Muusika mõjujõud
”Muusika üksi oma üllatavate võludega võib köita heitlikku meelt ja vaigistada rahutut hinge.”
NII kirjutas William Congreve umbes 300 aastat tagasi oma teoses ”Hymn to Harmony”. Sajandeid varem väitis üks muistne kreeka kirjatöö, et ”muusikaline kasvatus on tunduvalt mõjusam vahend kui miski muu, kuna rütm ja harmoonia leiavad tee hinge sisemistesse soppidesse”.
Selle tõesust on näinud mõned lapsevanemad, kes on pannud tähele, et nende teismelistest lapsed on muutunud süngeteks ja kaotanud koostöövalmiduse, kui kuulavad pidevalt heavy metal muusikat. Seda võis näha ka 1930ndate ja 1940ndate aastate Saksamaal, kui natsid kasutasid sütitavat marsimuusikat, valmistamaks suuri rahvamasse ette Adolf Hitleri hüpnootilisteks kõnedeks.
Pole kahtlustki, et muusika võib mõjutada mõistust ja südant ning võimaldab neid manipuleerida kas heas või halvas suunas. Näiteks arvatakse, et kui väikelapsed kuulevad teatud liiki muusikat, arenevad nad intellektuaalselt ja emotsionaalselt kiiremini. Isegi kogelejad saavad vahel laulda neid lauseid, mida nad rääkides ei suuda välja öelda.
Muusika mõju patsientidele, kes põevad liikumishäireid põhjustavaid neuroloogilisi haigusi, on mõnikord hämmastav, sõnab Anthony Storr oma raamatus ”Music and the Mind”. Storr toob näitena ühe naispatsiendi: ”Jäänud [Parkinsoni] tõvest liikumisvõimetuks, oleks ta võinud jäädagi sellesse abitusse seisundisse, kuni talle tulid meelde nooruspõlvest tuttavad meloodiad. Tänu sellele taastus äkitsi ta liikumisvõime.”
Põhjust mureks
Seega paistab, et muusikal võib olla kasulik mõju. Siiski on ka oht, et paheliste ja ahnete inimeste käes võib muusika saada surmarelvaks. Mõned uurimused on näidanud otsest seost ühiskonnavaenuliku käitumise ja teatud liiki muusika vahel.
Selliste väidete toetuseks teatab psühholoogiaalane ajakiri ”Psychology of Women Quarterly”: ”On tõendeid, mis lasevad oletada, et rokkvideote vaatamisel on sama efekt kui pornograafia vaatamisel, kuna mehed, kellele näidati vägivaldseid rokkvideoid, ilmutasid kalgimat ja vaenulikumat suhtumist naistesse kui mehed, kellele näidati vägivallatuid rokkvideoid.”
See mõju ei piirdu üksnes meestega, vaid hõlmab ka naisi. Sama väljaanne lisab: ”Nii mehed kui naised võivad muutuda vastuvõtlikuks nende laulude negatiivsele sõnumile, milles alavääristatakse naisi.”
Ajakiri ”Sex Roles” nõustub selle järeldusega, teatades: ”Hiljutine uurimus .. avastas seose, et need noored tütarlapsed, kes olid pärit halva õhkkonnaga perest ja vaatasid äärmiselt palju muusikavideoid, torkasid teiste hulgas sageli silma oma lodeva seksuaalmoraaliga.” Mõnedes räpplugudes kujutatud võika vägivalla ja üksikasjalikult seksi kirjeldavate sõnade tõttu kuulutas üks USA piirkonnakohtunik oma otsusega ühe räppalbumi ”ühiskonna mõõdupuude järgi rõvedaks”.
Kas see kohtunik liialdas? Sugugi mitte! Ajakiri ”Adolescence” jõudis järeldusele, et ”nii noored kui nende vanemad teatavad, et märksa enam pingeid ja segadust on nende noorte elus, kes kuulavad heavy metal’it ja räppi”. See on seotud ”agressiivse ja destruktiivse käitumise” ning halva õppeedukusega.
Tõesti, seosed teatud liiki muusika ning seksi, enesetappude ja ühiskonnavaenuliku käitumise vahel on hästi tõestatud. Kas see aga tähendab, et igasugune muusika mõjub niivõrd negatiivselt? Loe, mida sellest kirjutavad järgmised artiklid.
[Väljavõte lk 4]
Muusika võib mõjutada südant ja mõistust nii heas kui halvas suunas