Ta õppis kuulekust

1., 2. Miks on armastaval isal hea meel näha oma poja kuulekust ja kuidas peegeldavad tema tunded Jehoova tundeid?

ISA vaatab aknast välja ja silmitseb oma väikest poega, kes mängib õues sõpradega. Järsku lendab nende pall hoovist tänavale. Poiss vaatab kurvalt sellele järele. Üks tema sõber ütleb talle, et ta jookseks tänavale ja tooks palli ära, kuid poiss raputab pead. „Ma ei tohi,” sõnab ta. Isa naeratab endamisi.

² Miks on isal nii hea meel? Sest ta on oma pojale õpetanud, et see ei läheks üksi tänavale. Nüüd näeb ta, et poiss on sõnakuulelik, kuigi ta ei tea, et isa teda jälgib. Isa mõistab, et poeg õpib sel viisil kuulekust ja et see on talle kaitseks. Poisi isa tunneb sama, mida meie taevane isa Jehoova. Jumal teab, et kui me tahame jääda ustavaks ja elada nii, et näeksime seda imelist tulevikku, mida ta meile on tõotanud, siis tuleb meil õppida teda usaldama ja talle kuuletuma. (Õpetussõnad 3:5, 6.) Selleks saatis ta meile parima võimaliku õpetaja.

3., 4. Kuidas Jeesus õppis kuulekust ja kuidas ta tehti täiuslikuks? Too näide.

³ Piibel ütleb Jeesuse kohta midagi hämmastavat: „Ehkki ta oli tema poeg, õppis ta kuulekust oma kannatuste kaudu. Kui ta oli sel moel täiuslikuks tehtud, sai temast igavese pääste tooja kõigile, kes talle kuuletuvad.” (Heebrealastele 5:8, 9.) Jeesus oli olnud lugematu hulga ajastute jooksul taevas. Ta nägi Saatana ja mässuliste inglite sõnakuulmatust, kuid ei ühinenud nendega. Ta ei tõrkunud kunagi Jehoovale kuuletumast. (Jesaja 50:5.) Miks aga võib öelda, et Jeesus õppis kuulekust, kui ta juba oli täiuslikult kuulekas? Mis mõttes ta tehti täiuslikuks, kui ta juba oli täiuslik?

⁴ Mõtle ühele näitele. Teras on juba iseenesest väga tugev materjal. Ent kui seda kõva kuumutamise ja järsu jahutamisega karastada, muutub see kordades tugevamaks. Niisamuti oli Jeesus juba enne maa peale tulekut ülimalt kuulekas. Kuid pärast siinviibimist sai tema kuulekus hoopis teise kvaliteedi. See otsekui karastus, see prooviti läbi sellistes katsumustes, mida Jeesusel poleks kunagi ette tulnud taevas.

5. Miks oli Jeesuse kuulekus nii tähtis ja mida me selles peatükis arutame?

⁵ Kuulekusel oli tähtis koht missioonis, mida Jeesus maa peale täitma tuli. Viimase Aadamana tuli Jeesus siia, et teha seda, mis meie esiisal ei õnnestunud – Jehoovale kuuletuda ja seda isegi katsumustes. (1. Korintlastele 15:45.) Jeesus ei kuuletunud masinlikult. Ta tegi seda kogu oma mõistuse, südame ja hingega ning rõõmsal meelel. Isa tahte täitmine oli talle isegi tähtsam kui söömine. (Johannese 4:34.) Mis aitab meil olla Jeesuse sarnaselt kuulekad? Esiteks vaatleme tema motiive. Kui meil on samasugused motiivid, nagu olid Jeesusel, suudame ahvatlustele vastu seista ja täita Jumala tahet. Teiseks vaatame, millise tasu annab Jehoova neile, kes on talle kuulekad.

Jeesuse kuulekuse motiivid

6., 7. Mis olid Jeesuse kuulekuse mõned motiivid?

⁶ Jeesuse kuulekus lähtus sellest, mis oli tema südames. Nagu nägime 3. peatükist, oli Kristus südamelt alandlik. Ülbus paneb inimesed kuulekust põlgama, kuid alandlikkus aitab meil Jehoovale heal meelel kuuletuda. (2. Moosese 5:1, 2; 1. Peetruse 5:5, 6.) Lisaks motiveeris Jeesust kuuletuma see, mida ta armastas, ja see, mida ta vihkas.

⁷ Eelkõige armastas Jeesus oma taevast isa Jehoovat. Selle üle arutletakse pikemalt 13. peatükis. Armastus ajendas Jeesust arendama jumalakartust. Tema armastus Jehoova vastu oli nii tugev ja austus nii sügav, et ta kartis talle meelepaha valmistada. Jumalakartus oli üks põhjus, miks Jeesuse palveid kuulda võeti. (Heebrealastele 5:7.) Jehoova kartus on Jeesuse üks tähelepanuväärne joon ka messias-kuningana. (Jesaja 11:3.)

8., 9. Mida Jeesus õiguse ja kurjuse suhtes tundis, nagu oli ette kuulutatud, ja kuidas ta oma tundeid väljendas?

⁸ Armastus Jehoova vastu tähendab ka seda, et vihatakse kõike, mida vihkab Jehoova. Pane näiteks tähele prohvetikuulutust, mis ütleb messias-kuninga kohta: „Sa armastad õigust ja vihkad kurja. Seepärast on Jumal, sinu Jumal, võidnud sind rõõmuõliga rohkem kui su kaaslasi.” (Laul 45:7.) Need Jeesuse kaaslased olid teised Taaveti soost kuningad. Jeesusel on rohkem kui ühelgi neist põhjust rõõmustada oma võidmise üle. Miks? Tema tasu on palju suurem kui nende oma ja ta saavutab oma kuningaametis palju rohkem. Ta saab tasu, kuna armastus õiguse vastu ja kurja vihkamine ajendasid teda kuuletuma Jumalale kõiges.

⁹ Millest on näha, et Jeesus armastas õigust ja vihkas kurja? Näiteks, kuidas ta reageeris, kui ta järelkäijad tegid tema juhiste järgi kuulutustööd ja kogesid õnnistusi? Ta oli ülirõõmus. (Luuka 10:1, 17, 21.) Ent mida tundis Jeesus siis, kui Jeruusalemma rahvas ilmutas korduvalt sõnakuulmatuse vaimu ega lasknud Jeesusel end armastavalt aidata? Ta nuttis selle linna mässumeelsuse pärast. (Luuka 19:41, 42.) Jeesusel olid väga tugevad tunded nii hea kui ka halva käitumise suhtes.

10. Millised tunded peaksid meil oleme õigete ja valede tegude suhtes ja mis aitab meil seda saavutada?

¹⁰ Kui mõtiskleme Jeesuse tunnete üle, aitab see meil mõista, mis motiividel meie Jehoovale kuuletume. Me oleme küll ebatäiuslikud, kuid me võime tugevdada armastust hea ja vihkamist kurja vastu. Meil tuleb palvetada Jehoova poole ning paluda, et ta aitaks meil kasvatada samasuguseid tundeid, nagu on temal ja ta pojal. (Laul 51:10.) Samal ajal tuleb meil vältida mõjutusi, mis selliseid tundeid nõrgendavad. Tähtis on hoolikalt valida meelelahutust ja kaaslasi. (Õpetussõnad 13:20; Filiplastele 4:8.) Kui meil on samasugused motiivid nagu Kristusel, pole meie kuulekus vaid formaalsus. Me teeme, mis on õige, sest me armastame nii teha. Me ei hoidu halba tegemast mitte seetõttu, et kardame vahele jääda, vaid seepärast, et vihkame sellist käitumist.

„Ta ei teinud pattu”

11., 12. a) Mis juhtus Jeesusega tema teenistuse alguses? b) Kuidas Saatan Jeesust kõigepealt ahvatles ja millist taktikat ta kasutas?

¹¹ See, kas Jeesus vihkab pattu, prooviti järele juba tema teenistuse alguses. Pärast ristimist oli ta 40 ööd ja päeva kõrbes söömata. Selle perioodi lõpus tuli Saatan teda ahvatlema. Pane tähele, kui kavalalt ta seda tegi. (Matteuse 4:1–11.)

¹² Kõigepealt ütles Saatan: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle neile kividele, et need saaksid leibadeks.” (Matteuse 4:3.) Kuidas Jeesus end pärast pikka paastumist tundis? Piibel ütleb otse, et ta tundis nälga. (Matteuse 4:2.) Ilmselt ootas Saatan ajani, kui Jeesus oli füüsiliselt nõrk, et kasutada ära tema loomulikku soovi toidu järele. Pane ka tähele Saatana pilget „Kui sa oled Jumala poeg”. Saatan teadis, et Jeesus on „kogu loodu esmasündinu”. (Koloslastele 1:15.) Kuid Jeesus ei lasknud Saatanal end provotseerida sõnakuulmatult käituma. Ta teadis, et oma väe kasutamine isekatel eesmärkidel poleks Jumala tahe. Keeldudes seda tegemast, näitas ta, et loodab Jehoovale ja on kindel tema hoolitsuses ja suunamises. (Matteuse 4:4.)

13.–15. a) Kuidas Saatan teisel ja kolmandal korral Jeesust ahvatles ja kuidas Jeesus reageeris? b) Kust me teame, et Jeesus ei saanud Saatana suhtes kunagi valvsust kaotada?

¹³ Teise ahvatluse ajal viis Saatan Jeesuse templi katuserinnatisele. Osavalt pühakirja väänates õhutas Saatan Jeesust end sealt alla kukutama, nii et inglid peaksid tulema teda päästma. Kui rahvahulgad templis sellist imet näeksid, siis kas kellelgi tuleks veel pähe kahelda, et Jeesus on tõotatud messias? Ja kui rahvahulgad võtaksid sellise vaatemängu pärast Jeesuse messiana vastu, siis kas ei säästaks ta end paljudest raskustest? Võib-olla tõesti. Aga Jeesus teadis, et Jehoova tahe messia suhtes on see, et ta teeks oma töö ära alandlikult, mitte mõjutades inimesi temasse uskuma suurejooneliste etenduste abil. (Jesaja 42:1, 2.) Jällegi keeldus Jeesus olemast Jehoovale sõnakuulmatu. Ta ei ihaldanud kuulsust.

¹⁴ Ent kas teda köitis võim? Kolmandal katsel pakkus Saatan Jeesusele kõiki maailma kuningriike selle eest, kui ta vaid ühe korra Saatanat kummardab. Kas Jeesus üldse kaalus Saatana pakkumist? Tema vastus oli: „Mine minema, Saatan!” Ja ta lisas: „Sest on kirjutatud: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.”” (Matteuse 4:10.) Mitte miski ei ajendanud Jeesust mõnda teist jumalat kummardama. Ta ei ihaldanud võimu ja mõjujõudu selles maailmas ega teinud mitte ühtegi sõnakuulmatut tegu.

¹⁵ Kas Saatan andis alla? Jeesuse käsu peale läks ta küll minema, ent seda „kuni järgmise sobiva võimaluseni”. (Luuka 4:13.) Tõepoolest, Saatan leidis Jeesuse proovilepanemiseks ja ahvatlemiseks teisigi võimalusi ja seda kuni lõpuni välja. Piibel ütleb, et Jeesus pandi kõigiti proovile. (Heebrealastele 4:15.) Seega ei saanud Jeesus kunagi valvsust kaotada ja seda ei saa ka meie.

16. Kuidas Saatan tänapäeval Jumala teenijaid ahvatleb ja kuidas me saame tema püüetele vastu seista?

¹⁶ Saatan ahvatleb Jumala teenijaid kuni tänase päevani. Kahjuks teevad meie puudused meist talle tihti kerge saagi. Saatan kasutab kavalalt ära meie kalduvust olla isekad, uhked ja võimuahned. Materialismi abil võib Saatan kasutada ära kõiki neid nõrkusi ühekorraga. On tähtis, et me aeg-ajalt peatuksime ja ennast ausalt läbi uuriksime. Hea oleks mõtiskleda sõnade üle, mis on kirjas tekstis 1. Johannese 2:15–17. Seda tehes võiksime endalt küsida, kas selle maailma patused ihad, täitmatu isu materiaalse vara järele ja soov teistele muljet avaldada on meile mingil määral külge hakanud ning kahandanud meie armastust oma taevase isa vastu. Meil on vaja meeles pidada, et see maailm kaob, nagu kaob ka selle valitseja Saatan. Seiskem vastu tema kavalatele püüetele meelitada meid pattu tegema. Innustagu meid meie isanda eeskuju, sest tema „ei teinud pattu”. (1. Peetruse 2:22.)

„Ma teen alati seda, mis talle meeldib”

17. Mida Jeesus oma isale kuuletudes tundis ja mida võib mõni väita?

¹⁷ Sõnakuulelikkus hõlmab midagi palju rohkemat kui vaid patust hoidumist. Kristus täitis innukalt igat oma isa käsku. Ta ütles: „Ma teen alati seda, mis talle meeldib.” (Johannese 8:29.) Isale kuuletumine tõi Jeesusele suurt rõõmu. Muidugi võib mõni väita, et Jeesusel oli palju lihtsam kuuletuda, kui on meil. Nad võivad arvata, et tal tuli alluda vaid Jehoovale, kes on täiuslik, samas kui meil tuleb tihtipeale alluda ebatäiuslikele inimestele. Fakt on aga see, et ka Jeesus kuuletus ebatäiuslikele inimestele, kellel oli oma positsiooni tõttu autoriteeti.

18. Millist eeskuju andis Jeesus noorena sõnakuulelikkuses?

¹⁸ Kui Jeesus kasvas, tuli tal alluda oma ebatäiuslikele inimvanematele Joosepile ja Maarjale. Ilmselt nägi ta paremini kui enamik teisi lapsi, et tema vanemad teevad vigu. Kas ta mässas ja astus üle piiridest, mille Jumal on perekonnas lapsele seadnud, ning kas ta hakkas vanematele seletama, kuidas pere eest tuleks hoolitseda? Pane tähele, mida Luuka 2:51 ütleb 12-aastase Jeesuse kohta: „[Ta] kuulas edaspidigi nende sõna.” Sellega andis ta suurepärast eeskuju kristlikele noortele, kes püüavad oma vanemate sõna kuulata ja neile kohast lugupidamist osutada. (Efeslastele 6:1, 2.)

19., 20. a) Milliseid ainulaadseid raskusi kohtas Jeesus seoses ebatäiuslikele inimestele allumisega? b) Miks peaksid tõelised kristlased tänapäeval kuuletuma neile, kes on koguduses eestvedajad?

¹⁹ Mis puutub ebatäiuslikele inimestele kuuletumisse, siis Jeesusel tuli ette selliseid olukordi, milliseid tõelised kristlased tänapäeval kunagi ei kohta. Mõtle, millisel ajal ta elas. Juutide religioosne süsteem koos Jeruusalemma templi ja preesterkonnaga oli olnud pikka aega Jehoova poolt heaks kiidetud, ent see pidi kõrvale heidetama ja asendatama kristliku kogudusega. (Matteuse 23:33–38.) Paljud usujuhid õpetasid valesid, mis pärinesid kreeka filosoofiast. Templis lokkas selline pahelisus, et Jeesus nimetas seda röövlikoopaks. (Markuse 11:17.) Kas Jeesus hoidis templist ja sünagoogidest eemale? Ei. Jehoova kasutas neid ikka veel, ja kuni sinnamaani, mil ta sekkus ja muudatuse tegi, käis Jeesus kuulekalt templis pühi pidamas ja oli kohal sünagoogis. (Luuka 4:16; Johannese 5:1.)

²⁰ Kui Jeesus oli kuulekas sellistes oludes, siis kui palju enam peaksid tõelised kristlased olema kuulekad tänapäeval! On ju praegune aeg hoopis teistsugune – käes on ammu ette kuulutatud õige jumalateenimise taastamise aeg. Jumal kinnitab meile, et ta ei luba oma rahvast Saatanal enam kunagi laostada. (Jesaja 2:1, 2; 54:17.) Muidugi puutume ka kristlikus koguduses kokku patustamise ja ebatäiusega. Ent me ei tohiks kasutada teiste puudusi ettekäändena, et Jehoovale mitte kuuletuda, näiteks jätta minemata koosolekutele või muutuda kogudusevanemate suhtes kriitiliseks. Me hoopis toetame siiralt neid, kes on määratud koguduses eestvedajateks. Me käime kuulekalt koosolekutel ja kokkutulekutel ning rakendame ellu pühakirjal põhinevaid nõuandeid, mis meile seal antakse. (Heebrealastele 10:24, 25; 13:17.)

21. Kuidas Jeesus reageeris, kui inimesed avaldasid talle survet Jumalale mitte kuuletuda, ja millist eeskuju ta meile andis?

²¹ Jeesus ei lubanud kellelgi, ka mitte heatahtlikel sõpradel, takistada end Jehoovale kuuletumast. Näiteks püüdis apostel Peetrus oma isandat veenda, et sel pole vaja kannatada ega surra. Jeesus lükkas Peetruse heade kavatsustega antud väära nõuande kindlameelselt tagasi. (Matteuse 16:21–23.) Tänapäeval püüavad heatahtlikud sugulased tihtipeale veenda Jeesuse järelkäijaid Jumala seadustele ja põhimõtetele mitte kuuletuma. Kuid meil on samasugune seisukoht, nagu oli Jeesuse järelkäijatel esimesel sajandil: „Me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele.” (Apostlite teod 5:29.)

Tasu, kui oleme Kristuse sarnaselt kuulekad

22. Millisele küsimusele andis Jeesus vastuse ja kuidas?

²² Kui Jeesus seisis surmaga silmitsi, pandi tema kuulekus viimseni proovile. Sel süngel päeval õppis ta kuulekust kõige täielikumas mõttes. Ta tegi isa, mitte enda tahtmist mööda. (Luuka 22:42.) Ta jäi kõigiti laitmatuks. (1. Timoteosele 3:16.) Ta andis vastuse küsimusele, mis oli kaua aega olnud lahtine: kas täiuslik inimene saab Jehoovale kuulekaks jääda isegi katsumustes? Aadamal polnud see õnnestunud, niisamuti Eeval. Kuid Jeesuse elu ja surmaga sai vastus täiesti selgeks. Kõigist Jehoova loodutest suurim kuuletus isegi siis, kui see läks talle väga kalliks maksma.

23.–25. a) Kuidas on kuulekus seotud laitmatusega? Too näide. b) Mida käsitletakse järgmises peatükis?

²³ Laitmatus ehk jäägitu ustavus Jehoovale väljendub kuulekuses. Jeesuse kuulekus tõi kasu kogu inimkonnale. (Roomlastele 5:19.) Jehoova andis Jeesusele rikkaliku tasu. Kui meie kuuletume oma isandale Kristusele, annab Jehoova meilegi tasu – igavese pääste. (Heebrealastele 5:9.)

²⁴ Pealegi on laitmatus juba iseenesest tasu. Õpetussõnad 10:9 ütleb: „Kes käib laitmatuses, käib rahus.” Kui võrrelda laitmatust suure majaga, mis on tehtud ilusatest tellistest, siis iga kuulekas tegu on otsekui üks telliskivi. Üksainus kivi võib paista küll tähtsusetu, kuid sel on tervikus oma kindel koht, oma väärtus. Ja kui tellistest sein laduda, valmib midagi väga väärtuslikku. Kui kuulekad teod kokku panna ja neid üksteisele järjest lisada, siis päev-päevalt ja aasta-aastalt me ehitame oma kaunist laitmatuse hoonet.

²⁵ Pidev kuulekuse teel käimine toob meile meelde ühe teise omaduse – vastupidavuse. Järgmises peatükis käsitlemegi Jeesuse eeskuju vastupidavuses.