Kõigile kannatustele tuleb peagi lõpp!
Küllap küsib igaüks mingil eluetapil: ”Miks on elus nii palju kannatusi?” Sõjad, vaesus, katastroofid, kuritegevus, ülekohus, haigused ja surm on inimsoole tuhandete aastate jooksul ränki kannatusi põhjustanud. Viimane sadakond aastat on olnud kannatusrohkem kui eales varem. Kas tuleb sellele kõigele kunagi lõpp?
Lohutav on kuulda, et tuleb, ja üsna pea! Jumala Sõnas Piiblis on kirjas: ”Õelat ei ole enam; ... ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” Kui kauaks jääb see kestma? ”Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:10, 11, 29.)
Kui Jumal on kaotanud kurjuse ja kannatused, muudetakse maa paradiisiks. Siis saavad inimesed täiesti tervete ja õnnelikena elada igavesti. Jumala Sõna kuulutab: ”[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam” (Ilmutuse 21:4).
Selles uues maailmas äratatakse surnud taas ellu, nii et ka nemad saavad neist õnnistustest osa. Piibel ütleb: ”Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Seetõttu võiski Jeesus Kristus öelda kurjategijale, kes väljendas usku temasse: ”Sa [pead] minuga olema paradiisis!” (Luuka 23:43).
Kust said kannatused alguse?
Miks on inimestele nii imelist tulevikku tõotanud Jumal lubanud kannatusi? Miks ta on lubanud neil nõnda kaua kesta?
Jumal lõi Aadama ja Eeva nii kehalt kui vaimult täiuslikena. Ta pani nad elama paradiisiaeda ning andis neile rahuldustpakkuva töö teha. Piibel ütleb: ”Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:31). Kui nad oleksid olnud Jumalale kuulekad, oleksid neile sündinud täiuslikud lapsed ning kogu maakerast oleks saanud paradiis, kus inimesed oleksid saanud elada igikestvalt rahus ja õnnes.
Aadam ja Eeva said Jumalalt kaasa inimesele loomuomase imelise tahtevabaduse anni. Neid ei loodud tuimadeks robotiteks. Ent nende õnne kestuse määras see, kas nad kasutavad oma tahtevabadust õigesti — kas nad kuuletuvad Jumala seadustele. Jumal ütleb: ”Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17). Tahtevabaduse vääriti rakendamine pidi lõppema katastroofiga, sest inimesed polnud loodud nõnda, et nad oleksid saanud Jumalast sõltumatult hästi hakkama. Piibel kirjutab: ”Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).
Kahjuks arvasid meie esivanemad, et nad võivad toimida Jumalast sõltumatult ja siiski edukalt hakkama saada. Ent kui nad hülgasid Jumala juhtimise, minetasid nad tema toetuse ja seega ka täiuslikkuse. Nii algaski nende allakäik, kuni nad lõpuks vanaks jäid ja surid. Meie oleme selle ebatäiuse ja surma vastavalt geneetikaseadustele pärandiks saanud (Roomlastele 5:12).
Peaküsimuseks on Jumala ülemvõimu õiguspärasus
Miks ei hävitanud Jumal Aadamat ja Eevat, et seejärel uus inimpaar luua? Sest kahtluse alla oli seatud Jumala kõikehõlmava valitsusvõimu õiguspärasus. Kerkinud oli küsimus: kellel on õigus valitseda ja kelle valitsus on õige? Ja tulenevalt sellest: kas inimeste käsi käiks paremini, kui nende üle ei valitseks Jumal? Andes neile piisavalt aega oma täielikku sõltumatust katsetada, oli Jumalal võimalik tõestada üks kord ja igaveseks, kas neil läheb paremini tema seadustele kuuletudes või omapäi tegutsedes. See lubatud aeg pidi olema küllaldaselt pikk, et inimesed saaksid ilma Jumala juhtimiseta katsetada kõikvõimalike poliitiliste, ühiskondlike, majanduslike ja usuliste kordadega.
Mida see kõik kaasa on toonud? Tuhanded aastad inimajalugu näitavad kõnekalt, et kannatusi on aina lisandunud. Eelmine sajand tõi inimkonnale rängemaid kannatusi kui eales varem. Holokaust nõudis mitu miljonit elu. Kokku hävitati sõdades üle 100 miljoni inimese. Pidurdamatult levib kuritegevus ja vägivald. Kogu maailma on haaranud narkoepideemia. Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused jätkavad võidukäiku. Aastas sureb kümneid miljoneid nälga ja haigustesse. Perekonnaelu ja moraaliväärtused käivad kõikjal alla. Neile probleemidele ei paku lahendust ükski inimvalitsus. Mitte ükski neist pole saanud jagu ei vananemisest, haigustest ega surmast.
Inimkond on just sellises seisundis, nagu Piibel seda meie ajaks on ennustanud. Jumala Sõna määratleb praegust aega kui nüüdismaailma ”viimseid päevi”, mil on ”raskeid aegu”. Piibel ütleb täiesti õigesti, et ”kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks” (2. Timoteosele 3:1—5, 13).
Kannatustele tuleb varsti lõpp
Kõik tõendid osutavad sellele, et Jumalast sõltumatult tegutseva inimese kahetsusväärsed katsetused on peagi lõppemas. On selgelt tõendatud, et inimesed ei suuda ilma Jumalata iial edukalt valitseda. Rahu, õnne, täieliku tervise ja igavese elu saab tuua vaid Jumala valitsus. Niisiis ei luba Jehoova kurjusel ja kannatustel enam kuigi kaua kesta. Peagi sekkub Jumal inimkonna asjadesse ja teeb lõpu kogu sellele mitterahuldavale elukorraldusele.
Piibli prohvetikuulutus kõlab: ”Nende kuningate [praeguste valitsuste] päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi [taevasse], mis jääb igavesti hävitamatuks ... See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid [praegused valitsused], aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). Jehoova kõikehõlmava valitsusvõimu õiguspärasuse tõendamine tema taevase Kuningriigi kaudu on Piibli keskseid õpetusi. Jeesus kuulutas ette üht ”viimsete päevade” olulist tunnusjoont: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14).
Kes jääb ellu, kui tuleb ots? Piibel vastab: ”Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt” (Õpetussõnad 2:21, 22). Õiglased on need, kes õpivad tundma Jehoova tahet ja täidavad seda. Jeesus Kristus ütles: ”See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Jah tõesti, ”maailm kaob ... aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17).
Tsiteeritud on 1988. aasta Piiblit.