Jeruusalemm ja Saalomoni tempel

SEDA kutsuti ”ilu täiuseks” ja ”suure kuninga linnaks” (L 48:3; 50:2; Nl 2:15). Jeruusalemm oli Jumala rahva pealinn (L 76:3). Pärast seda, kui Taavet vallutas selle linna jebuuslastelt ja tegi oma pealinnaks, hakati seda nimetama ”Taaveti linnaks” või lihtsalt ”Siioniks” (2Sa 5:7).

Ehkki Jeruusalemm ei asunud strateegiliselt väga tähtsas kohas, sai ta kuulsaks linnaks, kuna selle paiga valis Jumal oma nimele eluasemeks (5Mo 26:2). See oli rahva usu- ja halduskeskus.

Jeruusalemm paikneb Juuda mägismaa keskosas umbes 750 meetri kõrgusel merepinnast. Piibel ütleb, et see linn ”tõuseb kõrgele” ja et jumalakummardajad, kes sinna suundusid, ”läksid üles” (L 48:3; 122:3, 4). Muistset Jeruusalemma ümbritsesid orud: läänes ja lõunas Hinnomi org ning idas Kiidroni org (2Ku 23:10; Jr 31:40). Kiidroni orus olnud Giihoni allikasta ja lõuna pool olnud Rogeli allikast (Een-Rogelist) saadi puhast vett, mis oli iseäranis oluline vaenlase rünnaku ajal (2Sa 17:17).

Skeemil lk 21 on Taaveti linn näidatud punasega. Taaveti ja Saalomoni valitsusajal laienes linn põhja suunas, haarates enda alla ka Templikünka (Ofel) (roheline) ja Morija mäe (sinine) (2Sa 5:7—9; 24:16—25). Sellele kõrgele mäeseljakule ehitas Saalomon suurejoonelise templi. Kujutle, kuidas rahvahulgad voolasid üles ”Jehoova mäele” iga-aastasteks pühadeks! (Sk 8:3.) Nende rännakut hõlbustas teedevõrk, mis on näidatud kaardil lk 17.

Saalomoni tempel, mida kaunistasid kuld ja vääriskivid, oli üks kalleimaid hooneid, mis eales on ehitatud. Eriti tähendusrikas on tõsiasi, et selle ehituskavandi andis Jehoova. Nagu kõrvalolevalt pildilt näha, ümbritsesid templit avarad õued ja haldushooned. Sellised üksikasjad on väärt uurimist! (1Ku 6:1—7:51; 1Aj 28:11—19; He 9:23, 24.)

[Allmärkus]

[Kast lk 21]

Aja jooksul laienes Jeruusalemm nii lääne kui põhja suunas. Juuda kuningad, kes valitsesid pärast Saalomoni, lisasid müüre ja väravaid. Võib-olla annavad arheoloogilised uuringud edaspidi veel teavet mõningate müüriosade täpse paiknemise ja pikkuse kohta. Linn hävitati aastal 607 e.m.a ning seisis laastatuna 70 aastat. Umbes 80 aastat pärast juutide tagasitulekut alustas Nehemja ulatuslikku ülesehitustööd: Jeruusalemma müüride taastamist.

[Joonis/pilt lk 21]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Jeruusalemm/Saalomoni tempel

TEMPLIALA SAALOMONI AJAL

Templi osad

1. Kõige püham paik

2. Püha paik

3. Eeskoda

4. Boas

5. Jaakin

6. Vaskaltar

7. Vaskmeri

8. Alused

9. Külgkambrid

10. Söögikambrid

11. Siseõu

TEMPLIALA

Morija mägi

Söögikambrid

Alused

Külgkambrid

Kõige Boas

püham Püha paik Eeskoda Vaskaltar Siseõu

paik Jaakin

Alused Vaskmeri

Templiküngas

Väljak?

Veevärav?

TAAVETI LINN

Siioni mägi

Taaveti palee

Allikavärav

Manasse müür?

Hananeli torn

Sajatorn

Lambavärav

Vahtkonnavärav

Ülevaatusevärav

Hobuvärav

KIIDRONI ORG

Madalam müür?

Giihon

Hilisem veetunnel

TYROPOIONI ORG

Sõnnikuvärav (Potikillu värav)

Een-Rogel

Oruvärav

HINNOMI ORG

Nurgavärav

Ahjutorn

Lai müür

Efraimi värav

Väljak

Vanavärav

Esimene põhjapoolne müür

TEINE LINNAOSA

Kalavärav

[Pilt]

Templiküngas (Ofel)

Vaarao tütre koda

Saalomoni palee

Liibanonimetsakoda

Sammassaal

Aujärjesaal

Morija mägi

Suur õu

Tempel

[Pilt lk 20]

Esiplaanil on ala, kus asus ”Taaveti linn”. Tempel asus tasasel pinnal (tagaplaanil)

[Pilt lk 20]

Arvutiga tehtud kujutis muistsest ”Taaveti linnast” ja Saalomoni templist