4. KÜSIMUS
Kas kõik elav on pärit ühisest eellasest?
Darwin arvas, et kõik elav on saanud alguse ühisest eellasest. Tema kujutluse järgi meenutab eluvormide arengulugu Maal hiigelsuurt puud. Hiljem arvati, et see „elupuu” sai alguse ühestainsast tüvest, milleks olid lihtsad rakud. Tüvest väljusid harudena uued eluvormid, millest omakorda hargnesid taime- ja loomasugukondade oksad, millest seejärel said alguse kõik tänapäeval elavate taime- ja loomasugukondade siseste liikide oksaraod. Kas see tegelikult toimus nii?
Mida ütlevad paljud teadlased? Paljud väljendavad arvamust, et fossiilsed ladestikud toetavad elusorganismide ühtse põlvnemise teooriat. Samuti väidavad nad, et kuna kõik elusorganismid kasutavad ühesugust „arvutikeelt” ehk DNA-d, peab elu olema arenenud ühisest eellasest.
Mida ütleb piibel? Nagu räägib piibli loomislugu, loodi taimed, mere- ja maismaaloomad ning linnud „nende liikide järgi”. (1. Moosese 1:12, 20–25, P 1997.) Nendes salmides on „liik” laiemas tähenduses kui tänapäeva teaduslik termin, kuid siiski on selge, et neid liike lahutavad kindlad barjäärid. Piibli loomisloo põhjal võib eeldada, et fossiilsete ladestike uued elusorganismide vormid ilmuvad äkitselt ja täiesti väljakujunenuna.
Millest räägivad tõendid? Kas tõendid toetavad piiblis kirjeldatut või Darwini teooriat? Millele osutavad viimase 150 aasta leiud?
DARWINI PUU ON MAHA RAIUTUD
Viimastel aastatel on teadlased saanud võrrelda kümnete erinevate ainuraksete organismide, samuti taimede ja loomade genoome. Nad oletasid, et need võrdlused kinnitavad Darwini „elupuu” hargnemise paikapidavust. Kuid nii see ei läinud.
Mida on uuringud paljastanud? Aastal 1999 kirjutas bioloog Malcolm Gordon: „Paistab, et elusorganismidel on palju alglätteid. Universaalne elupuu ei tundu olevat kasvanud välja vaid ühestainsast juurest.” Kas on olemas tõendeid, et kõik suuremad elusorganismide harud on seotud üheainsa tüvega, nagu uskus Darwin? Gordon jätkab: „Praeguse arusaama järgi ei paista traditsiooniline ühise eellase teooria versioon looma- ja taimeriigi kohta kehtivat. Tõenäoliselt ei kehti see päris mitme – võib-olla mitte ühegi – hõimkonna kohta ning võimalik et ka paljude hõimkonnasiseste klasside kohta.”29a
Viimase aja uuringutest on selgunud uusi vastuolusid Darwini ühise eellase teoorias. Näiteks aastal 2009 tsiteeriti ajakirja New Scientist artiklis evolutsiooniteadlase Eric Bapteste’i sõnu: „Elupuu paikapidavuse kohta pole meil mitte ühtegi tõendit.”30 Samas artiklis tsiteeriti evolutsioonibioloog Michael Rose’i: „Elupuu mudel on viisakalt maha maetud. Me kõik teame seda. Raskem on nõustuda aga sellega, et peame oma arusaama bioloogiast täielikult ümber hindama.”31b
KUIDAS ON LUGU FOSSIILSETE LADESTIKEGA?
Paljude teadlaste sõnul osutavad fossiilsed ladestikud sellele, et elu on saanud alguse ühisest eellasest. Näiteks väidavad nad, et need ladestikud tõendavad, et kaladest said kahepaiksed ja roomajatest imetajad. Kuid mida kivistised tegelikult näitavad?
Paleontoloog David Raup ütleb: „Andmed, mida geoloogid on alates Darwini ajast kogunud, on lünklikud. Need ei kinnita mitte elu järkjärgulist arengut, vaid seda, et liigid ilmusid ladestikesse väga äkitselt, muutusid oma eksisteerimisperioodil vähe või üldse mitte ning kadusid seejärel ootamatult.”32
Tegelikult osutab enamik fossiile sellele, et ka väga pikkade ajajärkude jooksul jäid organismide põhivormid muutumatuks. Tõendid ei näita ühe vormi arenemist teiseks. Anatoomilised iseärasused ilmuvad järsku. Uued tunnused ilmuvad järsku. Näiteks pole nahkhiirte puhul, kel on ainulaadne kajalokatsioon, näha mingit selget seost primitiivsema eellasega.
Paistab, et rohkem kui pooled peamistest loomarühmadest ilmusid suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuna ühes fossiilses ladestikus ilmub hulgaliselt uusi ja erisuguseid eluvorme sedavõrd äkki, viitavad paleontoloogid sellele perioodile kui kambriumi plahvatusele. Millal oli kambriumi ajastu?
Oletagem, et teadlaste arvestused on õiged. Sel juhul võiks Maa ajalugu kujutada ajajoonega, mis on jalgpalliväljaku pikkune (1). Meil tuleks läbi kõndida seitse kaheksandikku väljaku pikkusest, enne kui jõuaksime paleontoloogide nimetatud kambriumi ajastusse (2). Väiksel lõigul selles ajastus ilmuvad fossiilsesse ladestusse peamised loomarühmad. Kui äkitselt nad ilmuvad? Kõik need erisugused organismid tekkisid vaid vähem kui sammu pikkusel lõigul.
Nende erinevate eluvormide suhteliselt järsu ilmumise tõttu on mõned evolutsiooniteadlased hakanud Darwini teooria traditsioonilist versiooni küsitavaks pidama. Näiteks rääkis evolutsioonibioloog Stuart Newman aastal 2008 antud intervjuus vajadusest luua uus evolutsiooniteooria, mis selgitaks uute eluvormide järsku teket. Ta ütles: „Usun, et Darwini evolutsioonimehhanism, mille abil varem kõiki evolutsioonilisi muutusi selgitati, jääb edaspidi vaid üheks paljudest evolutsioonimehhanismidest – ja sugugi mitte kõige olulisemaks, kui asi puudutab makroevolutsiooni ehk eluvormide suuri muutusi hõlmavat evolutsiooni.”33
TÕENDITEGA SEONDUVAD PROBLEEMID
Miks muudetakse õpikutes oletatavasse põlvnemisjärjestusse pandud fossiilide mõõtmeid?
Ülal vasakul: õpikuis näidatuna
Ülal paremal: tegelikud suurussuhted
Mida aga öelda niisuguste fossiilide kohta, mis väidetavalt osutavad sellele, et kalad muutusid kahepaikseteks ja roomajad imetajateks? Kas need on usaldusväärsed tõendid evolutsiooniprotsessi kohta? Lähemal uurimisel ilmneb hulk probleeme.
Esiteks, elusorganismide suurussuhted roomajast-imetajani-järjestuses on mõnikord õpikutes valesti kujutatud. Sageli kujutatakse neid fossiile ühesuurustena, kuid tegelikult on mõned neist hiigelsuured ja teised tillukesed.
Teine ja palju tõsisem probleem on see, et puuduvad tõendid, et need loomad oleksid kuidagi omavahel suguluses. Jadades toodud organisme lahutavad teadlaste hinnanguil tihtilugu miljonid aastad. Nende ajavahemike kohta ütleb zooloog Henry Gee: „Neid fossiile lahutavad ajalised vahemaad on nii tohutud, et me ei saa öelda midagi kindlat nende võimaliku seose kohta eellaste ja järglastega.”34c
Kalade ja kahepaiksete fossiilide kohta ütleb bioloog Malcolm Gordon, et leitud fossiilid kujutavad endast vaid väikest, „ilmselt üsna ebatüüpilist valimikku bioloogilisest mitmekesisusest, mis neis rühmades noil aegadel valitses”. Edasi mainib ta: „Pole mingit moodust teada saada, mil määral, kui üldse, on need konkreetsed organismid seotud hilisemate organismidega või millised sugulussuhted nende vahel võivad olla.”35d
MIDA NÄITAB „FILM” TEGELIKULT?
2004. aastal ajakirjas National Geographic avaldatud artiklis võrreldi fossiilseid ladestikke „filmiga, kus igast tuhandest kaadrist 999 on montaažiruumi põrandal kaotsi läinud”.36 Mõelgem, mida see võrdlus näitab.
Kui enamik fossiile – filmi 95 kaadrit – näitab, et loomad ei arene ühest liigist teiseks, miks siis seavad paleontoloogid ülejäänud 5 kaadrit nõnda, et see annaks mõista, justkui ikka areneks?
Kujutlegem, et leiame 100 000 kaadriga mängufilmist 100 kaadrit. Kuidas saada teada, milline on filmi süžee? Meil võib selle kohta küll mingi ettekujutus olla, aga mis siis, kui meie oletatud süžeed toetab vaid viis kaadrit sajast, kuid ülejäänud 95 kaadrit räägivad hoopis millestki muust? Kas oleks mõistlik arvata, et need viis kaadrit, mille me ise teatud järjestusse seadsime, kinnitavad, et meie ettekujutus filmist on õige? Kas ehk ei järjestanud me neid viit kaadrit nii just seepärast, et see sobis meie teooriaga? Kas poleks mõistlikum võtta arvesse ka ülejäänud 95 kaadrit?
Mis seos on sel näitel sellega, kuidas evolutsiooniteadlased fossiilsetest ladestikest saadavat infot tõlgendavad? Aastaid ei tunnistanud teadlased, et enamik fossiile – filmi 95 kaadrit – osutab sellele, et aja jooksul muutuvad liigid üsna vähe. Miks nii oluline tõendusmaterjal maha vaikiti? Richard Morris kirjutab: „Ilmselt olid paleontoloogid võtnud omaks traditsioonilise seisukoha järkjärgulistest evolutsioonilistest muutustest ega taganenud sellest ka siis, kui leidsid tõendeid vastupidise kohta. Nad püüdsid fossiilset tõendusmaterjali tõlgendada juba omaks võetud seisukohast lähtudes.”37
„Võtta rida fossiile ning öelda, et need näitavad põlvnemist, pole mitte teaduslik hüpotees, mida saaks kontrollida, vaid lihtsalt üks väide, mis peab paika samavõrd kui unejutt, mis on küll kaasakiskuv, ehk isegi õpetlik, kuid mitte teaduslik.” (Henry Gee, „In Search of Deep Time – Beyond the Fossil Record to a New History of Life”, lk 116–117)
Kuidas on lugu nüüdisaja evolutsiooniteadlastega? Kas on võimalik, et nad seavad fossiilid teatud järjestusse seetõttu, et see on kooskõlas praeguste evolutsiooniideedega, aga mitte seetõttu, et sellist järjestust toetab enamik fossiilseid ja geneetilisi tõendeid?e
Mida sina arvad? Milline järeldus sobib tõenditega paremini kokku? Mõtle seni käsitletud faktidele.
Esimesed eluavaldused Maal polnud sugugi lihtsad.
Juba ainuüksi raku komponentide juhusliku tekke tõenäosus on kaduvväike.
DNA, rakku juhtiv „arvutiprogramm” ehk kood, on uskumatult keerukas ja annab tunnistust geniaalsusest, mis ületab kaugelt inimeste loodud programmid ja infotalletussüsteemid.
Geneetikauuringud osutavad, et elu ei põlvne ühestainsast eellasest. Lisaks näitavad fossiilsed ladestikud, et peamised loomarühmad ilmusid järsku.
Mida oleks siis mõistlik järeldada? Kas ei lähe tõendid kokku sellega, mida ütleb elu tekke kohta piibel? Paljud aga väidavad, et piibli loomislugu on suures osas teadusega vastuolus. Kas see on tõsi? Mida piibel siis ütleb?
a Bioloogias on hõimkond eluvormide süstemaatika suurüksus. Üheks elusorganismide klassifitseerimise mooduseks on teadlastel seitsmeastmeline süsteem, milles iga aste on järjest spetsiifilisem. Esimene aste riik on kõige laiem. Sellele järgnevad hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond ja liik. Toome näiteks hobuse. Riik: loomad; hõimkond: keelikloomad; klass: imetajad; selts: kabjalised; sugukond: hobuslased; perekond: hobune; liik: koduhobune.
b Peab märkima, et ei ajakirja New Scientist artikkel ega Bapteste ja Rose viita sellele, et evolutsiooniteooria on vale. Nad osutavad pigem sellele, et Darwini välja pakutud elupuud – üht tema teooria alustalasid – ei toeta tõendid. Teadlased otsivad seniajani muid selgitusi evolutsiooni kohta.
c Henry Gee ei pea evolutsiooniteooriat vääraks. Tema kommentaarid osutavad sellele, et fossiilsed ladestikud annavad teadmisi piiratud määral.
d Malcolm Gordon on evolutsiooniteooria pooldaja.
e Vaata näiteks kasti „Mida öelda inimese evolutsiooni kohta?”.
f Mitte ükski selles kastis tsiteeritud teadlane ei usu piibli loomislugu. Nad kõik pooldavad evolutsiooniõpetust.
g Terminit „hominiidid” kasutavad evolutsiooniteadlased inimese ja eelajalooliste inimeselaadsete liikide ühise sugukonna kohta.