Kas see on kavandatud?

Ööliblika silm

● Enamik ööliblikaid lendab peamiselt öötundidel. Kui mõne öölooma kohalolekust annab aimu see, et valguskiir paneb ta silmad särama, siis ööliblikate silmadel on teatud erijoon, mis neid varjab – nende silma sarvkest peegeldab vaid vähesel määral valgust.

Mõtlemisainet. Ööliblikal on haruldane silma sarvkest, mis koosneb üliväikestest kuusnurksete kujunditena paiknevatest näsadest. Näsad „on väiksemad nähtava valguse lainepikkusest”, sõnab Peng Jiang, Ameerika Ühendriikide Florida ülikooli keemilise tehnoloogia abiprofessor. Ridade mustri ja kuju tõttu püüab ööliblika silm eri lainepikkuste ja kaldenurkade valgust. Pisikesed näsad on ainult 200 kuni 300 nanomeetrit kõrged. Võrdluseks olgu öeldud, et inimese juuksekarva keskmine paksus on 80 000 nanomeetrit!

Insenerid loodavad, et täpsem arusaamine ööliblika sarvkestast aitab parandada tavaliselt elektroonikaseadmetes kasutatavate valgusdioodide (LED) ja vedelkristallnäidikute (LCD) konstruktsioone. Ööliblika silma ehitust saaks rakendada ka päikeseenergia kasutamise puhul. Ränielementidest päikesepatareid peegeldavad tagasi kuni 35 protsenti valgust, mis on potentsiaalse energia märkimisväärne raiskamine. Ent imiteerides ööliblika silma korrapäraselt paiknevaid näsasid, valmistas Peng Jiang koos kaastöötajatega ränielemendi, mis peegeldas tagasi vähem kui 3 protsenti valgust. „Me võime sellistest looduslikest struktuuridest palju õppida,” järeldab Jiang.

Mida sa arvad? Kas ööliblika silma valgust mittepeegeldav struktuur tekkis juhuse läbi või on kavandatud?

[Pilt lk 30]

Ööliblika silma sarvkest koosneb üliväikestest kuusnurksete kujunditena paiknevatest näsadest

[Pildid lk 30]

Päikesepatareides kasutatav mittepeegelduv ränivahvel

[Piltide allikaviited lk 30]

Ööliblika silm suures plaanis: Courtesy of Dartmouth Electron Microscope Facility; ränielement suures plaanis: Courtesy Peng Jiang