”Kõigepealt olgu teie armastus südamlik”
”Kõigi asjade lõpp on lähedal! . . . Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu.” (1. PEETRUSE 4:7, 8)
JEESUS teadis, kui väärtuslikud on tema viimased tunnid koos apostlitega. Ta teadis, mis apostleid ees ootab. Neil tuli lõpule viia tohutu töö, kuid nad pidid samuti kohtama vihavaenu ja tagakiusamist, mida ta ka ise koges (Johannese 15:18—20). Rohkem kui korra sel viimasel ühisel ööl tuletas ta neile meelde, et nad peavad üksteist armastama (Johannese 13:34, 35; 15:12, 13, 17).
2 Apostel Peetrus, kes samuti sel ööl kohal oli, mõistis seda. Aastaid hiljem, enne Jeruusalemma hävitamist, rõhutas ta oma lühikeses kirjas armastuse tähtsust. Ta andis kristlastele nõu: ”Kõigi asjade lõpp on lähedal! . . . Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu” (1. Peetruse 4:7, 8). Peetruse sõnad on väga tähendusrikkad nendele, kes elavad praeguse maailmakorralduse ”viimsetel päevadel” (2. Timoteosele 3:1). Milline on südamlik armastus? Miks on nii tähtis, et meil oleks omavahel selline armastus? Millest on näha, et meil tõesti on selline armastus?
Mis on südamlik armastus?
3 Paljud arvavad, et armastus on tunne, mis tekib iseenesest. Peetrus aga ei rääkinud seda tüüpi armastusest, vaid palju ülevamat laadi armastusest. Sõna ”armastus” tekstis 1. Peetruse 4:8 on tõlge kreekakeelsest sõnast a·gaʹpe. See tähendab omakasupüüdmatut armastust, mida juhivad põhimõtted. Üks teatmeteos ütleb: ”Agape armastust saab juhtida, kuna see pole mitte niivõrd tunne, vaid teadlik otsus, mis viib tegudeni.” Kuna me oleme pärinud omakasupüüdlikud kalduvused, tuleb meile meelde tuletada, et oleksime üksteise vastu armastavad kooskõlas Jumala põhimõtetega (1. Moosese 8:21; Roomlastele 5:12).
4 See ei tähenda, et peame armastama üksteist vaid kohusetundest. A·gaʹpe ei tähenda südamlikkuse ja tunnete puudumist. Peetrus ütles, et ”olgu teie armastus südamlik [”tugev”, UM] üksteise vastu”.a Sellise armastuse nimel tuleb vaeva näha. Kreeka sõna kohta, mis on tõlgitud ka vastega ’tugev’, ütleb üks õpetlane: ”See toob silme ette sportlase, kes võidujooksu finišis suurima tahtejõuga oma lihaseid pingutab.”
5 Meievaheline armastus ei peaks olema seega valikuline ega piirduma nende tegudega, mida on lihtne teha. Kristlik armastus nõuab südame avardamist, armastuse väljendamist ka siis, kui see on raske (2. Korintlastele 6:11—13). Kindlasti tuleb sellist armastust arendada ja selle kallal töötada, nagu sportlane peab treenima ja vaeva nägema, et parandada oma võimeid. On tähtis, et meil oleks üksteise vastu selline armastus. Mispärast? Vähemalt kolmel põhjusel.
Miks peaksime üksteist armastama?
6 Esiteks, ”sest armastus on Jumalast” (1. Johannese 4:7). Jehoova, kellest lähtub see imetlusväärne omadus, armastas meid esimesena. Apostel Johannes ütleb: ”Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime” (1. Johannese 4:9). Jumal läkitas oma Poja, et ta saaks inimeseks, täidaks oma ülesande ja sureks piinapostil — kõik selleks, et ”me tema läbi elaksime”. Kuidas peaksime vastama sellele Jumala armastuse ülimale teole? Johannes ütleb: ”Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama” (1. Johannese 4:11). Pane tähele Johannese sõnu: ”kui Jumal meid nõnda on armastanud” — mitte ainult sind, vaid meid. Mõte on selge: kui Jumal armastab meie usukaaslasi, peaksime ka meie neid armastama.
7 Teiseks on iseäranis tähtis üksteist praegusel ajal rohkem armastada, et aidata hädasolevaid vendi, kuna ”kõigi asjade lõpp on lähedal” (1. Peetruse 4:7). Me elame ”rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Maailma olukord, loodusõnnetused ja vastupanu toovad meie ellu vaeva. Katsumustes tuleb meil veel rohkem üksteise ligi hoida. Südamlik armastus seob meid kokku ja ajendab meid kandma ”muret üksteise eest” (1. Korintlastele 12:25, 26).
8 Kolmandaks, me peame üksteist armastama, et me ei ’annaks maad kuradile’ ega satuks tema mõju alla (Efeslastele 4:27). Saatan kasutab varmalt ära meie kaasusklike ebatäiust, nende nõrkusi, vigu ja eksimusi, mis võivad saada meile komistuskiviks. Kas tõmbume kaaskristlase mõtlematu märkuse või lahkusetu teo tõttu kogudusest eemale? (Õpetussõnad 12:18.) Kindlasti mitte, kui meil on südamlik armastus üksteise vastu! Selline armastus aitab meil säilitada rahu ja teenida ühtsuses Jumalat ”õlg õla kõrval” (Sefanja 3:9).
Kuidas on näha, et armastame teisi
9 Armastuse väljendamine peaks saama alguse kodust. Jeesus ütles, et tema tõelisi järelkäijaid tuntakse ära selle poolest, et nad armastavad üksteist (Johannese 13:34, 35). Armastus ei pea ilmnema mitte ainult koguduses, vaid ka pereringis — abikaasade vahel ning vanemate ja laste vahel. Pole piisav vaid tunda armastust pereliikmete vastu, seda tuleb ka väljendada.
10 Kuidas saavad abikaasad väljendada armastust teineteise vastu? Mees, kes tõesti armastab oma naist, näitab nii sõnade kui tegudega, nii teiste seas kui omavahel olles, et ta peab naist kalliks. Mees austab naise väärikust ja arvestab tema mõtete, arvamuste ja tunnetega (1. Peetruse 3:7). Ta seab naise heaolu enda omast ettepoole ja teeb kõik, mis tema võimuses, et hoolitseda tema materiaalsete, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest (Efeslastele 5:25, 28). Naine, kes tõeliselt armastab oma meest, tunneb tema vastu ”sügavat lugupidamist” (UM), isegi kui mees ei tegutse alati tema ootuste kohaselt (Efeslastele 5:22, 33). Naine toetab meest ja allub talle, ei esita talle ebamõistlikke nõudeid, vaid teeb temaga koostööd, keskendudes vaimsetele asjadele (1. Moosese 2:18; Matteuse 6:33).
11 Vanemad, kuidas on näha teie armastust laste vastu? See, kui töötate kõvasti, püüdes tagada neile materiaalselt vajaliku, tõendab teie armastust (1. Timoteosele 5:8). Lapsed vajavad aga enamat kui toitu, riideid ja peavarju. Selleks et neid kasvatada armastama ja teenima tõelist Jumalat, vajavad nad usulist õpetust (Õpetussõnad 22:6). See tähendab, et tuleb võtta aega ja uurida koos perekonnaga Piiblit, käia koos kuulutustööl ja kristlikel koosolekutel (5. Moosese 6:4—7). Järjepidevus nendes tegevustes nõuab märkimisväärseid ohvreid, iseäranis praegustel rasketel aegadel. Sinu mure ja jõupingutused laste vaimsete vajaduste eest hoolitseda väljendavad armastust, sest nõnda sa näitad, et sul on südames nende igavene heaolu (Johannese 17:3).
12 On tähtis, et vanemad väljendaksid oma armastust ka sellega, et hoolitsevad oma laste emotsionaalsete vajaduste eest. Lapsed on haavatavad, nende õrn süda vajab pidevat kinnitust teie armastusest. Ütle neile, et armastad neid, ja osuta oma kiindumust külluslikult, nõnda nad veenduvad, et neid peetakse kalliks ja nad on väärtuslikud. Kiida neid südamest ja siiralt, andes nii neile teada, et näed ja hindad nende pingutusi. Distsiplineeri neid armastavalt, sest selline karistamine näitab sinu huvi selle vastu, missugune isiksus neist kasvab (Efeslastele 6:4). Kõik sellised kosutavad armastuse teod aitavad luua õnneliku ja üksteist toetava perekonna, mis on paremini valmis vastu seisma viimsete päevade survetele.
13 Armastus ajendab meid teiste puudustele läbi sõrmede vaatama. Tuleta meelde, et kui Peetrus manitses oma lugejaid, et neil oleks ”armastus südamlik üksteise vastu”, andis ta neile ka teada, miks see on nii tähtis: ”Sest armastus katab pattude hulga” (1. Peetruse 4:8). Pattude katmine ei tähenda raskete pattude kinni katmist. Rasketest pattudest tuleb korra järgi teada anda ja nendega tegelevad koguduse vastutavad vennad (3. Moosese 5:1; Õpetussõnad 29:24). Oleks äärmiselt armastusetu ja pühakirjavastane lubada rängalt patustanul edaspidigi haavata süütuid või põhjustada neile kannatusi (1. Korintlastele 5:9—13).
14 Enamasti on meie usukaaslaste vead ja eksimused tühised. Me kõik eksime mõnikord sõnades ja tegudes, nõnda üksteisele meelehärmi või lausa valu valmistades (Jakoobuse 3:2). Kas peaksime teiste puudustest kärmelt kõigile teada andma? Selline käitumine põhjustaks koguduses vaid hõõrumisi (Efeslastele 4:1—3). Kui meid juhib armastus, siis me ei laima oma usukaaslast (Laul 50:20). Nii nagu pahtel ja värv katavad kinni seina ebatasasused, nii katab armastus kinni teiste puudused (Õpetussõnad 17:9).
15 Armastus ajendab meid abistama neid, kes seda vajavad. Viimsete päevade olukordade halvenedes võib vahel juhtuda, et meie usukaaslased vajavad materiaalset või füüsilist abi (1. Johannese 3:17, 18). Kas on mõnel meie koguduse liikmel suuri majanduslikke raskusi või on keegi kaotanud töö? Sellisel juhul saame oma võimaluste kohaselt abivajajat materiaalselt aidata (Õpetussõnad 3:27, 28; Jakoobuse 2:14—17). Kas vajab mõne eaka lese kodu remonti? Ehk saame siis mõningates töödes oma abi pakkuda? (Jakoobuse 1:27.)
16 Meie armastus ei tohiks piirduda vaid nendega, kes elavad meie kodukandis. Mõnikord kuuleme teateid sellest, et jumalateenijad teistes maades on kannatanud tormi, maavärina või tsiviilrahutuse tõttu. Neil võib olla äärmine vajadus toidu, riiete ja muude asjade järele. Pole oluline, mis rassi või etnilisse gruppi nad kuuluvad. Me armastame kogu vennaskonda (1. Peetruse 2:17). Seega peaksime esimese sajandi koguduse eeskujul innukalt oma vendi aitama ning andma oma osa abisaadetiste kogumisel ja päästetöödes (Apostlite teod 11:27—30; Roomlastele 15:26). Kui väljendame armastust kõigil neil viisidel, siis tugevdame sidet, mis ühendab meid neil viimseil päevil (Koloslastele 3:14).
17 Armastus ajendab meid rääkima teistele head sõnumit Jumala Kuningriigist. Vaadelgem Jeesuse eeskuju. Miks ta kuulutas ja õpetas? Tal oli ”hale meel” rahva kehva vaimse olukorra pärast (Markuse 6:34). Valereligiooni karjased olid rahva hüljanud ja neid eksitanud, selle asemel et õpetada neile usutõdesid ning pakkuda lootust. Seepärast Jeesus, keda ajendas südamest tulev sügav armastus ja kaastunne, lohutas neid inimesi ”Jumala riigi evangeeliumiga” (Luuka 4:16—21, 43).
18 Tänapäeval on paljud inimesed samuti vaimselt hüljatud ja eksiteele viidud ning ilma lootuseta. Kui püüame nagu Jeesus olla tähelepanelikud selliste inimeste vaimsete vajaduste suhtes, kes ei tunne veel tõelist Jumalat, siis tõukab armastus ja kaastunne meid rääkima neile head sõnumit Jumala Kuningriigist (Matteuse 6:9, 10; 24:14). Arvestades sellega, kui vähe aega on jäänud, on päästesõnumi kuulutamine praegu kiireloomulisem ülesanne kui kunagi varem (1. Timoteosele 4:16).
”Kõigi asjade lõpp on lähedal”
19 Tuleta meelde, mis sõnadega alustas Peetrus nõuannet selle kohta, et me peame üksteist armastama: ”Kõigi asjade lõpp on lähedal!” (1. Peetruse 4:7). Peatselt asendab Jumala õiglane uus maailm selle kurja maailma (2. Peetruse 3:13). Praegu pole seega aeg muretuks enesega rahuloluks. Jeesus hoiatas: ”Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” (Luuka 21:34, 35).
20 Püüa siis iga hinna eest jääda valvsaks, olles teadlik sellest, kus me ajavoolus asume (Matteuse 24:42). Ole valvel Saatana iga kiusatuse suhtes, mis võib meid õigelt teelt kõrvale viia. Ära lase kunagi sellel külmal, armastusetul maailmal takistada end väljendamast oma armastust teiste vastu. Mis kõige tähtsam, püüdkem saada järjest lähedasemaks tõelise Jumala Jehoovaga, kelle Messia Kuningriik teostab peagi Tema hiilgavad eesmärgid maa suhtes (Ilmutuse 21:4, 5).
[Allmärkus]
a Teised piiblitõlked tõlgivad salmi 1. Peetruse 4:8, et armastus olgu ”sügav”, ”siiras”.
UURIMISKÜSIMUSED
• Mis nõu andis Jeesus enne surma jüngritele ja mis näitab, et Peetrus mõistis seda? (lõigud 1, 2)
• Mis on südamlik armastus? (lõigud 3—5)
• Miks me peame üksteist armastama? (lõigud 6—8)
• Kuidas saad sa näidata, et armastad teisi? (lõigud 9—18)
• Miks pole praegu aeg muretuks enesega rahuloluks ja mida peaksid sa otsustavalt tegema? (lõigud 19, 20)
[Pilt lk 29]
Ühtne perekond suudab praeguste viimsete päevade survele paremini vastu seista
[Pilt lk 30]
Armastus ajendab meid abistama neid, kes seda vajavad
[Pilt lk 31]
Jumala Kuningriigi hea sõnumi rääkimine teistele on armastav tegu