Georgette Douwma/Stone via Getty Images
MIS SAAB MEIE PLANEEDIST?
OOKEANID
OOKEANIDES leiduv on meile toiduks ja sealt saadakse aineid, mida kasutatakse ravimite valmistamiseks. Samuti toodavad ookeanid rohkem kui poole hapnikust ja seovad inimtegevuse tulemusel tekkivat süsihappegaasi. Lisaks reguleerivad need kliimat.
Ookeanid on ohus
Kliimamuutus ohustab mereelustikku, näiteks korallriffe ja koorikloomi. Rifid on eluks vajalikud vähemalt veerandile mereasukatest. Kuid teadlased prognoosivad, et umbes 30 aastaga võivad peaaegu kõik need hävida.
Ekspertide hinnangul võib umbes 90 protsendil merelindudest organismis plastikut olla ning arvatavalt hukkub ookeanis leiduva plastiku tõttu igal aastal miljoneid mereloomi.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles aastal 2022: „Me pole ookeanide eest piisavalt hästi hoolt kandnud ja nüüd oleme olukorras, mida ma nimetaksin ookeanikriisiks.”
Looduse imeline taastumisvõime
Ookeanid ja nende elustik on loodud nii, et need suudavad hoida end terve ja puhtana, juhul kui inimesed vett ülemäära ei saasta. Raamatus „Regeneration: Ending the Climate Crisis in One Generation” öeldakse, et kui mingi osa maailmamerest on inimtegevuse eest kaitstud, suudab see end ise puhastada ja taastada. Vaatame mõnda näidet.
Fütoplankton, mis koosneb taimsetest mikroorganismidest, tarbib ja talletab süsihappegaasi. See gaas arvatakse olevat kliimasoojenemise peamine põhjus. Fütoplankton talletab pea sama suure koguse süsihappegaasi kui kõik maakeral leiduvad puud ning roht- ja muud maismaataimed kokku.
Mikroobid toituvad surnud kalade jäänustest, mis muidu ookeani risustaksid, ja nad ise on toiduks teistele mereasukatele. Veebisaidil Smithsonian Institution Ocean Portal öeldakse, et selline süsteem aitab hoida ookeani vee puhta ja selgena.
Paljude mereloomade seedesüsteem muudab aluseliseks happeliseks muutunud ookeanivee, mis on kahjulik korallidele, koorikloomadele ja teistele organismidele.
Mida on olukorra parandamiseks ette võetud
Kui valime korduvkasutatavad kotid ja veepudelid, vähendame ookeanidesse jõudva plastiku hulka
Ookeane ei tule puhastada prahist, mis sinna kunagi ei satu. Seepärast ergutavad eksperdid meid ühekordsete plastist toodete asemel tarvitama korduvkasutatavaid kotte, söögiriistu ja -nõusid jne.
Kuid ainult sellest ei piisa. Hiljaaegu kogus üks keskkonnaorganisatsioon aastaga 112 riigi randadest umbes 8300 tonni prügi, mille lained olid sinna kandnud. Ent see on vaid umbes 1/1000 prügist, mis igal aastal ookeanidesse jõuab.
Ajakirjas National Geographic öeldakse, et „siiamaani toimunud ookeanide hapestumist ei saa ilmselt enam tagasi pöörata”. Mereelustik on „vastamisi ülemaailmse majandusega, mis põhineb odaval fossiilkütusel. See pole aus võitlus”.
Millise põhjuse optimismiks annab piibel
„Maa on täis sinu looduid. Siin on meri, suur ja lai, see kihab loendamatuist loomadest, nii väikestest kui suurtest.” (Laul 104:24, 25.)
Looja lõi ookeanid võimega end ise puhastada. Kui ta teab nii palju maailmamerest ja selle elustikust, kas pole siis alust arvata, et ta suudab ka ookeanidele tehtud kahju heastada? (Vaata artiklit „Looja on lubanud, et maakera jääb püsima”, lk 15.)