Noored küsivad:

Millal on sõprussuhted koolikaaslastega liiga lähedased?

„Koolikaaslased rääkisid, kui lõbus neil oli olnud nädalavahetusel. Tundsin end täiesti kõrvalejäetuna.” (Michelle)a

„Vahel olen vaadanud mõningaid noori ja mõelnud, et nemad on kindlasti head sõbrad. Kuuluks minagi nende hulka.” (Joe)

„Koolis sõpru leida polnud mulle mingi probleem. See oli lihtne. Ja see oli minu probleem.” (Maria)

SUURE osa päevast oled sa koos oma koolikaaslastega. Teil on enamjaolt samad raskused, pettumused ja kordaminekud. Mingis mõttes võid leida, et sul on nendega rohkem ühist kui oma vanemate, õdede-vendade või kaaskristlastega. Mõistagi võid tunda, et niisugused sõprussuhted tekivad paratamatult. Kas seesugune sõprus on vale? Millised ohud võivad selles peituda? Kui asi puudutab koolikaaslasi, siis millal on sõprussuhted liiga lähedased? Kuhu tuleks tõmmata piir?

Sõpru on vaja

Kõik vajavad sõpru – inimesi, kellega headel aegadel koos puhata ja kellele rasketel aegadel toetuda. Jeesusel oli sõpru ja talle meeldis nendega koos olla (Johannese 15:15). Kui Jeesus oli piinapostil suremas, viibis sealsamas tema lähedane sõber Johannes, „jünger, keda ta [eriti] armastas” (Johannese 19:25–27; 21:20). Sinagi vajad sarnaseid sõpru – inimesi, kes on sinu kõrval nii heas kui halvas. Piibli õpetussõna lausub: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17).

Vahest sa tunned, et oled leidnud koolist klassikaaslaste seast just niisuguse inimese, kellega sa hästi sobid. Teil on sarnased huvid ja teile meeldib omavahel vestelda. Tõsi küll, ta ei pruugi olla su kaasusklik, ent sinu seisukohalt vaadatuna ei näi ta ka kuuluvat kategooriasse „halb seltskond” (1. Korintlastele 15:33, P 1997). Kahtlemata võivad mõned noored, kes ei jaga sinu piiblilisi tõekspidamisi, elada heade põhimõtete järgi (Roomlastele 2:14, 15). Kas see aga tähendab, et peaksid nendega lähedaseks sõbraks saama?

Kristlased pole seltsimatud

Mõistagi ei väldi tõelised kristlased uskmatuid. Et täita käsku teha jüngreid kõigist rahvastest, räägivad kristlased ükskõik mis rahvusest, religioonist või kultuurist inimestega (Matteuse 28:19). Kristlased ei hoia eemale naabritest, töö- või koolikaaslastest ega ole seltsimatud, vaid nad on kaasinimestest siiralt huvitatud.

Apostel Paulus andis selles head eeskuju. Ta oskas vestelda igasuguste inimestega, hoolimata sellest, et paljud polnud temaga sama usku. Loomulikult ei olnud Pauluse eesmärk nendega koos aega veeta, vaid ta ütles: „Kõike ma teen evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin” (1. Korintlastele 9:22, 23).

Sa võid Paulust eeskujuks võtta. Ole südamlik oma eakaaslastega. Õpi nendega hästi suhtlema. Mõni koolikaaslane võib tunda huvi Piiblil põhineva lootuse vastu, mis sinul on. Pane tähele noore kristlase Janeti kogemust. Tema ja ta klassikaaslased pidid iga õpilase kohta midagi lühidalt kirja panema ja seejärel sai igaüks lugeda, mida teised tema kohta olid kirjutanud. Ühel lehel, mille Janet sai, oli kirjas: „Sa paistad olevat kogu aeg väga õnnelik. Ütle, palun, mis on selle põhjus?”

Nagu see kogemus näitab, võib mõni klassikaaslane tunda huvi sinu uskumuste vastu. Nendega suhtlemisel on sõbralikkus kindlasti eeliseks. Nii võib sul avaneda võimalus oma veendumusi selgitada. Lase ka klassikaaslastel oma vaadetest rääkida ja kuula neid tähelepanelikult. Kogemused, mis sa eakaaslastega suheldes saad, kuluvad marjaks ära, kui kunagi tööle lähed ja samalaadseid olukordi kohtad. Nii koolis kui tööl aitab sõbralik käitumine „kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust” (Tiitusele 2:10).

Ära seo end ebavõrdsesse ikkesse

Loomulikult on suur vahe, kas olla klassikaaslase vastu lihtsalt lahke või hoopis tema lähedane sõber. Paulus kirjutas: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega” (2. Korintlastele 6:14). Et olla kellegi lähedane sõber, tuleb jagada tema väärtushinnanguid ja sihte. See osutub võimatuks inimese puhul, kes ei järgi samu piiblilisi tõekspidamisi ja mõõdupuid, mida sina. Kui seod end uskmatu klassikaaslasega „võõrasse” ehk ebavõrdsesse ikkesse, võib juhtuda, et see tõukab ka sind valesti käituma või rikub sinu kasulikud harjumused.

Maria koges seda omal nahal. Oma avatud loomuse tõttu oli tal lihtne leida sõpru, ent tal oli raske aru saada, kuhu tuleks tõmmata piir. „Mulle meeldis olla populaarne nii tüdrukute kui poiste seas,” tunnistab ta. „Selle tulemusena avastasin end libisemas üha sügavamale ja sügavamale selle maailma mülkasse.”

Nii nagu Marial, võib sinulgi olla raske aru saada, millal on sõprussuhted kellegagi, kes sinu uskumusi ei jaga, muutunud liiga lähedaseks. Sa võid end aga südamevalust säästa, kui sead endale selged piirid, kellega otsustad olla lihtsalt tuttav ja kellega lähedane sõber. Kuidas seda teha?

Kuidas valida häid sõpru

Nagu varem mainisime, sõlmis Jeesus maa peal olles lähedasi sõprussuhteid. Jeesus tegi seda nii, et elas ausate põhimõtete järgi ja rääkis vaimsetel teemadel. Need, kes tema õpetusi ja eluviisi järgisid, said temaga lähedaseks (Johannese 15:14). Näiteks see, mida Jeesus rääkis, innustas nelja meest nii väga, et nad „jätsid kõik maha ja järgisid teda”. Neist meestest – Peetrusest, Andreasest, Jakoobusest ja Johannesest – said Jeesuse lähedased sõbrad. (Luuka 5:1–11; Matteuse 4:18–22.)

Jeesuse kõne ja teod näitasid selgelt, et ta suhtus tõsiselt oma uskumustesse ja et tema seisukoht oli kõigutamatu. Need, kes ei soovinud ta õpetusi vastu võtta, tõmbusid tast eemale ning Jeesus laskis neil minna (Johannese 6:60–66).

Näiteks liigutas ühe noore mehe siirus Jeesust sügavalt. Piiblis öeldakse: „Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu.” Ent kui mees sai teada, mida Jeesus oma sõpradelt ootab, „läks ta ära”. See mees paistis olevat tore inimene, sest Jeesus „tundis armastust ta vastu”. Siiski ootas Jeesus oma sõpradelt enamat. (Markuse 10:17–22; Matteuse 19:16–22.) Kuidas on sinuga?

Võib-olla saad sa mõne koolikaaslasega väga hästi läbi. Ent küsi endalt: kas ta tahab täita Jeesuse käske? Kas ta tahab õppida tundma Jehoovat, keda Jeesuse sõnul tuleks kummardada? (Matteuse 4:10.) Kui sa räägid oma klassikaaslastega ja elad Piibli põhimõtete järgi, tulevad vastused neile küsimustele ilmsiks.

On hea olla lahke klassikaaslaste vastu, sest ka Jeesus suhtus sõbralikult igasugustesse inimestesse. Ent Jeesus valis oma lähedasteks sõpradeks need, kes armastasid tema taevast Isa Jehoovat. Sina võid teha nõndasamuti. ’Käitu hästi’ koolis ning räägi teistele taktitundeliselt oma uskumustest. Kuid mis kõige tähtsam, vali endale parimad sõbrad. (1. Peetruse 2:12.)

[Allmärkus]

MÕTTEAINET

◼ Millised ohud peituvad selles, kui veeta pärast kooli aega mõne uskmatu klassikaaslase seltsis? Kas see on tark tegu?

◼ Kas pärast selle artikli lugemist tundub sulle, et oled mõne klassikaaslasega liiga lähedane? Kui nii, mida võiksid ette võtta?

[Kast/pildid lk 18]

KUIDAS MA VÕIN LEIDA TÕELISI SÕPRU?

See Jehoova tunnistajate välja antud video sisaldab avameelseid intervjuusid noortega USA-st, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Video on saadaval 36 keeles.

[Pilt lk 18]

Mõni klassikaaslane võib tunda huvi sinu uskumuste vastu