Suurriigid ründavad Tõotatud Maad
ASSÜÜRLASED vallutasid Samaaria, põhjakuningriigi Iisraeli pealinna aastal 740 e.m.a. Nii sattusid iisraellased julma impeeriumi võimu alla. Assüüria hõlmas esialgu Mesopotaamia madaliku põhjapoolset serva Tigrise, ühe Viljaka Poolkuu võimsa jõe keskjooksul. Nimrod oli rajanud Assüüria tähtsamad linnad Niinive ja Kelahi (1Mo 10:8—12). Salmanassar III valitsusajal laienes Assüüria lääne suunas, saades oma valdusesse ka Süüria ja Põhja-Iisraeli viljakad, veerohked alad.
Assüüria hakkas Iisraeli rõhuma kuningas Tiglatpilesar III (Puuli) ajal, keda Piibel nimeliselt mainib. Tema sõjategevus mõjutas ka lõuna pool asunud Juudat (2Ku 15:19; 16:5—18). Aja möödudes tulvasid Assüüria ”veed” Juudasse ning jõudsid selle pealinnani (Js 8:5—8).
Assüüria kuningas Sanherib tungis Juudasse aastal 732 e.m.a (2Ku 18:13, 14). Ta vallutas 46 Juuda linna, kaasa arvatud Laakise, mis oli strateegiliselt tähtis koht Juuda madalmaal Sefelas. Nagu kaardilt näha, jõudsid Assüüria sõjaväed seega teispoole Jeruusalemma, võttes niiviisi Juuda pealinna piiramisrõngasse. Oma annaalides hoopleb Sanherib, et Hiskija oli tal ”otsekui lind puuris”. Samas jätavad Assüüria kirjutised mainimata, et Jumala ingel hävitas Sanheribi sõdurid (2Ku 18:17—36; 19:35—37).
Assüüria impeeriumi päevad olid loetud. Meedlased, muistne rahvas Iraani kiltmaal, hakkasid võitlema Assüüria kahanenud sõjaväe vastu. See tõmbas Assüüria tähelepanu oma lääneprovintsidelt, mis samuti tõstsid mässu. Vahepeal olid babüloonlased tugevamaks saanud ning vallutasid Assuri linna. Aastal 632 e.m.a langes Niinive, ”veresüüga linn”, babüloonlaste, meedlaste ja sküütide (kes oli sõjakas rahvas Musta mere põhjarannikul) ühisrünnaku tulemusel. Sellega täitusid Nahumi ja Sefanja prohvetikuulutused (Na 3:1; Sf 2:13).
Assüüria sai surmahoobi Haarani lähistel. Babüloonia vägede ägeda rünnaku ajal püüdsid assüürlased vastu pidada seni, kuni abi Egiptusest kohale jõuab. Põhja poole suunduvat vaarao Nekot takistas aga Megiddo juures Juuda kuningas Joosija (2Aj 35:20). Kui Neko viimaks Haaranini jõudis, oli juba liiga hilja. Assüüria impeerium oli langenud.
Babüloonia impeerium
Mis linn seostub väljendiga ”rippuvad aiad”? See on Babüloonia maailmariigi pealinn Babülon. Seda suurvõimu kujutas prohvetlikult tiibadega lõvi (Tn 7:4). Babülon oli tuntud oma jõukuse ja kaubanduse poolest ning religiooni ja astroloogia arengu poolest. Impeeriumi kese asus Lõuna-Mesopotaamia soisel madalikul Tigrise ja Eufrati jõe vahel. Babüloni linn paiknes Eufrati jõe mõlemal kaldal, ning oma kaitsvate müüride varjus näis ta vallutamatuna.
Babüloonlased rajasid kaubateid läbi Põhja-Araabia kaljukõrbe. Mingil ajal elas kuningas Nabunaid Teemas ning lasi Belsassaril valitseda Babülonis.
Babüloonia väed tungisid Kaananisse kolm korda. Kui Nebukadnetsar oli löönud egiptlasi Karkemise juures aastal 625 e.m.a, liikusid babüloonlased lõuna poole Hamati lähistele, kus nad jällegi lõid taganevaid egiptlasi. Seejärel liikusid nad piki rannikut Egiptuseojani, laastates oma teel Askeloni (2Ku 24:7; Jr 47:5—7). Selle sõjaretke käigus tegi Babüloonia Juudast enda vasallriigi (2Ku 24:1).
Aastal 618 e.m.a tõstis Juuda kuningas Joojakim mässu. Babüloonia saatis naaberriikide sõjaväed Juuda vastu ning Babüloonia enda väed piirasid Jeruusalemma, nii et see alistus. Mõne aja möödudes sõlmis kuningas Sidkija Egiptusega liidu, mispeale babüloonlaste raev Juuda vastu jõudis viimase piirini. Nad tungisid jälle Juudasse ning hakkasid sealseid linnu hävitama (Jr 34:7). Lõpuks koondas Nebukadnetsar oma sõjaväe Jeruusalemma alla ning vallutas selle linna aastal 607 e.m.a (2Aj 36:17—21; Jr 39:10).
[Kast lk 23]
PIIBLI RAAMATUD SELLEST AJAJÄRGUST:
Hoosea
Jesaja
Miika
Õpetussõnad (osalt)
Sefanja
Nahum
Habakuk
Nutulaulud
Obadja
Hesekiel
1. Kuningate raamat
2. Kuningate raamat
Jeremija
[Kaart lk 23]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Babüloonia/Assüüria impeerium
Assüüria impeerium
B4 Memfis (Noof)
B4 Soan
B5 EGIPTUS
C2 KÜPROS (KITIITIDE MAA)
C3 Siidon
C3 Tüüros
C3 Megiddo
C3 Samaaria
C4 Jeruusalemm
C4 Askelon
C4 Laakis
D2 Haaran
D2 Karkemis
D2 Arpad
D2 Hamat
D3 Ribla
D3 SÜÜRIA
D3 Damaskus
E2 Goosan
E2 MESOPOTAAMIA
F2 MINNI
F2 ASSÜÜRIA
F2 Korsabad
F2 Niinive
F2 Kelah
F2 Assur
F3 BABÜLOONIA
F3 Babülon
F4 KALDEA
F4 Erek (Uruk)
F4 Uur
G3 Suusa
G4 EELAM
Babüloonia impeerium
C3 Siidon
C3 Tüüros
C3 Megiddo
C3 Samaaria
C4 Jeruusalemm
C4 Askelon
C4 Laakis
D2 Haaran
D2 Karkemis
D2 Arpad
D2 Hamat
D3 Ribla
D3 SÜÜRIA
D3 Damaskus
D5 Teema
E2 Goosan
E2 MESOPOTAAMIA
E4 ARAABIA
F2 MINNI
F2 ASSÜÜRIA
F2 Korsabad
F2 Niinive
F2 Kelah
F2 Assur
F3 BABÜLOONIA
F3 Babülon
F4 KALDEA
F4 Erek (Uruk)
F4 Uur
G3 Suusa
G4 EELAM
[Teised kohanimed]
G2 MEEDIA
Peamised teed (vt trükitud väljaannet)
[Veekogud]
B3 Vahemeri (Suur meri)
C5 Punane meri
H1 Kaspia meri
H5 Pärsia laht
[Jõed]
B5 Niilus
E2 Eufrat
F3 Tigris
[Pilt lk 22]
Laakise linnamägi
[Pilt lk 22]
Muistse Megiddo makett
[Pilt lk 23]
Sellised võisid olla Babüloni rippuvad aiad