzilopochtli oma teenijatele, et nende kodu on seal, kus nad näevad kotkast kaktuse otsas. Seda märki olevat nähtud Texcoco järve väikesel soisel saarel. Sinna need rändurid lõpuks elama asusidki ning ehitasid linna, mis sai hiljem tuntuks kui Suur Tenochtitlán (’kivi, mis tõuseb veest’). Mõningate ajaloolaste sõnul tuleb see nimi legendaarse hõimupealiku Tenochi nimest. Tänapäeval asub Tenochtitláni kohal México linn.

Asteegid olid suurepärased insenerid ja oskustöölised. Nad laiendasid oma linna järvepõhja täites. Nad ühendasid saare mullast tammide abil maismaaga. Ehitati ka palju kanaleid.

Tol ajal ei tuntud neid ehitajaid aga üldiselt kui asteeke. Ühe legendi järgi andis nende jumal Huitzilopochtli neile uue nime mexica, kui nad Aztlánist lahkusid. Peagi kandis seda nime nii ümberkaudne maa kui ka selle elanikud.

Kuid mexica’d ehk asteegid ei elanud selles piirkonnas üksi. Vaenlastest ümbritsetuna pidid nad sõlmima liite oma naaberhõimudega. Neid, kes asteekide rahutingimusi vastu ei võtnud, ootas ees surmavõitlus. Tegelikult sobis asteekidele sõdimine. Nende päikesejumal Huitzilopochtli oli vaid üks paljudest jumalatest ja jumalannadest, kes nõudis pidevalt veriseid südameid ja inimohvreid. Ohverdati peamiselt sõjavange. Asteekide komme vange ohverdada tekitas nende vaenlastes suurt hirmu.

Asteekide impeerium laienes Tenochtitlánist edasi ning peagi hõlmas see ka alasid seal, mida praegu tuntakse Kesk-Ameerikana. Asteekide kultuuri imbusid uued religioossed kujutelmad ja kombed. Samal ajal voolas asteekide varakambritesse muinasjutulisi rikkusi võidetud vasallidelt võetava tribuudi näol. Asteekide muusika, kirjandus ja kunst olid kõrgel tasemel. Ajakiri ”National Geographic” ütleb: ”Juba asteekide skulptuuride võimsus näitab, et nad olid ajaloo ühed andekamad skulptorid.” Hispaanlaste saabudes oli asteekide tsivilisatsioon oma õitsengu tipul.

Asteegid saavad lüüa

1519. aasta novembris võttis asteekide valitseja Montezuma II rahuga vastu hispaanlased ning nende juhi Hernán Cortési, keda ta pidas asteekide kehastunud jumalaks Quetzalcoatliks. Hispaanlased võtsid vastu ebausklike asteekide külalislahkuse. Naiivsed asteegid näitasid hispaanlastele Tenochtitláni kullast aardeid. Palavikulise hooga hakkas Cortés tegema salaplaane, kuidas kõiki neid aardeid endale saada. Cortés sai hakkama suure julgustükiga, vangistades Montezuma ta omas linnas. Mõned väidavad, et Montezuma alistus praktiliselt ilma vastupanuta. Nii või teisiti õnnestus Cortésil vallutada tohutu impeeriumi pealinn ilma lahingut pidamata.

Kuid verevalamiseta saavutatud võit viis peagi verise võitluseni. Cortésil tuli ootamatult ühe hädaolukorra tõttu rannikule minna ning ta andis võimu impulsiivse mehe Pedro de Alvarado kätte. Kartes, et Cortési ära olles hakkavad Tenochtitláni elanikud peagi tema vastu mässama, otsustas Alvarado esimesena rünnata. Ta tappis pidustuste ajal tohutult palju asteeke. Kui Cortés tagasi tuli, valitses linnas täielik segadus. Puhkenud lahingus sai surma Montezuma, kelle tapsid ehk hispaanlased. Kuid hispaanlaste versiooni järgi rääkis Cortés Montezuma nõusse, et see ilmuks rahva ette ning paluks neil sõdimine lõpetada. Kui Montezuma seda tegi, viskas ta oma rahvas ta kividega surnuks. Cortés ja mõned teised haavatud mehed pääsesid igal juhul eluga.

Kurnatud ja vigastatud Cortés rühmitas oma väesalgad ümber. Hispaanlastega liitusid läheduses elavad hõimud, kes vihkasid asteeke ning tahtsid nende ikke alt vabaneda. Cortés pöördus nüüd Tenochtitláni tagasi. Sellele järgnenud verise lahingu käigus ohverdasid asteegid teadupoolest vangistatud hispaania sõdureid. See tekitas Cortési meestes suurt raevu ning tugevdas nende otsustavust võita ükskõik mis hinna eest. Ühe asteegi kirjaniku sõnul haarasid siis asteekide endised vasallhõimud ohjad enda kätte, ”makstes julmalt kätte mexica’te [asteekide] tegude eest ning röövides kogu nende varanduse”.

Suur Tenochtitlán langes 1521. aasta 13. augustil. Sellest ajast peale jäid asteegid hispaanlaste ja nende liitlaste võimu alla. ”National Geographic” märkis: ”Kuna hispaanlased kullaotsinguil maad rüüstasid, hävisid Mesoameerika võimsad linnad ja tseremoniaalkeskused üsna lühikese ajaga. Põliselanikud orjastati ja kristianiseeriti ning asteekide impeerium, viimane põliselanike tsivilisatsioon, kadus.”

Vallutus tõi peale poliitiliste muutuste kaasa ka muud. Hispaanlased tõid endaga ühes uue religiooni katolitsismi, millesse nad asteeke väevõimul pöörasid. Mõistagi oli asteekide religioon verejanuline ja seotud ebajumalate teenimisega. Katolitsism ei kaotanud aga neid paganlikke kombeid, vaid hoopis segunes asteekide religiooniga. Tonantzin, jumalanna, keda kummardati Tepeyaci mäel, asendati Guadalupe’i jumalaemaga ning täpselt seal, kus kunagi Tonantzini kummardati, seisab praegu Guadalupe’i Jumalaema kirik. (See kirik seisab seal, kus neitsi Maarja olevat end ilmutanud.) Jumalaema Maarja auks korraldatud usupühade ajal tantsivad tema kummardajad selle kiriku ees oma esivanemate paganlikke tantse.

Mis on asteekidest saanud?

Kuigi asteekide impeerium on juba ammu hävinud, on selle mõju tunda tänase päevani. Sellised sõnad nagu ”šokolaad”, ”tomat” ja ”tšilli” on laenatud asteekide nahua keelest. Ning enamik Mehhiko rahvastikust on hispaania konkistadooride ja põliselanike järeltulijad.

Kuna mõned etnilised grupid püüavad säilitada oma esivanemate traditsioone, on paljudes Mehhiko osades jäänud püsima põliselanike vanad kultuurid. Mehhiko vabariigis on 62 põlisrahva gruppi ja 68 registreeritud dialekti. Hiljutine uuring, mille korraldas Mehhiko Geograafia ja Statistika Selts (Instituto Nacional de Estadística, Geografía e Informática), leidis, et rohkem kui viis miljonit üle viieaastast räägib mingisugust põliskeelt. Ajakiri ”National Geographic” ütles: ”Kuigi nad on olnud nii koloniaalajal, diktatuuri kui ka revolutsiooni ajal teiste rahvaste võimu all ja elanud vaeselt, on nad siiski säilitanud oma keele, kombed ja lootuse enesemääramisõigusele.”

Sellegipoolest elab enamik uhkete asteekide järeltulijatest vaesuses, paljud neist töötavad väikestes farmides ning suudavad end vaevu elatada. Paljud elavad kõrvalistes paikades, kus hariduse omandamine on raske. Seega on enamikul põliselanikel raske majanduslikult edasi jõuda. Nende olukord sarnaneb teiste Mehhiko ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste olukorraga. Nende kaitseks on häält tõstetud. Guatemalast pärit Nobeli auhinna laureaat Rigoberta Menchú esitas liigutava üleskutse: ”Meil tuleb kaotada barjäärid, mis eraldavad etnilisi gruppe, indiaanlasi ja mestiitse, keelerühmi, mehi ja naisi ning haritlasi ja mitteharitlasi.”

Nii kurb kui see ka pole, on asteekide olukord nii praegu kui ka minevikus järjekordseks tõendiks selle kohta, et ”inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9). Peale liigutavate sõnade ja poliitiliste ilukõnede on vaja veel palju muud, et muuta vaeste ja ühiskondliku ebavõrdsuse all kannatavate inimeste elu. Seepärast on paljud nahua keelt kõnelevad inimesed võtnud innuga vastu Piibli sõnumi lootusest tulevase maailmavalitsuse ehk Kuningriigi kohta (Taaniel 2:44; vaata kasti sellel leheküljel).

Mõned on vastu sellele, et põlisrahvastele Piiblit õpetatakse. Neile võib tunduda, et nahua keelt kõnelevate inimeste religioon, mis on katolitsismi ja vana asteekide paganluse segu, on osa nende kultuurist ning seda tuleb säilitada. Kuid need, kes on võtnud vastu Piibli sõnumi, on vabanenud ebausust ning religioossetest valedest (Johannese 8:32). Tuhandetele asteekide järeltulijatele pakub vaid Piibel ainsat ellujäämislootust.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 20]

”MUL ON RÕÕM JAGADA TÕDE NAHUA KEELT KÕNELEVATELE INIMESTELE”

SÜNDISIN Mehhikos väikeses Santa María Tecuanulco külas, mis asub México linnast vaid 60 kilomeetri kaugusel. See kaunis ja haljas paik asub mägedes, kus inimesed teenivad elatist lillede kasvatamisega. Kui kätte jõuab lillede korjamise aeg, on kõik kohad lilledest värvikirevad. Varem rääkisid kõik Santa María elanikud muistset nahua keelt. Mäletan, et igal majal oli äratundmiseks oma nimi, mõistagi nahua keeles. Meie maja nimi oli Achichacpa, mis tähendab ”koht, kus vesi voolab”. Kui ma kellelegi ütlesin, kus ma elan, pidin ütlema ka ümberkaudsete majade nimed. Veel praegugi on paljudel majadel oma nimi. Hispaania keelt hakkasin õppima 1969. aastal, kui olin 17-aastane. Minu arvates on nahua keel ilus keel. Kahjuks räägivad seda keelt veel vaid küla vanemad elanikud, tänapäeva noortest tunnevad seda keelt üksnes väga vähesed.

Olin oma külas ainuke, kes hakkas Jehoova tunnistajatega uurima. Terve küla tahtis mind seepärast koos lastega külast ära ajada. Mind kästi katoliku kirikule regulaarselt annetada, mida ma muidugi keeldusin tegemast. Minu sugulased isegi ei rääkinud minuga enam. Vaatamata küla tugevale vastupanule käisin 1988. aasta detsembris ristimisel. Olen Jehoovale tänulik selle eest, et mu kolm tütart teenivad täisajaliste evangeeliumikuulutajatena ning mu poeg on ristitud kristlane. Mulle toob suurt rõõmu hea sõnumi kuulutamine Santa Marías. Kuulutan seal vanematele inimestele nahua keeles. Olen kindlalt otsustanud teenida meie armastavat Jumalat Jehoovat, kes on kaastundlik kõikidest rahvastest inimeste vastu. (Kaastöö.)

[Arvjoonis lk 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AMEERIKA JA MUU MAAILMA TÄHTSAMATE KULTUURIDE JA SÜNDMUSTE VÕRDLEV KRONOLOOGIA

AASTAST 1200 E.M.A. KUNI 1550 M.A.J.

HISPAANIA INKVISITSIOON

1500 M.A.J.

EUROOPA RENESSANSS

ASTEEGID

”KRISTLIKUD” RISTISÕJAD

TOLTEEGID

1000 M.A.J.

BÜTSANTS

500 M.A.J.

TEOTIHUAKAANLASED

VARAKRISTLUS

ROOMLASED

SAPOTEEGID

KREEKLASED

EGIPTLASED

500 E.M.A.

MAAJAD

OLMEEGID ASSÜÜRLASED

1000 E.M.A.

[Kaart/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ASTEEKIDE IMPEERIUM

MEHHIKO

Tenochtitlán

GUATEMALA

[Pilt]

Võimsa linna Tenochtitláni kohal asub praegu México linn

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 15]

Asteekide kalender

[Pilt lk 19]

Asteekide jumalateenimispaik Teotihuacáni Päikesepüramiid

[Pildi allikaviide lk 15]

Seinamaal lk. 15—16: ”Mehhiko läbi sajandite”, autor Diego Rivera. México Rahvuspalee, Mehhiko

[Piltide allikaviide lk 17]

Kotkas ja maal lk. 18: “Mehhiko läbi sajandite”, autor Diego Rivera. México Rahvuspalee, Mehhiko