Kuues peatükk

Vaidlusküsimus, mis puudutab meid kõiki

1., 2. a) Millise vaidlusküsimuse Saatan Eedenis tõstatas? b) Kuidas see vaidlusküsimus tema sõnades ilmnes?

SA OLED seotud tähtsaima vaidlusküsimusega, mis on inimkonna ees kunagi seisnud. Sellest, millise seisukoha sa selles küsimuses võtad, sõltub sinu igikestev tulevik. Kõnealune vaidlusküsimus kerkis üles siis, kui Eedeni aias puhkes vastuhakk. Eeva poole pöördudes küsis Saatan: ”Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” Naine vastas, et ühe puu kohta on Jumal öelnud: ”Te ei tohi sellest süüa . . . , et te ei sureks!” Seepeale süüdistas Saatan Jehoovat otseselt valetamises, öeldes, et Eeva ja Aadama elu ei sõltu kuulekusest Jumalale. Saatan väitis, et Jumal keeldub andmast oma loodutele midagi head: võimalust ise elunorme kehtestada. Saatan kinnitas: ”Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!” (1. Moosese 3:1—5).

² Sisuliselt väitis Saatan, et inimeste elu oleks parem, kui nad ei kuuletuks mitte Jumala seadustele, vaid toimiksid oma heaksarvamist mööda. Nii vaidlustas ta Jumala valitsusviisi. Kerkis üles esmajärgulise tähtsusega vaidlusküsimus seoses Jumala kõikehõlmava suveräänsusega ehk teisisõnu tema valitsemisõigusega. Tõstatatud küsimus oli järgmine: mis on inimestele parem — kas Jehoova juhtimine või Jumalast sõltumatu valitsus? Muidugi oleks Jehoova võinud Aadama ja Eeva otsekohe surmata, kuid vaevalt oleks see vaidlusküsimuse rahuldavalt lahendanud. Lubades inimühiskonnal piisavalt pikka aega areneda, võis Jumal näidata, millised on tagajärjed, kui eiratakse teda ja tema seadusi.

3. Millise teisejärgulise vaidlusküsimuse Saatan tõstatas?

³ Saatana rünnak Jehoova valitsemisõiguse vastu ei piirdunud vaid Eedenis toimunuga. Ta seadis kahtluse alla ka teiste loodute lojaalsuse Jehoovale. Sellest sai teisejärguline vaidlusküsimus, mis on esimesega tihedalt seotud. Tema süüdistus hõlmas nii Aadama ja Eeva järeltulijaid kui ka kõiki Jumala vaimseid poegi, isegi Jehoova kallist esmasündinud Poega. Näiteks Iiobi päevil väitis Saatan, et need, kes teenivad Jehoovat, ei tee seda mitte armastusest Jumala ja tema valitsusviisi vastu, vaid omakasupüüdlikel põhjustel. Ta väitis, et raskustesse sattudes annavad nad kõik järele omakasupüüdlikele soovidele (Iiob 2:1—6; Ilmutuse 12:10).

Mida on ajalugu tõestanud

4., 5. Milleni on viinud inimeste püüdlused juhtida oma samme, nagu näitab ajalugu?

⁴ Seoses Jumala valitsemisõigust puudutava vaidlusküsimusega on väga tähtis pidada meeles järgmist tõsiasja: Jumal ei loonud inimesi nõnda, et nad suudaksid ilma tema juhatuseta edukalt hakkama saada. Inimeste endi kasuks tegi Jehoova nad sõltuvaks oma õiglastest seadustest. Prohvet Jeremija tunnistas: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu! Karista [”paranda”, UM] mind, Jehoova” (Jeremija 10:23, 24). Seepärast kutsub Jumala Sõna üles: ”Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!” (Õpetussõnad 3:5). Nagu Jumal on kehtestanud füüsikaseadused, millega inimesed peavad arvestama, kui nad tahavad elus püsida, nii on ta andnud ka moraaliseadused, mille järgimine looks harmoonilise ühiskonna.

⁵ Jumal muidugi teadis, et inimpere ei saa ilma tema juhtimiseta iialgi edukas olla. Oma mannetutes püüdlustes Jumala juhatuseta hakkama saada on inimesed mõelnud välja erinevaid poliitilisi, majanduslikke ja religioosseid süsteeme. Need erinevused on põhjustanud alalisi konflikte, mis on viinud vägivalla, sõdade ja surmani. ”Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9.) Need sõnad on täitunud kogu inimajaloo vältel. Nagu Jumala Sõnas ennustatud, on kurjad inimesed ja petised läinud ”ikka pahemaks” (2. Timoteosele 3:13). Kahekümnes sajand, mil inimkond küündis uute kõrgusteni teaduse ja tehnika arengus, nägi rohkem viletsust kui ükski varasem aeg. Jeremija 10:23 sõnade õigsust kinnitavad rohked tõendid — inimesed pole loodud nii, et nad suudaksid juhtida oma samme.

6. Mida Jumal peagi teeb, et lõpetada temast sõltumatu inimtegevus?

⁶ Jumalast lahtiütlemisel on olnud kaugeleulatuvad traagilised tagajärjed, mis tõendavad täielikult ja alatiseks, et inimeste valitsust ei saada kunagi edu. Ainult Jumala juhtimisel on võimalik saavutada õnne, ühtsust, tervist ja elu. Jumala Sõna näitab, et aeg, mille jooksul Jehoova on sallinud inimvalitsusi, läheneb lõpule (Matteuse 24:3—14; 2. Timoteosele 3:1—5). Peagi sekkub ta inimkonna asjadesse, et võtta juhtimine enda kätte. Piibli prohvetiennustuses öeldakse: ”Nende kuningate [praeguste inimvalitsuste] päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi [taevas], mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale [enam kunagi ei hakka inimesed maad valitsema]. See lõhub ja hävitab kõik need [praegused] kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44).

Pääsemine Jumala uude maailma

7. Kes jäävad ellu siis, kui Jumal teeb lõpu inimvalitsustele?

⁷ Kes jäävad ellu siis, kui Jumal teeb lõpu inimvalitsustele? Piibel vastab: ”Õiglased [kes toetavad Jumala valitsemisõigust] tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad [kes ei toeta Jumala valitsemisõigust] hävitatakse maa pealt” (Õpetussõnad 2:21, 22). Sarnaselt ütles ka laulukirjutaja: ”Natuke aega, ja õelat ei ole enam . . . Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:10, 29).

8. Kuidas Jumal mõistab õigeks oma suveräänsuse?

⁸ Kui Saatana maailm on hävitatud, rajab Jumal uue maailma. Selle tulemusel vajuvad ajalukku vägivald, sõjad, vaesus, kannatused, haigused ja surm — hädad, mis on inimkonda aastatuhandeid oma haardes hoidnud. Piibel maalib kauni pildi õnnistustest, mis ootavad ees sõnakuulelikke inimesi: ”Tema [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4). Oma Kuningriigi, Kristuse juhitava taevase valitsuse kaudu kinnitab Jumal oma õigust olla meie Suverään ehk Valitseja (Roomlastele 16:20; 2. Peetruse 3:10—13; Ilmutuse 20:1—6).

Millise seisukoha nad vaidlusküsimuses võtsid

9. a) Kuidas on Jehoova lojaalsed teenijad tema sõnadesse suhtunud? b) Kuidas tõestas Noa oma lojaalsust ja mida me võime tema eeskujust õppida?

⁹ Läbi ajaloo on elanud ustavaid mehi ja naisi, kes on tõestanud oma lojaalsust Jehoovale kui Suveräänile. Nad teadsid, et nende elu sõltub tema kuulamisest ja talle kuuletumisest. Noa oli üks selline mees. Jumal ütles Noale: ”Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale . . . Tee enesele laev.” Noa toimis Jehoova juhatust mööda. Ent tema kaasaegsed, keda samuti hoiatati, elasid oma igapäevast elu, nagu poleks midagi ebatavalist ees ootamas. Noa aga ehitas hiigelsuure laeva ja kuulutas agaralt teistele Jehoova õiglasi teid. Piibel ütleb: ”Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi” (1. Moosese 6:13—22; Heebrealastele 11:7; 2. Peetruse 2:5).

10. a) Kuidas toetasid Aabraham ja Saara Jehoova suveräänsust? b) Mida me võime õppida Aabrahami ja Saara eeskujust?

¹⁰ Aabraham ja Saara andsid samuti head eeskuju sellega, et nad toetasid Jehoova suveräänsust, ükskõik mida ta neil käskis teha. Nad elasid Kaldea Uuris, mis oli jõukas linn. Kui aga Jehoova andis Aabrahamile korralduse siirduda võõrale maale, siis Aabraham ”läks, nagu Jehoova teda käskis”. Võib arvata, et Saaral oli Uuris mugav elada, kuna seal olid tal kodu, sõbrad ja sugulased. Siiski allus ta Jehoovale ja abikaasale ning läks Kaananimaale, teadmata, millised elutingimused teda seal ootavad (1. Moosese 11:31—12:4; Apostlite teod 7:2—4).

11. a) Millises olukorras toetas Mooses Jehoova suveräänsust? b) Mida me võime Moosese eeskujust õppida?

¹¹ Ka Mooses toetas Jehoova suveräänsust ja seda äärmiselt raskes olukorras — seistes silm silma vastu Egiptuse vaaraoga. Mooses ei olnud oma loomult enesekindel. Vastupidi, ta kahtles, kas ta on võimeline piisavalt hästi kõnelema. Kuid ta kuuletus Jehoovale. Jehoova toetuse ja oma venna Aaroni abiga edastas Mooses korduvalt Jehoova sõna kangekaelsele vaaraole. Isegi mõned iisraellased kritiseerisid Moosest. Siiski tegi Mooses lojaalselt kõik, mida Jehoova tal käskis teha, ja tema juhtimisel vabastati Iisrael Egiptusest (2. Moosese 7:6; 12:50, 51; Heebrealastele 11:24—27).

12. a) Mis näitab, et lojaalsus Jehoovale hõlmab enamat kui kuuletumist vaid sellele, mida Jumal on lasknud kirja panna? b) Kuidas aitab selline arusaam lojaalsusest meil rakendada ellu kirjakohas 1. Johannese 2:15 öeldut?

¹² Need, kes olid Jehoovale lojaalsed, ei arvanud, et neilt nõutakse kuuletumist vaid sellele, mida Jumal on lasknud kirja panna. Kui Pootifari naine püüdis ahvatleda Joosepit endaga abielu rikkuma, polnud olemas kirjalikku Jumala käsku, mis oleks abielurikkumise keelanud. Kuid Joosep oli teadlik abielukorraldusest, mille Jehoova seadis sisse Eedenis. Ta teadis, et kui ta oleks seksuaalsuhetes teise mehe naisega, valmistaks ta Jumalale pahameelt. Joosepile ei pakkunud huvi proovida, millise piirini Jumal tal egiptlastega sarnaneda lubab. Kuna ta tahtis järgida Jehoova teid, mõtiskles ta selle üle, kuidas Jumal oli inimkonnaga tegelnud, ning rakendas hoolikalt ellu seda, mille ta mõistis olevat Jumala tahte (1. Moosese 39:7—12; Laul 77:12, 13).

13. Kuidas osutus Kurat valetajaks, kui ta süüdistas a) Iiobit? b) kolme heebrealast?

¹³ Need, kes Jehoovat tõesti tunnevad, ei pööra talle selga isegi karmi katse all. Saatan väitis, et kui Iiob oma vara või tervise kaotab, siis isegi tema — kellest Jehoova nii kiitvalt rääkis — ütleb Jumalast lahti. Iiob aga tõestas, et Kurat on valetaja, ehkki tal polnud aimugi, miks õnnetused teda laviinina tabasid (Iiob 2:9, 10). Sajandeid hiljem, püüdes järjekindlalt oma väidet tõestada, laskis Saatan Babüloni raevunud kuningal ähvardada kolme heebrea noormeest surmaga tulises ahjus, kui nad ei kummarda kuju, mille kuningas oli püstitanud. Sunnituna valima kuninga käsu ja Jehoova seaduse vahel, mis keelab ebajumalakummardamise, teatasid noormehed kindlalt, et nad teenivad Jehoovat ja et tema on nende Kõrgeim Suverään. Nad pidasid ustavust Jumalale tähtsamaks kui käesolevat elu (Taaniel 3:14—18).

14. Kuidas on meil ebatäiuslikel inimestel võimalik näidata, et me tõesti oleme Jehoovale lojaalsed?

¹⁴ Kas peaksime nende näidete põhjal järeldama, et ainult täiuslik inimene saab olla Jehoovale lojaalne või et see, kes eksib, on lootusetult kadunud? Kindlasti mitte! Piibel räägib, et mõnikord Mooses eksis. Kuigi see ei meeldinud Jehoovale, ei hüljanud ta Moosest. Samuti olid Jeesus Kristuse apostlitel omad nõrkused. Jehoova võtab arvesse meie päritud ebatäiuslikkust ja tunneb rõõmu, kui me ei jäta tema tahet mitte üheski asjas tahtlikult tähele panemata. Kui me oma nõrkuse tõttu oleme pattu teinud, on tähtis siiralt kahetseda ja hoiduda väärtegu kordamast. Nõnda näitame, et me tõepoolest armastame seda, mida Jehoova ütleb hea olevat, ja vihkame seda, mida ta näitab halva olevat. Usu alusel Jeesuse ohvri pattelunastavasse väärtusse võib meil olla puhas seisund Jumala ees (Aamos 5:15; Apostlite teod 3:19; Heebrealastele 9:14).

15. a) Kes inimeste hulgast säilitas täiusliku laitmatuse Jumala ees ja mida see tõestab? b) Kuidas aitab meid see, mida Jeesus tegi?

¹⁵ Ent kas inimesed üldse suudavad Jehoovale kui Suveräänile täiuslikult kuuletuda? Umbes 4000 aasta vältel oli selle küsimuse vastus otsekui ”saladus” (1. Timoteosele 3:16). Kuigi Aadam loodi täiuslikuks, ei andnud ta Jumalale andumises täiuslikku eeskuju. Kes siis suutis seda teha? Kindlasti mitte keegi tema patuste järeltulijate hulgast. Ainus inimene, kes võis näidata üles täiuslikku andumust, oli Jeesus Kristus (Heebrealastele 4:15). See, mida Jeesus korda saatis, tõestas, et palju soodsamates tingimustes elanud Aadam oleks võinud säilitada täiusliku laitmatuse, kui ta oleks tahtnud. Viga polnud Jumala loomistöös. Jeesus Kristus on eeskuju, keda me püüame jäljendada nii kuulekuses Jumala seadustele kui ka isiklikus andumuses Jehoovale, Universumi Suveräänile (5. Moosese 32:4; 32:5, UM).

Milline on meie isiklik vastus?

16. Miks me peame valvsalt jälgima, kuidas me Jehoova suveräänsusesse suhtume?

¹⁶ Kõikehõlmava suveräänsuse vaidlusküsimus puudutab meist igaühte. Kui oleme avalikult teatanud, et oleme Jehoova poolel, võtab Saatan meid oma märklauaks. Ta avaldab meile igast küljest survet ja teeb seda kuni selle kurja maailmaajastu lõpuni. Me ei tohi valvsust kaotada (1. Peetruse 5:8). Meie käitumine näitab meie seisukohta tähtsaimas vaidlusküsimuses, mis puudutab Jehoova suveräänsust, ning teisejärgulises vaidlusküsimuses, mis puudutab katse all Jumala ees laitmatuks jäämist. Me ei tohi ebalojaalsusesse kergelt suhtuda lihtsalt seepärast, et see on maailmas üldlevinud. Laitmatuks jäämine nõuab meilt Jehoova õiglaste teede järgimist igas eluvaldkonnas.

17. Millise valetamise ja varastamise algupäraga seotud seiga tõttu me peaksime nendest tegudest hoiduma?

¹⁷ Näiteks ei või me jäljendada Saatanat, kes on ”vale isa” (Johannese 8:44). Me peame kõiges ausalt käituma. Saatana maailmas on tavaline, et noored ei räägi oma vanematele tõtt. Kristlikud noored aga väldivad sellist käitumist ning kummutavad sellega Saatana süüdistuse, et Jumala rahvas ei jää katsumustes laitmatuks (Iiob 1:9—11; Õpetussõnad 6:16—19). Samuti on äritehinguid, mis võiksid inimese tõe Jumala asemel ”vale isaga” siduda. Me väldime neid (Miika 6:11, 12). Ka varastamine ei ole kunagi õigustatud, isegi kui inimene on hädas või kui varastatakse kelleltki rikkalt (Õpetussõnad 6:30, 31; 1. Peetruse 4:15). Isegi kui varastamine on meie elukohas üldlevinud komme või kui varastatakse ainult natuke, on see siiski vastuolus Jumala seadustega (Luuka 16:10; Roomlastele 12:2; Efeslastele 4:28).

18. a) Millisele katsele pannakse inimkond Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus? b) Millist harjumust me peaksime praegu endas kasvatama?

¹⁸ Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal on Saatan ja ta deemonid sügavikus ning neil pole võimalik inimkonda mõjutada. See on tõesti suur kergendus! Kuid tuhande aasta möödudes lastakse nad lühikeseks ajaks lahti. Saatan ja tema järgijad avaldavad survet täiusesse viidud inimestele, kes säilitavad laitmatust Jumala ees (Ilmutuse 20:7—10). Millise seisukoha me võtame kõikehõlmavat suveräänsust puudutavas vaidlusküsimuses, kui meil on eesõigus sel ajal elus olla? Kuna kogu inimkond on siis täiuslik, on iga ebalojaalne tegu tahtlik ja viib igavesse hävingusse. Et me sel ajal lojaalseks osutuksime, on tähtis, et kasvataksime praegu endas harjumust järgida igat juhendit, mida Jehoova meile oma Sõna või organisatsiooni kaudu annab. Nõnda toimides osutame tõelist andumust talle kui Universumi Suveräänile.

Kordamisküsimusi aruteluks

• Milline suur vaidlusküsimus puudutab meid kõiki? Kuidas meid sellesse kaasa haarati?

• Mida tähelepanuväärset on selles, kuidas vanal ajal elanud mehed ja naised tõestasid oma laitmatust Jehoova ees?

• Miks on nii tähtis tuua iga päev oma käitumisega Jehoovale au?