Ustav majapidaja peab olema valmis

Nagu Jeesus selgitas, saab taevases kuningriigis koha üksnes „väike kari”. (Luuka 12:32.) Kuid niisugust imelist tasu ei tohiks pidada enesestmõistetavaks. Seepärast rõhutab Jeesus, kui tähtis on olla õige hoiakuga, et kuningriiki pääseda.

Ta paneb oma jüngritele südamele, et nad oleksid tema tagasitulekuks valmis, lausudes: „Olge valmis ning teie lambid põlegu: olge nagu need, kes ootavad oma isanda tagasitulekut pulmast, et kui ta tuleb ja koputab, võiksid nad talle kohe avada. Õnnelikud on need orjad, keda isand tulles leiab valvamas.” (Luuka 12:35–37.)

Sellest mõistujutust on hästi näha, milline hoiak peaks jüngritel olema. Jeesuse mainitud orjad on valmis ning nad ootavad oma isanda tagasitulekut. Jeesus jätkab: „Kui ta [isand] tuleb teise vahikorra ajal [umbes kella üheksast õhtul kuni keskööni] või isegi kolmanda ajal [keskööst kuni umbes kella kolmeni hommikul] ning leiab nad olevat ootevalmis, on nad õnnelikud.” (Luuka 12:38.)

Jeesus ei anna oma jüngritele lihtsalt nõu olla tublid majateenijad. See ilmneb sellest, mida ta ütleb nüüd enda kui Inimesepoja kohta. Ta sõnab jüngritele: „Olge teiegi valmis, sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te ei pea seda tõenäoliseks.” (Luuka 12:40.) Niisiis tuleb Jeesus millalgi tulevikus. Ta tahab, et tema järelkäijad, eeskätt need, kes kuuluvad „väiksesse karja”, oleksid selleks valmis.

Peetrus soovib olla kindel, et sai Jeesusest õigesti aru, ning küsib: „Isand, kas sa rääkisid selle mõistujutu ainult meile või ka kõigile teistele?” Selle asemel et Peetrusele otsesui vastata, jutustab Jeesus veel ühe mõistujutu. Ta ütleb: „Kes on tegelikult ustav ja arukas majapidaja, kelle ta isand määrab oma teenijaskonna üle andma neile piisaval hulgal toitu õigel ajal? Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat. Ma kinnitan teile: ta määrab tema kogu oma vara üle.” (Luuka 12:41–44.)

Esimeses mõistujutus on isand ilmselgelt Inimesepoeg ehk Jeesus. Seega koosneb „ustav ja arukas majapidaja” neist, kes kuuluvad „väiksesse karja” ning kellele antakse kuningriik. (Luuka 12:32.) Teises mõistujutus ütleb Jeesus, et mõned sellest „väiksest karjast” hakkavad andma tema teenijaskonnale „piisaval hulgal toitu õigel ajal”. Kuna praegu jagab Jeesus ise Peetrusele ja teistele jüngritele õpetust ning vaimutoitu, võivad nad järeldada, et Inimesepoeg tuleb millalgi tulevikus. Kui ta tuleb, näeb ta, et tema järelkäijatele, isanda teenijaskonnale, on korraldatud vaimutoidu jagamine.

Jeesuse järgmistest sõnadest tuleb välja veel üks põhjus, miks tema jüngrid peaksid olema valvel ning jälgima seda, millise hoiakuga nad on. Nad võivad muutuda hoolimatuks ning minna isegi nii kaugele, et hakkavad oma õdedele ja vendadele vastupanu osutama. Jeesus ütleb: „Aga kui see ori mõtleks oma südames: „Mu isanda tulek viibib,” ning hakkaks sulaseid ja teenijannasid peksma ning sööma, jooma ja purjutama, siis selle orja isand tuleks päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning karistaks teda kõige karmimal moel ja talle saaks osaks sama mis ustavusetutele.” (Luuka 12:45, 46.)

Jeesus annab teada, et ta on tulnud „süütama tuld maa peal”. Nii see tõesti on. Tema sõnum tekitab tuliseid vaidlusi ning justkui põletab valeõpetused ja pärimused tulega. See koguni eraldab inimesi, kes peaksid olema ühtsed. Ta sõnab: „Siis on isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.” (Luuka 12:49, 53.)

Seni on Jeesus kõnelenud esmajoones oma jüngritele. Nüüd aga pöördub ta rahvahulga poole. Enamik inimesi on kangekaelselt keeldunud uskumast tõendeid, et Jeesus on messias. Seepärast ütleb ta neile: „Kui te näete lääne poolt pilve tõusmas, ütlete kohe: „Raju on tulemas”, ja see tulebki. Ja kui te näete, et puhub lõunatuul, te ütlete: „Tuleb kuumalaine”, ja see tulebki. Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva ilmet te oskate seletada, aga kuidas te ei mõista, mis aeg praegu on?” (Luuka 12:54–56.) Nemad küll pole isanda tagasitulekuks valmis.