Kas see maailm jääb ellu?
Mitte ühegi teise sugupõlve ajal pole nii palju maailma lõpust räägitud. Ühed kardavad, et see maailm lõpeb suures tuumakatastroofis. Teised arvavad, et saastamine võib maailma hävitada. Kolmandad kardavad, et majanduslik kaos paneb inimmassid üksteise vastu võitlema.
Kas sellele maailmale tuleb tõepoolest lõpp? Kui tuleb, siis mida see tähendab? Kas mingile maailmale on kunagi varem lõpp tulnud?
Üks maailm lõpeb — teine tuleb asemele
Jah, ühele maailmale tuli lõpp. Mõtle maailmale, mis muutus Noa päevil väga kurjaks. Piibel selgitab: „Tookordne maailm hukkus veeuputuses.” Ka ütleb Piibel: „[Jumal] ei säästnud muistset maailma, vaid varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale.” — 2. Peetruse 2:5; 3:6.
Pane tähele, mida tolle maailma lõpp tähendas ja mida ta ei tähendanud. See ei tähendanud inimkonna lõppu. Noa ja ta pere elas üle ülemaailmse Veeuputuse. Säilis ka planeet Maa ja kaunis tähistaevas. Hävis „jumalatute maailm”, kuri asjadesüsteem.
Kui Noa järeltulijad arvukaks said, arenes lõpuks välja teine maailm. See teine maailm ehk asjadesüsteem eksisteerib meie päevini. Selle ajalugu on olnud täis sõdasid, kuritegevust ja vägivalda. Mis juhtub selle maailmaga? Kas see jääb ellu?
Selle maailma tulevik
Öelnud, et Noa päevade maailm hävis, jätkab Piibel: „Ent praegused taevad ja maa ... hoitakse alal tule jaoks.” (2. Peetruse 3:7) Tõepoolest, nagu selgitab teine Piibli kirjutaja: „Maailm [mis praegu eksisteerib] kaob.” — 1. Johannese 2:17.
Piibel ei ütle, et sõnasõnaline maa või tähistaevas kaovad, need ei kadunud ka Noa päevil. (Laul 104:5) Selle asemel hävitatakse otsekui tulega see maailm koos oma „taevastega” ehk Saatana mõju all olevate valitsusjuhtidega ja oma „maaga” ehk inimühiskonnaga. (Johannese 14:30; 2. Korintlastele 4:4) See maailm ehk asjadesüsteem hävib sama kindlalt, nagu hävis maailm enne Veeuputust. Isegi Jeesus Kristus rääkis olukorrast „Noa päevil” kui näitest selle kohta, mis toimub vahetult enne selle maailma lõppu. — Matteuse 24:37—39.
On tähelepanuväärne, et Jeesus rääkis Noa päevist vastuses oma apostlite küsimusele: „Mis on su tulemise ja maailma lõpu tundemärk?” (Matteuse 24:3, King James Version) Jeesuse järelkäijad teadsid, et see maailm lõpeb. Kas see väljavaade hirmutas neid?
Otse vastupidi, kui Jeesus kirjeldas sündmusi, mis toimuvad otse enne maailma lõppu, julgustas ta neid rõõmustama, ’sest nende vabastus läheneb’. (Luuka 21:28, NW) Jah, vabastamine Saatanast ja tema kurjast asjadesüsteemist rahulikku uude maailma! — 2. Peetruse 3:13.
Aga millal see maailm lõpeb? Millise „tundemärgi” andis Jeesus oma „tulemise ja maailma lõpu” kohta?
„Tundemärk”
Siin sõnaga „tulemine” tõlgitud kreekakeelne sõna on pa·rou·siʹa ja see tähendab „juuresviibimist”, tegelikult kohalolekut. Niisiis, kui „tundemärk” on nähtav, ei tähenda see, et Kristus peagi tuleb, vaid et ta on juba tagasi tulnud ja viibib juures. See tähendab, et ta on hakanud kui taevane kuningas nähtamatult valitsema ja et ta peagi teeb lõpu oma vaenlastele. — Ilmutuse 12:7—12; Laul 110:1, 2.
Jeesus ei andnud „tundemärgiks” vaid üht sündmust. Ta kirjeldas paljusid maailmasündmusi ja -olukordi. Kõik need toimuvad aja jooksul, mida Piibli kirjutajad nimetasid „viimseiks päeviks”. (2. Timoteosele 3:1—5; 2. Peetruse 3:3, 4) Vaatle mõningaid asju, mida Jeesus ennustas olevat „viimsete päevade” tundemärgi.
„Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.” (Matteuse 24:7) Kaasaegsed sõjad on olnud suuremad kui kunagi varem. Üks ajaloolane märkis: „Esimene maailmasõda [mis algas aastal 1914] oli esimene ’totaalne’ sõda.” Kuid Teine maailmasõda oli palju purustavam. Ja sõda laastab maad jätkuvalt. Jah, Jeesuse sõnadel on dramaatiline täideminek!
„On toiduainete puudust.” (Matteuse 24:7, NW) Esimesele maailmasõjale järgnes tõenäoliselt suurim näljahäda kogu ajaloos. Ka Teisele maailmasõjale järgnes kohutav näljahäda. Alatoitluse nuhtlus mõjutab kuni üht viiendikku kogu maa elanikkonnast, tappes igal aastal umbes 14 miljonit last. Tõepoolest on olnud „toiduainete puudust”!
„Suuri maavärisemisi on siis.” (Luuka 21:11) Võrreldes eelmiste sajanditega on alates aastast 1914 igal aastal maavärisemiste tagajärjel surnud keskmiselt kümme korda rohkem inimesi. Mõtle vaid mõnedele suurematele maavärisemistele: 1920. aastal Hiinas 200 000 surnut; 1923. aastal Jaapanis sai umbes 140 000 inimest surma või jäi kadunuks; 1939. aastal Türgis 32 700 õnnetult surnut; 1970. aastal Peruus 66 800 surmasaanut; ja 1976. aastal Hiinas umbes 240 000 (mõnedel andmetel 800 000) surnut. Tõepoolest „suured maavärisemised”!
„Paiguti ... katku.” (Luuka 21:11) Kohe peale Esimest maailmasõda suri umbes 21 miljonit inimest hispaania grippi. Science Digest teatas: „Surm pole kogu ajaloo jooksul olnud karmim ja kärmem.” Sellest alates on südamehaigused, vähk, AIDS ja palju teisi taude tapnud sadu miljoneid inimesi.
„Ülekohus läheb väga võimsaks.” (Matteuse 24:12) Alates aastast 1914 on meie maailm muutunud kuritegevuse ja vägivalla maailmaks. Paljudes paikades ei tunne mitte keegi end isegi päevaajal tänaval turvaliselt. Õhtuti on inimesed kodus lukustatud ja barrikadeeritud uste taga, kartes sealt väljuda.
Ennustati veel palju teisi viimsete päevade sündmusi, ja ka need kõik on täitumas. See tähendab, et maailma lõpp on lähedal. Kuid õnneks on olemas ellujääjad. Peale seda, kui Piibel ütleb, et „maailm kaob”, tõotab ta: „Aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.” — 1. Johannese 2:17.
Niisiis on meil tarvis õppida tundma Jumala tahet ja seejärel seda täita. Siis me võime elada üle selle maailma lõpu, et nautida igavesti Jumala uue maailma õnnistusi. Piibel tõotab, et sel ajal: „Jumal ... pühib ära kõik pisarad [inimeste] silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam.” — Ilmutuse 21:3, 4.
Kui pole teisiti märgitud, on kõik piiblitsitaadid võetud eestikeelse Piibli 1988. a. väljaandest. Lühend, mis tähistab teist kasutatud Piiblit: New World Translation of the Holy Scriptures (NW).
[Piltide allikaviide lk 6]
Fotode load: Lennuk: USAF photo. Laps: WHO photo by W. Cutting. Maavärisemine: Y. Ishiyama, Hokkaido University, Japan.