„Tema juurde tulid suured rahvahulgad”

1.–3. Mis juhtub, kui vanemad oma lapsi Jeesuse juurde toovad, ja mida see vahejuhtum Jeesuse kohta näitab?

JEESUS teab, et tema maine elu lõpeb väga varsti. Jäänud on vaid mõned nädalad, ja nii palju on veel teha! Ta on koos oma apostlitega kuulutamas Perea piirkonnas, mis asub Jordani jõest ida pool. Nad liiguvad järjest lõuna poole Jeruusalemma suunas, kus Jeesusel seisab ees viimane paasapüha, mis tipneb dramaatiliste sündmustega.

² Pärast Jeesuse jõulist mõttevahetust usujuhtidega tekib väike segadus. Inimesed toovad tema juurde oma lapsi. Arvatavasti on need lapsed eri vanuses, sest Markus viitab neile sama sõnaga, mida ta on varem kasutanud 12-aastase lapse kohta, samal ajal kui Luukas kasutab sõna, mida võib tõlkida „imikud”. (Luuka 18:15, allmärkus; Markuse 5:41, 42; 10:13.) Muidugi kipuvad lapsed ikka natuke kisa ja kära tegema. Jüngrid tõrelevad vanematega, mõeldes ehk, et Jeesus on lastega tegelemiseks liiga hõivatud. Mida Jeesus teeb?

³ Toimuvat nähes on Jeesus nördinud. Kelle pärast? Kas laste või nende vanemate pärast? Ei, hoopis oma jüngrite pärast. Ta ütleb: „Las lapsed tulevad minu juurde, ärge takistage neid, sest nendesuguste päralt on Jumala kuningriik. Ma kinnitan teile, et kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, see ei pääse sinna.” Seejärel embab ta lapsi ja õnnistab neid. (Markuse 10:13–16.) Markuse sõnavalik laseb mõista, et Jeesus kallistab lapsi hellalt ja võib-olla isegi kiigutab mõnd imikut kätel, nagu ühes tõlkes öeldakse. On selge, et Jeesus armastab lapsi. Ent see vahejuhtum näitab tema kohta midagi enamat – temaga on lihtne suhelda.

4., 5. a) Mis kinnitab meile, et Jeesusega oli lihtne suhelda? b) Milliseid küsimusi me selles peatükis arutame?

⁴ Kui Jeesus oleks olnud karm, külm ja uhke, poleks lapsi tema poole tõmmanud, ka poleks nende vanemad julgenud tema juurde tulla. Püüa aga seda olukorda ette kujutada. Kas sa näed, kuidas vanemate näod särama löövad, kui see lahke mees nende lapsi õnnistab ja neile kiindumust osutab, näidates sellega, kui kallid on nad Jumala silmis? Kuigi Jeesuse õlul lasus erakordselt suur vastutus, oli temaga sellegipoolest ääretult lihtne suhelda.

⁵ Kes veel tundsid, et neil on Jeesusega lihtne suhelda? Mis tegi temaga suhtlemise nii lihtsaks? Ja kuidas me võime õppida olema sellised nagu Jeesus? Seda järgnevalt vaatamegi.

Kes tundsid, et neil on Jeesusega lihtne suhelda?

6.–8. Kellega Jeesus sageli koos oli ja kuidas erines tema suhtumine inimestesse usujuhtide omast?

⁶ Evangeeliumijutustusi lugedes võid olla hämmastunud, kuivõrd paljud inimesed ilma vähemagi kõhkluseta Jeesuse juurde tulid. Näiteks räägitakse temaga seoses tihti suurtest rahvahulkadest. „Talle [järgnesid] suured rahvahulgad Galileast.” „Tema juurde kogunesid nii suured rahvahulgad, et ta läks ja istus paati.” „Tema juurde tulid suured rahvahulgad.” „Jeesusega käis kaasas palju rahvast.” (Matteuse 4:25; 13:2; 15:30; Luuka 14:25.) Jah, Jeesust ümbritses sageli väga palju inimesi.

⁷ Üldjuhul olid nendeks tavalised inimesed, keda usujuhid põlgusega maarahvaks kutsusid. Variserid ja preestrid ütlesid avalikult: „Lihtrahvas, kes ei tunne Moosese seadust, on neetud!” (Johannese 7:49.) Hilisemad rabide kirjutised kinnitavad, et nad olid sellise hoiakuga. Paljud usujuhid pidasid tavainimesi põlastusväärseks ning keeldusid nendega koos söömast, neilt midagi ostmast ja nendega läbi käimast. Mõned koguni väitsid, et neil, kes ei tunne suulist seadust, pole ülestõusmislootust. Loomulikult peletasid usujuhid sellise suhtumisega paljud lihtsad inimesed endast eemale ja vaevalt et nende käest mindi abi või nõu otsima. Jeesus aga oli teistsugune.

⁸ Jeesus viibis sageli tavaliste inimeste seltsis. Ta sõi koos nendega, tervendas neid, õpetas neid ja andis neile lootuse. Muidugi oli Jeesus realistlik ja mõistis, et enamik heidab võimaluse Jehoovat teenida kõrvale. (Matteuse 7:13, 14.) Sellegipoolest suhtus ta igasse üksikisikusse lootusrikkalt ja nägi, et paljud neist suudaksid teha seda, mis on õige. Milliseks kontrastiks oli see küll kõvasüdameliste preestrite ja variseride käitumisele! Üllataval kombel tuli aga Jeesuse juurde ka preestreid ja varisere, kellest nii mõnedki muutsid ennast ja said tema järelkäijateks. (Apostlite teod 6:7; 15:5.) Samuti tundsid mõned rikkad ja positsioonikad inimesed, et neil on Jeesusega lihtne suhelda. (Markuse 10:17, 22.)

9. Miks oli naistel Jeesusega lihtne suhelda?

⁹ Naisedki ei kõhelnud Jeesuse juurde tulla. Usujuhtide poolt sai neile tihti osaks ülim põlgus. Rabid vaatasid naiste õpetamisele üldiselt halvakspanuga. Naistel ei lubatud kohtuasjades tunnistajaks olla, sest nende ütlusi ei peetud usaldusväärseks. Rabid isegi tänasid palves Jumalat selle eest, et nad naised ei ole! Kuid Jeesuse suhtumises naistesse polnud põlguse jälgegi. Tema juurde tulid paljud naised, soovides õpetust saada. Näiteks võime lugeda, kuidas Laatsaruse õde Maarja istus Jeesuse jalgade juures, kus ta süvenenult teda kuulas, samal ajal kui tema õde Marta muudkui askeldas ja muretses, et toit valmis saaks. Jeesus kiitis Maarjat, et see õigeid asju tähtsaks pidas. (Luuka 10:39–42.)

10. Kuidas Jeesus haigeid kohtles ja kuidas tegid seda usujuhid?

¹⁰ Jeesuse juurde kogunesid suurte hulkadena ka haiged, keda usujuhid kohtlesid sageli kui heidikuid. Moosese seaduses oli küll öeldud, et pidalitõbised peavad tervislikel põhjustel karantiinis olema, kuid seal polnud öeldud midagi, mis oleks õigustanud nende halba kohtlemist. (3. Moosese 13. peatükk.) Hilisemad rabide reeglid väitsid aga, et pidalitõbised on sama eemaletõukavad kui väljaheited. Mõned usujuhid läksid isegi nii kaugele, et loopisid pidalitõbiseid kividega, et nad liiga lähedale ei tuleks. Võib ette kujutada, kui raske oli sellist kohtlemist kogenud inimestel julgust kokku võtta, et mõne õpetaja juurde minna; ometi läksid pidalitõbised Jeesuse juurde. Üks neist väljendas oma usku sõnadega: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.” (Luuka 5:12.) Järgmises peatükis arutame Jeesuse vastust. Praegu aga piisab, kui öelda, et see on üks värvikamaid näiteid sellest, et Jeesusega oli tõesti lihtne suhelda.

11. Millisest näitest ilmneb, et süütundest koormatud inimesed võisid vabalt Jeesuse juurde minna, ja miks see on tähtis?

¹¹ Jeesuse juurde tulid vabalt needki, keda koormas süütunne. Mõtle näiteks, mis juhtus kord, kui Jeesus oli ühe variseri pool söömas. Üks naine, kelle kohta teati, et ta on patune, tuli sisse ja põlvitas Jeesuse jalgade juurde. Loos öeldakse: „Ta nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega ning kuivatas neid oma juustega.” Samal ajal kui Jeesuse võõrustaja vastikusest tagasi tõmbus ja sisimas Jeesuse karmilt hukka mõistis, kuna see oli lubanud naisel enda lähedale tulla, kiitis Jeesus naist lahkelt, et ta oli siiralt oma patte kahetsenud, ning kinnitas, et Jehoova on talle andestanud. (Luuka 7:36–50.) Tänapäeval on süükoorma all kannatavatel inimestel rohkem kui kunagi varem vaja tunda, et nad võivad vabalt minna ja rääkida nendega, kes saavad aidata neil suhted Jumalaga korda seada. Miks siis ikkagi oli Jeesusega nii lihtne suhelda?

Mis tegi Jeesusega suhtlemise lihtsaks?

12. Miks pole üllatav, et Jeesusega oli lihtne suhelda?

¹² Meenuta, et Jeesus jäljendas täiuslikult oma taevast isa, keda ta armastas. (Johannese 14:9.) Piibel ütleb Jehoova kohta, et „tegelikult pole ta kaugel mitte ühestki meist”. (Apostlite teod 17:27.) Jehoova, kes kuulab palvet, on igal ajal valmis kuulama oma ustavaid teenijaid ja teisi, kes soovivad siiralt teda leida ja teenida. (Laul 65:2.) Kujutle vaid, kõige vägevam ja tähtsam isik on teinud kõik selleks, et meil oleks temaga lihtne suhelda! Nii nagu Jehoova, armastab ka Jeesus inimesi. Järgmistes peatükkides arutleme selle üle, kui sügavat armastust Jeesus oma südames tundis. See, et inimesed tajusid tema armastust, tegigi temaga suhtlemise nii lihtsaks. Vaatame nüüd lähemalt, milles Jeesuse armastus väljendus.

13. Kuidas saavad lapsevanemad Jeesust jäljendada?

¹³ Inimesed tajusid, et Jeesus tunneb nende vastu isiklikku huvi. Selline isiklik huvi ei kadunud, kui Jeesus oli pingelises olukorras. Nagu me juba nägime tollest juhtumist, kui vanemad tema juurde oma lapsi tõid, oli Jeesusega lihtne suhelda ka siis, kui tal oli kiire ja tema õlul lasus suur vastutus. Kui head eeskuju ta küll lapsevanematele andis! Laste kasvatamine on tänapäeva maailmas paras väljakutse. Ometi on lastel väga vaja tunda, et neil on oma vanematega lihtne suhelda. Muidugi teab iga lapsevanem, et tuleb ette olukordi, kus on tõesti nii palju teha, et ei saa oma lapsele vajalikul määral tähelepanu osutada. Kuid kas saaksid oma lapsele kinnitada, et võtad tema jaoks aega niipea kui võimalik? Kui sa pead oma sõna, õpib laps, et hea on olla kannatlik. Samuti õpib ta seda, et ta võib igal ajal mistahes mure või probleemiga sinu juurde tulla.

14.–16. a) Milliste asjaolude tõttu muutis Jeesus vee veiniks ja miks oli see tõeline ime? b) Mida Kaana ime Jeesuse kohta näitab ja mida saavad lapsevanemad sellest õppida?

¹⁴ Jeesus käitus nii, et inimesed said aru, et nende mured on ka tema mured. Mõtle näiteks esimesele imele, mille Jeesus tegi. Ta viibis Galilea linnas Kaanas pulmapeol. Seal tekkis aga piinlik olukord – vein lõppes otsa! Jeesuse ema Maarja rääkis juhtunust oma pojale. Mida Jeesus tegi? Ta laskis teenijatel kuus suurt kivianumat veega täita. Kui seda aga pulmavanemale maitsta viidi, selgus, et tegemist oli hea veiniga. Kas see oli mingi hookuspookus? Ei, vesi oli tõepoolest veiniks muudetud. (Johannese 2:1–11.) Inimesed on kaua unistanud, et nad võiksid üht ainet teiseks muuta. Sajandeid püüdsid alkeemikud pliist kulda teha. See aga ei õnnestunud – ehkki plii ja kuld on tegelikult väga sarnased elemendid.a Mida öelda vee ja veini kohta? Vesi on lihtne aine, mis koosneb kahest põhielemendist. Vein seevastu sisaldab ligi tuhandet komponenti, millest paljud on väga keeruka koostisega. Miks tegi Jeesus sellise ime, et lahendada niivõrd tühine probleem nagu veini puudus pulmapeol?

¹⁵ Pruudi ja peigmehe seisukohalt polnud see sugugi tühine probleem. Muistses Lähis-Idas peeti külaliste lahket võõrustamist äärmiselt tähtsaks. Veini otsalõppemine pulmapeol oleks põhjustanud pruudile ja peigmehele suurt häbi ja piinlikkust ning oleks varjutanud nii nende pulmapäeva kui ka hilisemaid mälestusi sellest päevast. Nende mure oli ka Jeesuse mure ja ta otsustas midagi ette võtta. Kuna Jeesus oli nii hooliv, on mõistetav, miks inimesed oma muredega tema juurde tulid.

¹⁶ Taas kord on lapsevanematel siit midagi kasulikku õppida. Mida teha, kui laps tuleb sinu juurde mingi murega, mis teda vaevab? Võib-olla kaldud arvama, et tegu on tühise asjaga, mis ei vääri eriti tähelepanu. Võib-olla tuleb sulle isegi naer peale. Sinu suurte murede kõrval võib lapse probleem tõepoolest tähtsusetu näida. Kuid pea meeles, et lapsele pole tema mure mingi tühiasi. Kui sinule nii kallil inimesel on mingi mure, kas ei peaks see siis olema ka sinu mure? Kui laps tunneb, et tema mured lähevad sulle korda, on tal sinuga hulga lihtsam suhelda.

17. Millist eeskuju andis Jeesus tasaduses ja miks võib öelda, et see omadus näitab tugevust?

¹⁷ Jeesus oli tasane ja alandlik, nagu arutasime 3. peatükis. (Matteuse 11:29.) Tasadus on ilus omadus ja jõuline tõend alandlikkusest inimese südames. See on Jumala püha vaimu vilja osa ning omane Jumalalt lähtuvale tarkusele. (Galaatlastele 5:22, 23; Jaakobuse 3:13.) Jeesus säilitas enesevalitsuse ka siis, kui teda väga otseselt provotseeriti. Tema tasadus ei olnud mingil juhul nõrkus. Üks õpetlane on selle omaduse kohta öelnud: „Leebuse taga on terase tugevus.” Nõuab tõepoolest tugevust, et talitseda oma meelt ja kohelda teisi tasadusega. Ent Jehoova abiga suudame Jeesust tasaduses jäljendada ja nii on teistel meiega lihtsam suhelda.

18. Millisest näitest ilmneb Jeesuse mõistlikkus ja kuidas lihtsustab see omadus sinu meelest teistega suhtlemist?

¹⁸ Jeesus oli mõistlik. Kui Jeesus oli Tüüroses, tuli tema juurde üks naine, kelle tütart vaevas hirmsasti üks deemon. Naine palus Jeesust, et see deemoni lapsest välja ajaks. Kolmel eri viisil näitas Jeesus, et ta ei täida seda palvet. Esiteks vastas ta vaikimisega; teiseks mainis ta põhjust, miks ei peaks ta naise soovi täitma; kolmandaks tõi ta näite, mis asja veelgi selgitas. Kas Jeesus oli külm või järeleandmatu? Kas ta andis naisele mõista, et kuna see julges nii tähtsa mehe sõnadele midagi vastu öelda, läheb tal jalgealune tuliseks? Ei, naine tundis end kindlalt. Ta käis Jeesusele peale hoolimata tolle näilisest soovimatusest teda aidata. Jeesus nägi, et naise visaduse taga on märkimisväärne usk, ning tegi tema tütre terveks. (Matteuse 15:22–28.) Jeesuse mõistlikkus, soov kuulata ja olla järeleandlik, kus kohane, tõid tema juurde palju inimesi.

Kas sinuga on lihtne suhelda?

19. Kuidas saada teada, kui lihtne on teistel meiega suhelda?

¹⁹ Inimesed kalduvad üldiselt arvama, et nendega on lihtne suhelda. Näiteks mõned positsioonikad inimesed armastavad öelda, et nende uks on alati lahti ja et alluvad võivad alati vabalt nende juurde tulla. Kuid piibel ütleb: „Paljud inimesed kuulutavad omaenese headust, aga kes leiaks ühe ustava mehe?” (Õpetussõnad 20:6, P 1997.) Kerge on öelda, et meie juurde võib alati tulla, aga kas meiega on tegelikult lihtne suhelda? Sellele küsimusele vastamiseks peame teadma, millisena teised meid näevad. Paulus ütles: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filiplastele 4:5.) Seega tasub end analüüsida ja mõelda, millised me paistame teiste silmis, milline maine meil on.

20. a) Miks on tähtis, et kogudusevanemad oleksid sellised, kelle juurde on lihtne tulla? b) Miks me peaksime olema mõistlikud selles, mida me kogudusevanematelt ootame?

²⁰ Eriti just kogudusevanemad peaksid olema niisugused, kelle juurde teistel on lihtne tulla. Tekstis Jesaja 32:1, 2 kirjeldatakse neid nii: „Igaüks neist on otsekui varjupaik tuule eest, justkui ulualune vihmavalingu ajal, nagu veeojad põuases paigas, nagu võimsa kalju vari janusel maal.” Vanem võib pakkuda sellist kaitset ja kosutust ainult siis, kui teistel on lihtne tema juurde tulla. Tõsi, seda on kergem öelda kui teha, sest vanemate õlul lasub neil rasketel aegadel suur vastutus. Siiski ei tohiks vanemad jätta kunagi sellist muljet, et nad on Jehoova lammaste eest hoolitsemiseks liiga hõivatud. (1. Peetruse 5:2.) Vennad ja õed omakorda peaksid olema mõistlikud selles, mida nad kogudusevanematelt ootavad, ning näitama üles alandlikku ja koostöövalmis vaimu. (Heebrealastele 13:17.)

21. Mida saavad vanemad teha, et lastel oleks lihtne nende juurde tulla, ja mida arutatakse järgmises peatükis?

²¹ Lapsevanematel tuleks alati oma laste jaoks aega võtta. Nii palju on ju kaalul! Lapsed peaksid tundma, et võivad alati julgesti kõik isale või emale ära rääkida. Kui laps tunnistab üles mõne vea või väljendab mõnd ekslikku mõtet, peaksid vanemad olema tasased ja mõistlikud, ega tohiks üle reageerida. Kannatlikult oma lapsi õpetades tuleks vanematel ühtlasi olla avatud suhtlejad. Tõepoolest, me kõik soovime olla Jeesuse-sarnased inimesed, kelle juurde on lihtne tulla ja kellega on lihtne suhelda. Järgmises peatükis võtame vaatluse alla Jeesuse osavõtlikkuse – ühe tähtsaimatest omadustest, mis tegi temaga suhtlemise lihtsaks.