Lohutus masendunutele
„Kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini.” (Roomlastele 8:22) Kui need sõnad umbes 1900 aastat tagasi kirja pandi, olid inimkannatused suured. Paljud olid masendunud. Seetõttu soovitati kristlastele tungivalt: „Rääkige lohutavalt masendunud hingedele.” — 1. Tessalooniklastele 5:14, NW.
Tänapäeval on inimviletsus veelgi suurem ja masendunud on rohkem inimesi kui kunagi varem. Aga kas peaks see meid üllatama? Tegelikult mitte, sest Piibel määratleb neid päevi kui „viimseid päevi” ja nimetab neid „kriitilisteks aegadeks, millega on raske toime tulla”. (2. Timoteosele 3:1—5, NW) Jeesus Kristus ennustas, et viimseil päevil on näha „hirmsaid asju”. — Luuka 21:7—11; Matteuse 24:3—14.
Kui inimesed kogevad kauakestvat muret, hirmu, kurbust või teisi taolisi negatiivseid emotsioone, muutuvad nad tihti masendunuks. Depressiooni või äärmise kurbuse põhjuseks võib olla armastatud omakse surm, abielulahutus, töökoha kaotus või kauaaegne haigus. Inimesed langevad masendusse ka siis, kui neis areneb väärtusetuse tunne, kui nad tunnevad, et neil kõik ebaõnnestub ja et nad on teisi alt vedanud. Rõhuv olukord laastab igaüht, aga kui inimesel areneb välja lootusetuse tunne ja ta ei näe halvast olukorrast mingit väljapääsu, võib sellele järgneda sügav depressioon.
Ka vanal ajal olid inimestel taolised tunded. Hiiobile sai osaks haigus ja isiklik ebaõnn. Ta tundis, et Jumal on ta hüljanud, niisiis väljendas ta tülgastust elu vastu. (Iiob 10:1; 29:2, 4, 5) Jaakob oli masendunud oma poja arvatava surma tõttu, niisiis ta keeldus lohutusest ja soovis surra. (1. Moosese 37:33—35) Tundes süüd tõsise eksimuse tõttu, kaebas kuningas Taavet: „Ma käin kurvalt kogu päeva! Ma olen jõuetu.” — Laul 38:7, 9; 2. Korintlastele 7:5, 6.
Tänapäeval on paljud langenud depressiooni seetõttu, et nad koormavad end üle, püüdes kinni pidada igapäevarütmist, mis ületab nende vaimsed, emotsionaalsed ja füüsilised ressursid. Ilmselt võib stress koos negatiivsete mõtete ja emotsioonidega mõjutada keha ja anda oma osa aju keemilisele tasakaalutusele, tuues seega esile depressiooni. — Võrdle Õpetussõnad 14:30.
Abi, mida nad vajavad
Epafroditos, esimese sajandi kristlane Filipist, ’tundis suurt tuska [„masendust”, NW] sellest, et [ta sõbrad] olid kuulnud tema haigestumisest’. Võib-olla arvas Epafroditos, kes haigestus pärast seda, kui sõbrad olid ta koos varustusega apostel Pauluse jaoks Rooma läkitanud, et ta on oma sõpru alt vedanud ja et nad peavad teda hädavareseks. (Filiplastele 2:25—27; 4:18) Kuidas apostel Paulus teda aitas?
Ta saatis Epafroditose koju koos kirjaga Filipi sõpradele, kus öeldi: „Võtke [Epafroditos] vastu Issandas kõige rõõmuga ja pidage niisuguseid mehi kalliks.” (Filiplastele 2:28—30) Tõsiasi, et Paulus temast nii hindavalt kõneles, ning et filiplased teda soojuse ja armastusega vastu võtsid, pidi Epafroditost kindlasti lohutama ja aitama ta depressiooni leevendada.
Pole kahtlust, et Piibli nõuanne ’rääkida lohutavalt masendunud hingedele’ on parim. „Tarvis on mõista, et teised sinust kui inimesest hoolivad,” ütles naine, kes kannatas depressiooni all. „Tarvis on kuulda kedagi ütlevat: ’Ma mõistan sind; kõik saab korda.’ ”
Inimesel, kes on masendunud, on tihti tarvis näidata üles initsiatiivi ja otsida endale empaatiline isik, keda ta võib usaldada. See inimene peaks olema hea kuulaja ja väga kannatlik. Ta peaks vältima masendunud inimese noomimist või hukkamõistvate otsuste tegemist, nagu näiteks: „Sa ei peaks nõnda arvama” või: „See on vale hoiak.” Masendunud inimese tunded on haprad ja sellised kriitilised märkused ainult halvendavad ta enesetunnet.
Inimene, kes on masendunud, võib tunda end väärtusetuna. (Joona 4:3) Kuid inimene peaks meeles pidama, et tegelikult on tähtis see, kuidas Jumal teda hindab. Inimesed „ei hoolinud” Jeesus Kristusest, kuid see ei muutnud ta tegelikku väärtust Jumala silmis. (Jesaja 53:3) Ole kindel, et nii, nagu Jumal armastas oma kallist Poega, armastab ta ka sind. — Johannese 3:16.
Jeesusel oli hale meel hädasolijate pärast ja ta püüdis aidata neil näha nende isiklikku väärtust. (Matteuse 9:36; 11:28—30; 14:14) Ta selgitas, et Jumal hindab isegi väikseid tähtsusetuid varblasi. „Ükski neist ei ole unustatud Jumala ees,” ütles ta. Kui palju enam hindab ta inimesi, kes püüavad täita ta tahet! Nende kohta ütles Jeesus: „Teie juuksekarvadki on kõik ära loetud!” — Luuka 12:6, 7.
Tõsi küll, inimesel, kellel on sügav depressioon, keda rõhuvad ta nõrkused ja puudused, on ehk raske uskuda, et Jumal teda nii kõrgelt hindab. Ta võib arvata, et tema kindlasti ei vääri Jumala armastust ja hoolt. ’Meie süda võib meid hukka mõista,’ tõdeb Jumala Sõna. Aga kas see on otsustav tegur? Sugugi mitte. Jumal mõistab, et patused inimesed võivad negatiivselt mõelda ja isegi endid hukka mõista. Niisiis lohutab neid tema Sõna: „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.” — 1. Johannese 3:19, 20.
Jah, meie armastav taevane Isa näeb enamat kui meie patte ja vigu. Ta teab vabandavaid asjaolusid, kogu meie eluteed, meie motiive ja kavatsusi. Ta teab, et me pärisime patu, haigused ja surma ning oleme seetõttu väga piiratud. See tõsiasi, et me tunneme endi pärast kurvastust ja meelehärmi, on juba iseenesest tõend, et me ei taha patustada ja et me pole läinud liiga kaugele. Piibel ütleb, et me oleme „heidetud kaduvuse alla” vastu oma tahtmist. Niisiis tunneb Jumal kaasa meie viletsale olukorrale ja ta arvestab kaastundlikult meie nõrkustega. — Roomlastele 5:12; 8:20.
„Halastaja ja armuline on Jehoova,” kinnitatakse meile. „Nii kaugele kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:8, 12, 14) Jehoova on tõesti „kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis”. — 2. Korintlastele 1:3, 4.
Abi, mida masendunud kõige enam vajavad, tuleneb nende halastava Isa ligi hoidumisest ja tema kutse vastuvõtmisest ’heita tema peale oma koorem’. Tema võib tõepoolest „elavaks teha rõhutute südameid”. (Laul 55:23; Jesaja 57:15) Niisiis julgustab Jumala Sõna palvetama, öeldes: „Heitke kõik oma mure [Jehoova] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (1. Peetruse 5:7) Jah, palve ja anumise kaudu võivad inimesed hoiduda Jumala ligi ja nautida „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”. — Filiplastele 4:6, 7; Laul 16:8, 9.
Ka praktiline elustiili parandamine võib aidata üle saada depressioonist. Tähtsad on nii kehaline liikumine, tervisliku toidu söömine, värskes õhus viibimine ja piisav puhkus kui ka hoidumine ülemäärasest televiisorivaatamisest. Üks naine on aidanud neid, kes kannatavad depressiooni all, viies nad hoogsale jalutuskäigule. Kui üks masendunud daam ütles: „Ma ei taha jalutama minna,” vastas naine lahkelt, kuid kindlalt: „Muidugi sa lähed.” Naine teatas: „Kõndisime kuus kilomeetrit. Kui me tagasi jõudsime, oli ta väsinud, kuid tundis end paremini. Enne kui te pole seda proovinud, ei suuda te uskuda, kuivõrd hoogne kehaline liikumine võib aidata.”
Kuid mõnikord on võimatu depressiooni täielikult võita, isegi kui kõike on proovitud, kaasa arvatud meditsiinilist ravi. „Olen kõik järele proovinud,” ütles üks keskealine naine, „kuid depressioon püsib.” Samamoodi on praegu tihti võimatu tervendada pimedat, kurti või jalutut.
Ent masendunud inimesed võivad leida lohutust ja lootust, lugedes korrapäraselt Jumala Sõna, mis annab kindla lootuse, et inimesed vabanevad alatiseks kõigist haigustest. — Roomlastele 12:12; 15:4.
Kui mitte keegi pole enam masendunud
Kui Jeesus kirjeldas hirmsaid asju, mis viimseil päevil maad tabavad, lisas ta: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus [„vabastus”, NW] läheneb!” (Luuka 21:28) Jeesus rääkis vabastamisest Jumala õiglasesse uude maailma, kus „kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse”. — Roomlastele 8:21.
Milline kergendus inimkonnale, olla vabastatud minevikukoormast ja ärgata iga päev kristallselgete mõtetega, valmis sukelduma päeva ettevõtmistesse! Mitte kedagi ei varja enam murelik depressioonipilv. Inimkonna jaoks on kindel tõotus, et Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” — Ilmutuse 21:3, 4.
Kui ei ole teisiti nimetatud, siis on kõik piiblitsitaadid võetud eestikeelse Piibli 1988. aasta väljaandest. Lühend, mis tähistab teist kasutatud Piiblit: New World Translation of the Holy Scriptures (NW).