Tillukesed lennumeistrid
PIITS vihiseb putuka poole, kuid see põikab piitsa eest kõrvale ning saab pärast hetkelist võitlust õhuvooluga tasakaalu tagasi ja siis, pöörates end ümber ja maandudes pea alaspidi lakke, pilkab ta inimese saamatut püüet teda maha lüüa. Millised uskumatud lennumanöövrid! Jah, kõikjal maailmas elavad kahetiivalised on putukariigi parimad lendajad, ja seda osaliselt tänu imeliselt valmistatud tasakaaluelundile, kahele sumistile.
Kaks sumistit, mis on nagu tillukesed rohulibled, mille otsas on nupukene, asuvad rindmiku küljes tiibade taga. (Vaata pilti järgmisel leheküljel.) Kui putukas hakkab tiibu vehkima, hakkavad sama sagedusega ehk sadu kordi sekundis liikuma ka sumistid. Sumistid on nagu väikesed güroskoobid, mis aitavad kahetiivalistel lennata. Nad saadavad signaale putuka peaajusse kohe, kui putukas muudab suunda näiteks siis, kui teda on tabanud tuulepuhang või temast vihiseb üsna lähedalt mööda piits või ajaleht. Sumistid annavad kohe edasi teate, kas keha laperdab või on kaldu põiki- või pikisuunas, just nii nagu güroskoop, mis pole küll nii täpne, annab piloodile teada, milline on lennuki asend. Nii saab putukas kiiresti ja kergesti oma lendu korrigeerida.
Erinevalt tavapärastest pöörlevatest güroskoopidest näevad sumistid rohkem pendlite moodi välja. Kuid nad ei ripu ega asetse putuka keha suhtes vertikaalasendis, vaid on kinnitatud tema külgedele. Kui sumistid on kord liikuma hakanud, võnguvad nad nagu pendlid vastavalt liikumisseadustele samas suunas edasi. Niisiis kui kahetiivalise keha muudab õhus oma asendit, keeravad välisjõud pendeldavaid sumisteid rindmiku küljes, kus närvid tajuvad liigutust. Peaaju analüüsib neid närvisignaale ning suunab automaatselt tiibu, et putukat õigesse asendisse seada, mis kõik toimub välkkiirelt.
Sumistid on erilised elundid, mis on ainuomased kahetiivaliste seltsile, kuhu kuulub umbes 100000 liiki, kelle hulgas on näiteks parmud, toakärbsed, porilased, kirjutiiblased, tsetsekärbsed, libliksääsklased ja sääriksääsklased. Kahetiivaliste targalt valmistatud güroskoobid annavad neile õhus manööverdamisvõime, mis ületab kõigi teiste tiivuliste putukate oma. Jah, need putukad, kellesse tihtipeale põlgusega suhtutakse, tõendavad Looja teaduslikku geniaalsust.
[Pilt lk 24]
Laperdab
[Pilt lk 24]
Põikikalle
[Pilt lk 24]
Pikikalle
[Pilt lk 25]
Ogakärblane (suurendatud), sumistid ära näidatud
[Allikaviide]
© Kjell B. Sandved/Visuals Unlimited
[Pildid lk 25]
Toakärbes
Sääriksääsklane
[Allikaviide]
Animals/Jim Harter/Dover Publications, Inc.
[Piltide allikaviide lk 25]
Century Dictionary