„Ma armastan Isa”

1., 2. Mida andis apostel Johannes teada seoses viimase õhtuga, mil apostlid olid koos Jeesusega?

EAKAS mees kastab sulge tindi sisse, meel mälestustest tulvil. Tema nimi on Johannes ja ta on Jeesus Kristuse apostlitest viimane, kes veel elus on. Nüüd, olles umbes sada aastat vana, läheb Johannes mõtetes tagasi ligi seitse aastakümmet ja meenutab üht väga tähtsat õhtut – viimast õhtut, mil ta oli koos teiste apostlitega Jeesuse seltsis enne tema surma. Jumala püha vaimu juhatusel suudab Johannes toonased sündmused detailideni meelde tuletada ja kirja panna.

² Tol õhtul ütles Jeesus selgelt, et ta hukatakse peagi. Johannes on ainus, kes avaldab põhjuse, miks oli Jeesus valmis sellist piinarikast surma surema: „Et maailm teaks, et ma armastan Isa, toimin ma just nii, nagu Isa mind on käskinud. Tõuske, lähme siit ära!” (Johannese 14:31.)

3. Kuidas Jeesus näitas, et ta armastab oma isa?

³ „Ma armastan Isa.” Mitte miski polnud Jeesusele tähtsam. Muidugi ei tähendanud see, et ta oleks ühtelugu neid sõnu korrutanud. Tegelikult on Johannese 14:31 ainus piiblisalm, kus Jeesus väljendab nii otsesõnu armastust oma isa vastu. Küll aga elas Jeesus nende sõnade kohaselt. Tema armastust Jehoova vastu oli näha iga päev. Jeesus tõendas nii oma julguse, kuulekuse kui ka vastupidavusega, et ta armastab Jumalat. Kogu tema teenistuse ajendiks oli seesama armastus.

4., 5. Missugust armastust piibel esile tõstab ja milline on Jeesuse armastus Jehoova vastu?

⁴ Tänapäeval seostavad paljud armastust vaid armukirega, mida ülistatakse lauludes ja luuletustes ning mis on enamasti üürike. Piibel küll räägib romantilisest armastusest, kuid teeb seda väärikamalt kui praegusajal üldiselt kombeks. (Õpetussõnad 5:15–21.) Ent palju rohkem tähelepanu pühendab Jumala sõna ühele teist liiki armastusele. See armastus ei ole mingi kirg või kiiresti mööduv tundeelamus; ka pole tegu mingi kuiva filosoofilise mõistega. Sellega on seotud nii süda kui ka mõistus. See lähtub sügavalt sisemusest, tugineb üllastele põhimõtetele ja väljendub positiivses tegutsemises. Selline armastus on jääv. „Armastus ei kao kunagi,” ütleb Jumala sõna. (1. Korintlastele 13:8.)

⁵ Ükski inimene, kes on kunagi elanud, pole armastanud Jehoovat rohkem kui Jeesus. Mitte keegi pole Jeesusest paremini järginud sõnu, mida ta tsiteeris kui suurimat kõigist Jumala käskudest: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.” (Markuse 12:30.) Kuidas Jeesus endas sellist armastust kasvatas? Mis aitas tal maa peal olles armastust Jumala vastu tugevana hoida? Ja kuidas saame meie teda jäljendada?

Kõige kauaaegsem ja tugevam armastusside

6., 7. Millest me võime järeldada, et tekstis Õpetussõnad 8:22–31 on juttu Jumala pojast, mitte tarkusest üldiselt?

⁶ Kas oled kunagi töötanud koos sõbraga mingi ülesande kallal ja näinud, kuidas teist on saanud selle tulemusena veelgi paremad ja lähedasemad sõbrad? Niisugune kogemus võib aidata meil mõista, kuidas kasvas armastus Jehoova ja tema ainusündinud poja vahel. Oleme juba rohkem kui korra viidanud kirjakohale Õpetussõnad 8:30, kuid vaadelgem nüüd lähemalt selle salmi kaasteksti. Salmidest 22–31 leiame isikustatud tarkuse kirjelduse. Millest me võime järeldada, et need sõnad viitavad Jumala pojale?

⁷ Salmis 22 ütleb tarkus: „Jehoova lõi mind oma loomistöö alguses, esimesena oma töödest ammusel ajal.” Siin peab olema mõeldud midagi enamat kui vaid tarkust, sest seda omadust ei ole kunagi loodud. Sellel pole algust, sest Jehoova on alati olemas olnud ja alati tark olnud. (Laul 90:2.) Jumala poeg aga oli „kogu loodu esmasündinu”. Tema loodi, ta oli esimene kõigist Jehoova töödest. (Koloslastele 1:15.) Nagu näitab Õpetussõnade raamat, oli ta olemas juba enne taevast ja maad. Piiblis nimetatakse teda Sõnaks. See tähendab, et kõiges, mida ta rääkis, väljendus Jehoova tarkus. (Johannese 1:1.)

8. Millega Jeesus enne inimesena sündimist tegeles ja millele võiksime loomistööd imetledes mõelda?

⁸ Millega tegeles Jeesus kogu selle määratu aja kestel, enne kui ta maa peale tuli? Salm 30 ütleb, et ta oli Jumala kõrval kui meistrimees. Mida see tähendab? Koloslastele 1:16 selgitab: „Tema kaudu on loodud kõik taevas ja maa peal ... Kõik on loodud tema kaudu ja tema jaoks.” Seega tõi Looja Jehoova Jeesuse kaudu olemasollu kõik muu: sealhulgas nii vaimolendid kui ka füüsilise universumi, samuti maa koos selle imepärase taimestiku ja loomastikuga ning ka maise loodu tippsaavutuse – inimesed. Nii mõneski mõttes võib sellist koostööd isa ja poja vahel võrrelda koostööga arhitekti ja ehitaja vahel: arhitektilt tulevad ideed ja ehitaja teeb need teoks. Seega, kui loomisimed tekitavad meis aukartust, toob see au suurele arhitektile Jehoovale. (Laul 19:1.) Meile võib meenuda ka Looja ja tema meistrimehe pikaajaline rõõmus koostöö.

9., 10. a) Mis tugevdas Jehoova ja tema poja vahelist sidet? b) Mis võib tugevdada sinu sidet taevase isaga?

⁹ Kui kaks ebatäiuslikku inimest töötavad tihedalt koos, on neil mõnikord raske omavahel läbi saada. Ent Jehoova ja tema poja kohta seda küll öelda ei saa! Jeesus töötas Jehoovaga koos tohutult pika aja vältel ja oli „kogu aeg ta ees rõõmus”. (Õpetussõnad 8:30.) Jah, ta tundis oma isaga koosolemisest rõõmu ning see tunne oli vastastikune. Loomulikult muutus ta üha rohkem oma isa sarnaseks, õppis üha rohkem ilmutama tema omadusi. Pole siis ime, et Jehoova ja Jeesuse vahel tekkis sedavõrd tugev side! Võib õigustatult öelda, et neid ühendab kõige kauaaegsem ja tugevam armastusside.

¹⁰ Sulle võib tunduda, et sinu ja Jehoova vahel ei saaks küll kunagi sellist sidet tekkida. Tõsi, Jeesuse ja Jehoova suhe on ainulaadne. Ometi on meil kõigil tähelepanuväärne võimalus. Tuleta meelde, et Jeesus sai oma isaga lähedasemaks, kui ta temaga koos töötas. Jehoova pakub meilegi võimalust olla tema kaastööline. (1. Korintlastele 3:9.) Jeesuse eeskujul kuulutustöös osaledes peaksime alati meeles pidama, et töötame koos Jehoovaga. Niiviisi muutub armastusside meie ja Jehoova vahel järjest tugevamaks.

Kuidas hoidis Jeesus armastust Jehoova vastu tugevana

11.–13. a) Miks võib armastust võrrelda millegi elavaga ja kuidas Jeesus noorena oma armastust Jehoova vastu tugevana hoidis? b) Millest on näha, et Jeesus soovis Jehoovalt õppida nii enne maa peale tulekut kui ka inimesena?

¹¹ Meie südames olevat armastust võib võrrelda millegi elavaga. Just nagu kaunis toataim, vajab ka armastus kasvamiseks ja õitsemiseks toitaineid ja hoolt. Hooletusse jäetuna ja toitmata jääb see nõrgaks ja sureb. Jeesus ei pidanud armastust Jehoova vastu endastmõistetavaks. Kogu oma maise elu jooksul hoolitses ta, et see oleks tugev ja õitseks. Vaatame, kuidas ta seda tegi.

¹² Mõtle veel kord juhtumile, mil noor Jeesus jäi Jeruusalemma templisse. Ta ütles oma murelikele vanematele: „Miks te mind otsisite? Kas te ei teadnud, et ma olen oma Isa kojas?” (Luuka 2:49.) Poisieas ei mäletanud Jeesus ilmselt midagi oma elust enne inimeseks saamist. Sellegipoolest armastas ta oma isa Jehoovat väga. Ta teadis, et sellist armastust on loomulik väljendada Jumalat teenides. Seepärast ei leidunud Jeesuse silmis maa peal meeldivamat paika kui Jehoova tempel. Ta igatses seal olla ega tahtnud kuidagi sealt lahkuda. Lisaks sellele ei jäänud ta passiivseks kõrvaltvaatajaks. Ta oli innukas Jehoova kohta teadmisi omandama ja oma teadmisi teistega jagama. Muidugi ei tekkinud tal sellised tunded alles 12-aastaselt ega kadunud ka vanemaks saades.

¹³ Enne inimeseks saamist oli Jeesus olnud innukas oma isalt õppima. Prohvetikuulutusest, mis on kirjas Jesaja 50:4–6, saame teada, et Jehoova andis oma pojale seoses tema messiarolliga erilise väljaõppe. Olgugi et Jeesus kuulis selle väljaõppe käigus ka mitmetest raskustest, mis pidid Jehoova võitut tabama, oli ta siiski innukas õpilane. Kui ta hiljem maa peale tuli ja täiskasvanuks sai, käis ta samasuguse innuga templis ja sünagoogis, kus kummardati Jehoovat ja jagati tema kohta õpetust. (Luuka 4:16; 19:47.) Kui tahame, et meie armastus Jehoova vastu oleks elav ja õitseks, peame käima usinalt kristlikel koosolekutel, kus saame ülistada Jehoovat, omandada tema kohta lisateadmisi ja kasvatada hindamist tema vastu.

14., 15. a) Miks soovis Jeesus aeg-ajalt üksi olla? b) Kuidas näitasid Jeesuse palved, et ta on oma isaga lähedane ja peab temast lugu?

¹⁴ Jeesusel aitasid hoida tugevat armastust Jehoova vastu ka korrapärased palved. Kuigi ta oli sõbralik ja seltsiv inimene, väärtustas ta ka üksiolemist. Näiteks Luuka 5:16 ütleb: „Jeesus läks aga sageli mõnda kõrvalisse paika palvetama.” Sarnane mõte on kirjas tekstis Matteuse 14:23: „Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta üles mäele omaette palvetama. Õhtu saabudes oli ta seal üksi.” Jeesus ei otsinud neil ja muudel puhkudel üksindust mitte seetõttu, et ta oleks olnud erak või et talle poleks meeldinud teistega koos olla. Ta tegi seda selleks, et olla Jehoovaga omaette, et vabalt oma isaga palves rääkida.

¹⁵ Palvetades kasutas Jeesus vahel väljendit „Abba, isa.” (Markuse 14:36.) Jeesuse päevil oli abba sõna, mida kasutati hellitussõnana isa kohta. Sageli oli see esimesi sõnu, mida laps ütlema õppis. Seejuures oli see lugupidav viis isa poole pöörduda. See, et Jeesus seda sõna kasutas, osutas tema lähedastele suhetele oma armsa isaga, samuti tema sügavale lugupidamisele Jehoova isaliku autoriteedi vastu. Samasugune lähedus ja lugupidamine iseloomustavad ka teisi piiblisse ülestähendatud Jeesuse palveid. Näiteks Johannese 17. peatükist leiame apostel Johannese kirjapandud pika ja südamesttuleva palve, mille Jeesus esitas oma viimasel õhtul. Seda palvet on tõesti liigutav uurida ja meil on tähtis seda eeskujuks võtta – muidugi mitte korrates Jeesuse sõnu, vaid püüdes rääkida oma taevase isaga südamest ja nii sageli kui võimalik. Seeläbi hoiame oma armastuse tema vastu elava ja tugeva.

16., 17. a) Kuidas oli Jeesuse sõnadest näha, et ta armastab oma isa? b) Kuidas rääkis Jeesus oma isa heldekäelisusest?

¹⁶ Nagu varem mainitud, ei korrutanud Jeesus ühtelugu sõnu „Ma armastan Isa”. Sellegipoolest laskis ta oma sõnadest sageli välja paista, et ta armastab oma isa. Mil moel? Jeesus sõnas: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand.” (Matteuse 11:25.) Selle raamatu 2. osa uurides nägime, et Jeesus ülistas oma isa sellega, et aitas inimestel teda tundma õppida. Näiteks võrdles ta Jehoovat isaga, kes soovib nii väga oma isemeelsele pojale andestada, et lausa ootab, millal ometi poeg kahetsedes koju tagasi tuleks, ning nähes teda siis kaugelt tulemas, jookseb talle vastu ja embab teda. (Luuka 15:20.) Kas võib see lugu, millega Jeesus kujutas Jehoova armastust ja andestust, kedagi ükskõikseks jätta?

¹⁷ Jeesus ülistas sageli oma isa tema heldekäelisuse eest. Ebatäiuslikke lapsevanemaid näiteks tuues andis ta mõista, kui kindlad me võime olla selles, et meie taevane isa annab meile püha vaimu nii palju kui vaja. (Luuka 11:13.) Jeesus kõneles ka lootusest, mida Jehoova nii heldelt pakub. Igatsusega rääkis ta enda lootusest olla taas taevas oma isa kõrval. (Johannese 14:28; 17:5.) Oma järelkäijatele rääkis ta lootusest, mida Jehoova pakub Kristuse väiksele karjale – taevasest elust ja messias-kuningaga koos valitsemisest. (Luuka 12:32; Johannese 14:2.) Ja ta lohutas enda kõrval surevat kurjategijat lootusega elada paradiisis. (Luuka 23:43.) Sel kombel oma isast rääkimine aitas Jeesusel armastust tema vastu tugevana hoida. Paljud Kristuse järelkäijad on leidnud, et nende armastust Jehoova vastu ja nende usku ei tugevda miski rohkem kui rääkimine temast ja lootusest, mille ta on andnud neile, kes teda armastavad.

Kas sina armastad Jehoovat nagu Jeesus?

18. Milles on kõige tähtsam Jeesust järgida ja miks?

¹⁸ On palju valdkondi, kus meil on vaja Jeesust järgida, kuid kõige tähtsam on see: me peame armastama Jehoovat „kogu südamest ja hingest ning kogu oma jõu ja mõistusega”. (Luuka 10:27.) Sellise armastuse mõõduks pole üksnes tunded, vaid ka teod. Jeesus ei rahuldunud pelgalt sellega, et tundis oma isa vastu armastust, ka ei öelnud ta üksnes: „Ma armastan Isa.” Ta ütles: „Et maailm teaks, et ma armastan Isa, toimin ma just nii, nagu Isa mind on käskinud.” (Johannese 14:31.) Saatan oli väitnud, et ükski inimene ei teeni Jehoovat omakasupüüdmatust armastusest. (Iiob 2:4, 5.) Et anda Saatana õelale laimule parim võimalik vastus, tegutses Jeesus julgelt ja näitas maailmale, kuivõrd sügavalt ta oma isa armastab. Ta jäi kuulekaks isegi siis, kui pidi andma oma elu. Kas ka sinu elust on näha, et sa tõesti armastad Jehoovat?

19., 20. a) Miks meil tuleks korrapäraselt koosolekutel käia? b) Kuidas oleks hea suhtuda iseseisvasse uurimisse, mõtisklemisse ja palvetamisse?

¹⁹ Jehoova on meid loonud vajadusega teda armastada ja ta on andnud meile ka võimaluse seda vajadust rahuldada: teenida teda viisil, mis armastust tema vastu toidab ja tugevdab. Kui viibid kristlikel koosolekutel, hoia alati meeles, et oled seal Jehoova pärast. Ühised südamesttulevad palved, kiituslaulude laulmine, tähelepanelik kuulamine ja võimaluse korral vastamine on kõik Jehoova kummardamise osa. Samuti on sul koosolekutel võimalik kaaskristlasi julgustada. (Heebrealastele 10:24, 25.) Korrapärane osavõtt kristlikest koosolekutest, kus kummardatakse Jehoovat, aitab sul armastust Jehoova vastu üha kasvatada.

²⁰ Sedasama võib öelda iseseisva piibliuurimise, mõtisklemise ja palvetamise kohta. Suhtu neisse tegevustesse kui võimalusse olla Jehoovaga omaette. Kui sa piiblit uurid ja selle üle mõtiskled, saad osa Jehoova mõtetest, mida ta tahab sulle öelda. Kui sa palvetad, avad talle oma südame. Lisaks palumisele ära unusta Jehoovat ka tänada tema õnnistuste eest ja kiita teda imeliste tegude eest. (Laul 146:1.) Parim viis Jehoovat tänada ja näidata, et teda armastad, on osaleda rõõmsalt ja innukalt kuulutustöös.

21. Kui tähtis on armastus Jehoova vastu ja mida arutatakse edasistes peatükkides?

²¹ Armastus Jumala vastu on igikestva õnne võti. See oli kõik, mida Aadam ja Eeva vajasid, et neil oleks võinud hästi minna – ja just sellest jäi neil puudu. See on tähtsaim, mida sa vajad, et läbida mistahes usuproov, et lükata kõrvale mistahes kiusatus, et pidada vastu mistahes katsumuses. Armastus on see, mida on vaja, et olla Jeesuse järelkäija. Muidugi on Jumala armastamisega seotud ka armastus ligimese vastu. (1. Johannese 4:20.) Edasistes peatükkides uurime, kuidas Jeesus inimeste vastu armastust üles näitas. Järgmises peatükis arutame seda, miks oli paljude arvates Jeesusega lihtne suhelda.