Kuidas jäseme kaotuse riski vähendada?

ENAMASTI saab jäseme kaotust vältida. Ja see peab paika isegi nende inimeste puhul, kes põevad perifeersete veresoonte haigusi. Nagu eelmises artiklis mainiti, põhjustab neid haigusi sageli diabeet.a Õnneks saab diabeedi kulgu tihtipeale kontrolli all hoida.

”Dieet on diabeedi ravi nurgakiviks, ükskõik kas insuliini tarvitamine on ette nähtud või mitte,” ütleb ”The Encyclopædia Britannica”. Dr Marcel Bayol New Yorgi Kings County Haiglast ütles ”Ärgake!” toimetusele: ”Kui diabeetikud suhtuvad oma olukorda tõsiselt, jälgivad dieeti ja otsivad meditsiinilist abi, vähendavad nad alajäseme kaotamise riski.” Kui II tüübi diabeetikud neid nõuandeid rakendavad, võivad nende haigusnähud aja jooksul isegi mõnevõrra taanduda.b

Kehaline treening on väga oluline

Kehaline treening on samuti tähtis. See aitab organismil glükoosi ehk veresuhkru nivood normaalsena hoida. Perifeersete veresoonte haiguste korral aitab kehaline tegevus säilitada kahjustatud kehaosa elujõudu, painduvust ja verevarustust. Füüsiline treening aitab vähendada ka vahelduvat lonkamist, mis tuleneb valust, mida veresoonte haiguste põdejad võivad kõndimise või kehalise treeningu ajal säärelihastes tunda. Kellel see sümptom esineb, ei peaks siiski tegema harjutusi, mis panevad suure koormuse jalgadele või eeldavad järske liigutusi. Sobivamad spordialad on käimine, jalgrattasõit, aerutamine ja sõudmine, ujumine ning vees võimlemine. Enne mingi dieedi või treeningu alustamist tuleks alati konsulteerida arstiga.

Suitsetamine peaks mõistagi olema tabu kõigile, kes tahavad olla hea tervisega. Lisaks perifeersete veresoonte haigustele on veel hulgaliselt teisi hädasid, mida suitsetamine kas põhjustab või süvendab. ”Suitsetamisel on amputeerimist tingivate tegurite hulgas suur osakaal, eriti kui suitsetaja põeb diabeeti ja perifeersete veresoonte haigust,” ütleb dr. Bayol. Kui suur see osakaal on? Üks amputeeritud patsientide taastusravi käsiraamat ütleb, et ”amputeerimisi esineb suitsetajate seas 10 korda sagedamini kui mittesuitsetajate seas”.

Hoolitse haigete jäsemete eest

Perifeersete veresoonte haigused võivad halvendada alajäsemete verevarustust ning see omakorda võib kutsuda esile neuropaatia — seisundi, millega kaasnevad tundlikkuse häired. Sellest tulenevalt võivad jäsemed viga saada isegi siis, kui inimene lihtsalt voodis puhkab. Näiteks kui elektrisoojendustekk või -padi peaks minema liiga kuumaks, võib inimene — kuna ta valu ei tunne — saada tõsiseid põletushaavu. Seepärast hoiatavad tootjad diabeetikuid, et need oleksid selliseid tooteid kasutades ettevaatlikud.

Haiged jäsemed on ka infektsioonidele vastuvõtlikumad. Tühipaljas marrastus võib põhjustada haavandeid või isegi gangreeni. Seepärast on väga oluline jalgade eest hoolitseda, sealhulgas kanda mugavaid, paraja suurusega jalatseid ning hoida jalad puhtad ja kuivad. Paljude haiglate juures tegutsevad jalakliinikud, kus patsiente õpetatakse jalgade eest hoolitsema.

Kui perifeersete veresoonte haigus on sedavõrd kaugele arenenud, et näidustatud on kirurgiline ravi, püüavad kirurgid amputeerimist tavaliselt vältida. Üks meetod, mida selle asemel kasutatakse, on angioplastia. Veresoontekirurg viib arterisse balloonotsikuga kateetri. Balloon puhutakse täis ja see laiendab ahenenud soont. Teine võimalus on šunteerimisoperatsioon — veresoone tugevalt kahjustatud koha asendamine teisest kehaosast võetud veresoone transplantaadiga.

54-aastane Barbara on põdenud I tüübi diabeeti 4. eluaastast alates. Pärast esimese lapse sündi jäid tema jalgade veresooned haigeks. Mõned arstid soovitasid tal jalad amputeerida. Ent Barbara leidis ühe maineka veresoontekirurgi, kes angioplastia abil tema jalgade verevarustust parandas. Angioplastia tõi kasu mõneks ajaks, kuid lõpuks tuli Barbarale teha siiski šunteerimislõikus, mis ka õnnestus. Nüüd hoolitseb Barbara oma jalgade eest ülipüüdlikult.

Väldi traumasid

Trauma on teine peamine jäsemekaotuse põhjus. Trauma ei ohusta mitte üksnes mõningaid kehaliikmeid, vaid kõiki. Siiski aitab jumalakartlik ellusuhtumine trauma riski tunduvalt vähendada. Niihästi tööl, sõidukiroolis kui ka meelt lahutades peaksid kristlased suhtuma oma kehasse kui Jumala kingitusse. Sestap peaksid nad pidama lugu kõigist ohutusnõuetest ja hoiduma mõttetult riskimast (Roomlastele 12:1; 2. Korintlastele 7:1).

Mida tehakse traumaohu vähendamiseks maades, mis kubisevad miinidest? Paljudes maades on valitsuse toetusel algatatud programme, millega püütakse tõsta inimeste teadlikkust miinidest. Vastavalt ÜRO peasekretäri raportile õpetavad need programmid ”ohustatud elanikkonnale .., kuidas mineeritud alal elades ja töötades miini otsa sattumise riski vähendada”.

Kurb küll, kuid ”inimesed harjuvad mõttega, et nad elavad miiniväljal, ning muutuvad hooletuks”, öeldakse ühes ÜRO raportis. ”Mõnikord ergutavad religioossed tegurid [inimesi] taolistesse ohtudesse fatalistlikult suhtuma.” Fatalistlik ellusuhtumine ei leia aga kinnitust Jumala Sõnas. Vastupidi, Piibel kutsub üles ettevaatusele ja turvameetmete kasutamisele (5. Moosese 22:8; Koguja 10:9).

Seega, kui oled ettevaatlik ja astud mõistlikke samme oma tervise kaitseks, vähendad sa suuresti jäseme kaotuse riski. Aga mida öelda nende kohta, kes juba on jäseme kaotanud? Kas nad võivad sellegipoolest täisväärtuslikku elu elada?

[Allmärkused]

[Pilt lk 4]

Suitsetamine suurendab tunduvalt jäseme kaotuse riski, eriti kui inimesel on mõni veresoonte haigus

[Pilt lk 5]

Sobiv treening ja õige toitumine tulevad veresoonkonnale kasuks