Kuidas me oma vendi hädas aitame?

Kui mõnd maad tabab looduskatastroof või muu õnnetus, organiseerivad Jehoova tunnistajad viivitamata abi oma usukaaslastele, kes on kannatada saanud. Sellistest pingutustest ilmneb, et meievaheline armastus on ehtne (Johannese 13:34, 35; 1. Johannese 3:17, 18). Mil viisil me siis oma vendi aitame?

Me annetame raha. Esimesel sajandil, kui Judeat tabas suur näljahäda, saatsid Antiookia kristlased oma usukaaslastele rahalist abi (Apostlite teod 11:27–30). Samamoodi on tänapäeval: kui saame teada, et meie kristlikke vendi mõnes maailma paigas on tabanud raskused, võime oma koguduse kaudu annetusi tehes abivajajaid toetada (2. Korintlastele 8:13–15).

Me pakume praktilist abi. Katastroofipiirkonnas elavad kogudusevanemad teevad kindlaks, kas kõik koguduseliikmed on leitud ja kas nendega on kõik korras. Hädaabikomitee võib korraldada toidu, joogivee ja riiete jagamise ning hoolitseda, et kõigil oleks peavari ja et nad saaksid vajaduse korral arstiabi. Paljud tunnistajad, kel on vajalikke oskusi, pakuvad end appi. Nad sõidavad omal kulul kohale, et osaleda päästetöödes või remontida kannatada saanud kodusid ja kuningriigisaale. Kuna meie rahva keskel valitseb ühtsus ja me oleme harjunud koostööd tegema, suudame hädaolukorras kiiresti kohast abi organiseerida. Kuigi me sirutame abikäe eelkõige usukaaslastele, abistame võimalusel ka teisi, sõltumata nende religioonist (Galaatlastele 6:10).

Me pakume Piiblil põhinevat lohutust ja hingetuge. Katastroofiohvrid vajavad eriti just lohutust. Sellistel aegadel saab jõudu Jehoovalt, „kes lohutab meid igas olukorras” (2. Korintlastele 1:3, 4, allmärkus). Meil on hea meel rääkida Piibli tõotustest neile, kes on meeleheitel, ja kinnitada, et peagi teeb Jumala kuningriik lõpu kõigile tragöödiatele, mis põhjustavad valu ja kannatusi (Ilmutus 21:4).

• Miks suudavad Jehoova tunnistajad katastroofi juhtudes nii kiiresti reageerida?

• Millist tröösti me kannatanutele pakume?