147. laul

Püsivad aarded

(Matteuse 6:20, UT)

1. Oo, taevane Isa, me tänu on suur,

et mõistame tõde nüüd me!

Su Riigist on eesõigus rääkida meil ja teada,

et ligi on see.

2. Su tarkus ja armastus, õiglus ja jõud —

kuis toetavad südameid need.

Et Päästjaks on meil Jeesus Kristus, su Poeg,

see rõõmu nii suurt tõesti teeb.

3. Jehoova, su sõprus on õnnistus suur —

mis võiksime soovida veel.

Su headus, mis südame — rahu meil’ toob,

on pidevalt saatmas meid teel.

4. Meil põhjust on alati tänada sind,

jah, võit sinu sõnale jääb.

Neid õnnistad heldelt, kes armsad on sul’.

Su õnnistus aardeks, mis jääv.