„Ärgake!” aitab päästa sündimata lapse elu

● Mehhiklannal Anital oli juba kolm last, kui ta taas rasedaks jäi.a Ta ütles mehele, et ei soovi veel üht last ning teeb mida iganes, et temast lahti saada, ning ähvardas koguni end tappa. Anita uuris sel ajal Jehoova tunnistajaga Piiblit, kuid ei võtnud seda tõsiselt. „Suhtusin asjasse kuidagi üleolevalt,” nendib ta.

Anitaga uurinud tunnistaja selgitas asjasse puutuvaid Piibli põhimõtteid. Näiteks rääkis ta Anitale, et sündimata lapse elu on Jumala silmis püha. Kui muistses Iisraelis keegi lapseootel naist vigastas ja tema või ta sündimata laps suri, läks kahjutekitaja Jumala käsuseaduse kohaselt mõrvarina kohtu alla (2. Moosese 21:22, 23).b Kuid Anita jäi jutule kurdiks – ta oli oma otsuse juba teinud.

„Mulle räägiti, et kui ma lasen endale üht rohtu süstida,” sõnab Anita, „kutsub see esile iseenesliku abordi. Ostsingi rohtu ning palusin sõbral seda mulle süstida. Ta tegi seda, kuid midagi ei juhtunud. Hiljem sain teada, et ta ei soovinud teo kaasosaliseks saada, nii et ta asendas rohu salamisi veega.”

Anita siiski oma mõttest ei loobunud. Neljandal raseduskuul leidis ta arsti, kes nõustus talle aborti tegema. Kuus päeva enne arsti juurde minekut andis tunnistaja Anitale 1980. aasta 22. mai „Ärgake!” artikli „Sündimata lapse päevik”.c Päeviku viimased sõnad olid: „Ema tappis mu täna.” Anita oli neist sõnust vapustatud ja nuttis mitu tundi. „See artikkel avas mul lõpuks silmad,” tunnistab ta.

Anita tõi ilmale terve tütrekese. Ta lausub: „Nüüd on mul suur õnn tunda Jehoovat, keda ma armastan kogu südamest.” Ta õpetab Jumala Sõna ka oma tütrele, et temaski armastust Jehoova vastu kasvatada. Tütar tunnistab siiralt, et oma elu võlgneb ta Jumalale – kõigepealt seepärast, et tema on Eluallikas, teiseks seepärast, et ta pääses tänu ajakirjas „Ärgake!” käsitletud Jumala Sõna õpetustele.

[Allmärkused]