222. laul

Hoia oma pilk tasul!

(2. Korintlastele 4:18)

1. Kui silmad näevad pimedal

ja kurdil kõrvad kuulevad,

kui kõrb on nagu õitsev roos

ja põudsel pinnal vetevoog,

kui hüppab jalutu kui hirv,

ei kao me armsad, puudub hirm —

see õnneaeg sind ootab ees,

kui pilk seatud sul tasule.

2. Kui tummad jälle räägivad,

kui vanad saavad nooreks taas,

kui rohkelt saaki annab maa

ja kõike head on lõpmata;

kui laste laulud kõlavad,

maad rõõm ja rahu täidavad,

näed surnuid üles tõusmas veel —

kui pilk seatud sul tasule.

3. Kui hundid, talled söövad koos,

kui lehmad, karud üheskoos,

neid juhib väike poisike,

nad kuuletuvad temale.

Kui pisarad on kadunud,

kui hirmud, vaevad möödunud —

sa näed, kuis Looja seda teeb,

kui pilk seatud sul tasule.