Koosolekud, mis õhutavad „armastusele ja headele tegudele”

JUBA aastasadu on Jehoova rahvas organiseeritult kokku tulnud. Muistses Iisraelis läksid kõik mehed kolme suure püha ajaks Jeruusalemma. (5. Moos. 16:16.) 1. sajandil said kristlased korrapäraselt kokku, sageli kellegi kodus. (Fileem. 1, 2.) Tänapäeval käib Jehoova rahvas koosolekutel ja kokkutulekutel. Miks me koguneme? Esmajoones sellepärast, et see on tähtis osa meie jumalateenimisest. (Laul 95:6; Kol. 3:16.)

² Peale selle tuleb koosolekutel käimine meile kasuks. Iisraellastele öeldi seoses iga seitsmenda lehtmajadepühaga: „Koguge rahvas kokku, nii mehed, naised, lapsed kui ka teie linnades elavad muulased, et nad võiksid kuulata ja õppida kartma teie Jumalat Jehoovat ning et nad toimiks hoolsasti kõigi selle seaduse sõnade järgi.” (5. Moos. 31:12.) Seega on üks tähtis kokkutulemise põhjus see, et nii laseme Jehooval end õpetada. (Jes. 54:13.) Samuti on see heaks võimaluseks üksteist tundma õppida ning saada julgustust ja uut jõudu.

KOGUDUSE KOOSOLEKUD

³ Pärast 33. aasta nädalatepüha said Jeesuse jüngrid kokku, et kuulata, mida apostlid õpetavad, ning „nad kogunesid iga päev ühisel eesmärgil templisse”. (Ap. t. 2:42, 46.) Hiljem, kui kristlased tulid kokku Jumalat teenima, lugesid nad püha vaimu kaudu üles tähendatud kirjutisi, sealhulgas apostlite ja teiste jüngrite kirju. (1. Kor. 1:1, 2; Kol. 4:16; 1. Tess. 1:1; Jaak. 1:1.) Kogudus ka palvetas üheskoos. (Ap. t. 4:24–29; 20:36.) Mõnikord räägiti, mis oli misjonitööl juhtunud. (Ap. t. 11:5–18; 14:27, 28.) Arutati pühakirja õpetusi ja selle ennustuste täitumist. Anti juhendeid õige kristliku käitumise ja jumalateenimise kohta. Kõiki õhutati tarmukalt kuulutama head sõnumit. (Rooml. 10:9, 10; 1. Kor. 11:23–26; 15:58; Efesl. 5:1–33.)

⁴ Apostlite päevil toimunud koosolekud on eeskujuks tänapäevastele koosolekutele. Me võtame kuulda püha vaimu kaudu antud meeldetuletust piiblikohas Heebrealastele 10:24, 25: „Mõelgem üksteise peale, ... ärgem jätkem unarusse koguduse koosolekutel käimist, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist – seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas.” Viimseil päevil elades vajame lisajulgustust, mida saame korrapäraselt koosolekutel käies, et võiksime jääda vaimselt tugevaks ja Jumala ees laitmatuks. (Rooml. 1:11, 12.) Kristlastena me elame keset rikutud ja pahelist põlvkonda. Me hoidume jumalakartmatutest tegudest ja seisame vastu maailma ihadele. (Filipl. 2:15, 16; Tiit. 2:12–14.) Tõesti, kus võiks meil veel parem olla, kui mitte Jehoova rahva seas? (Laul 84:10.) Ja mis oleks veel kasulikum, kui uurida Piiblit ja arutleda selle üle? Vaatame nüüd lähemalt, milliseid koosolekuid on meie heaks korraldatud.

NÄDALALÕPUL TOIMUV KOOSOLEK

⁵ Nädalalõpul toimuval koosolekul peetakse esiteks Piiblil põhinev kõne, mis on mõeldud eelkõige neile, kes pole Jehoova tunnistajad ja võivad olla meie koosolekul esimest korda. Avalik kõne etendab tähtsat rolli, et pakkuda vaimset kosutust nii huvilistele kui ka vendadele ja õdedele. (Ap. t. 18:4; 19:9, 10.)

⁶ Kristus Jeesus, tema apostlid ja nende kaaslased pidasid samasuguseid üldsusele suunatud koosolekuid. Kahtlemata oli Jeesus parim kõnemees, kes kunagi maa peal on elanud. Tema kohta öeldi: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” (Joh. 7:46.) Jeesus rääkis „nagu see, kel on mõjuvõimu,” ning tema kuulajad olid hämmastunud. (Matt. 7:28, 29.) Need, kes tema sõnumi südamesse võtsid, kogesid palju õnnistusi. (Matt. 13:16, 17.) Apostlid järgisid tema eeskuju. Kirjakohast Apostlite teod 2:14–36 võime lugeda Peetruse jõulisest kõnest nädalatepühal aastal 33. Kuuldu ajendas tuhandeid inimesi tegutsema. Hiljem said Jeesuse jüngriteks paljud, kes kuulsid Pauluse kõnet Ateenas. (Ap. t. 17:22–34.)

⁷ Samamoodi on ka tänapäeval. Miljonid inimesed on saanud kosutust koguduses ja kokkutulekutel esitatud avalikest kõnedest. Need kõned aitavad meeles hoida kristlikke õpetusi ning osaleda vankumatult kuningriigitöös. Kutsudes neile koosolekutele huvilisi ja kõiki teisigi, võime aidata neil omandada põhiteadmisi Piiblist.

⁸ Avalikes kõnedes käsitletakse mitmesuguseid teemasid: Piibli õpetusi ja ennustusi, pühakirja põhimõtteid ja nõuandeid perekonnaelu ning abielu kohta, olukordi, millega noored kokku puutuvad, ja kristlikku moraali. Mõned kõned juhivad tähelepanu Jehoova imelisele loomistööle. Teised toovad esile piiblitegelaste eeskujulikku usku, julgust ja laitmatust ning selgitavad, mida me võime neilt tänapäeval õppida.

⁹ Et avalikust kõnest võimalikult palju kasu saada, on tähtis kõnepidajat tähelepanelikult kuulata, vaadata järele kirjakohad, millele ta viitab, ning jälgida, kui ta neid loeb ja selgitab. (Luuka 8:18.) Kui me sellisel moel uurime „kõige paikapidavust”, tahame õpitust kõvasti kinni hoida ja selle järgi elada. (1. Tess. 5:21.)

¹⁰ Kui leidub piisavalt kõnepidajaid, peetakse koguduses avalik kõne iga nädal. Tihtipeale kutsutakse kõnepidajad ümbruskonna kogudustest. Kui kõnepidajaid pole piisavalt, esitatakse avalikke kõnesid nii sageli kui võimalik.

¹¹ Avalikule kõnele järgneb Vahitorni-uurimine, kus arutatakse küsimuste-vastuste vormis üht uurimisväljaande artiklit. Vahitorni kaudu annab Jehoova meile õigeaegset vaimset toitu.

¹² Uurimisartiklid räägivad tavaliselt sellest, kuidas Piibli põhimõtteid igapäevaelus rakendada. Need annavad kristlastele jõudu, et seista vastu „maailma vaimule” ja hoiduda ebapuhtast käitumisest. (1. Kor. 2:12.) Vahitorni kaudu paistab üha heledam valgus Piibli õpetustele ja ennustustele ning tänu sellele me peame sammu pühakirja tõega ja püsime „õigete rajal”. (Laul 97:11; Õpet. 4:18.) Vahitorni-uurimisel viibimine ja osalemine aitab meil tunda rõõmu lootusest, et Jehoova rajab uue õiglase maailma. (Rooml. 12:12; 2. Peetr. 3:13.) Kristlik vennaskond aitab meil arendada vaimu vilja ja tugevdab soovi teenida Jehoovat innukalt. (Gal. 5:22, 23.) Meil on jõudu katsumustes vastu pidada ning ehitada endale head alust „tuleviku tarvis ja haarata kõvasti kinni tõelisest elust”. (1. Tim. 6:19; 1. Peetr. 1:6, 7.)

¹³ Kuidas saada iganädalasest Vahitorni-uurimisest täit kasu? Meil tuleks iseseisvalt või koos perega artikkel ette valmistada, vaadata järele viidatud kirjakohad ja koosolekul oma sõnadega vastata. Seeläbi juurdub tõde meie südames ning kui teised kuulevad, kuidas me oma usku väljendame, tugevdab see neidki. Kui kuulame hoolega teiste kommentaare, võime selle iganädalase koosoleku ajal palju kasulikku õppida.

NÄDALASISENE KOOSOLEK

¹⁴ Iga nädal toimub kuningriigisaalis koosolek „Kristlik elu ja teenistus”. See koosneb kolmest osast ja selle eesmärk on aidata meil olla kõlblikud tegema Jumala tööd. (2. Kor. 3:5, 6.) Koosoleku kava ilmub iga kuu „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihikus, kus on ka kuulutustöö näidisvestlused.

¹⁵ Koosoleku esimeses osas „Aardeid Jumala sõnast” tutvustatakse piiblijutustuste tausta ja konteksti ning näidatakse, kuidas neid mõtteid ellu rakendada. Koosolekul esitatakse kõne, loetakse ette teatud osa Piiblist ja arutletakse nädala piiblilugemisosa üle. Uuritavat materjali aitavad mõista skeemid ja töölehed koosoleku töövihikus. Selline süvitsi Piibli uurimine tuleb meile kasuks igapäevaelus ja kuulutustööl, sest see aitab meil olla „igati pädev ja valmis igaks heaks tööks”. (2. Tim. 3:16, 17.)

¹⁶ Koosoleku teine osa „Valmistume kuulutustööks” annab võimaluse kuulutustööd harjutada ja õpetamisoskust parandada. Täidetakse õpilasülesandeid ja vaadatakse näidisvestluste videoid. Tänu sellele koosoleku osale võib meil olla „õpetatud keel”, et oskaksime „väsinule õige sõnaga vastata”. (Jes. 50:4.)

¹⁷ Kolmandas osas „Kristlik eluviis” vaadeldakse seda, kuidas rakendada Piibli põhimõtteid igapäevaelus. (Laul 119:105.) Suure osa sellest hõlmab koguduse piibliuurimine. See toimub küsimuste-vastuste vormis just nagu Vahitorni-uurimine.

¹⁸ Iga kuu, kui ilmub uus „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik, tutvub vanematekogu koordineerija või tema abiliseks määratud kogudusevanem selle sisuga ja valib programmis osalejad. Koosolekut juhatab mõni vanematekogu poolt määratud kogudusevanem, kes on hea õpetaja. Koosoleku juhataja pöörab tähelepanu sellele, et koosolek algaks ja lõppeks õigel ajal. Ta kiidab neid, kes esitavad õpilasülesandeid, ja annab ka nõu.

¹⁹ Kui me valmistame nädalasiseseks koosolekuks korrapäraselt ette, käime ja osaleme sellel, siis me õpime tundma Piiblit ja selle põhimõtteid ning oleme julgemad hea sõnumi kuulutajad ja osavamad jumalasõna õpetajad. Südamlik suhtlemine ja vaimselt kosutavad arutelud tulevad kasuks ka neile, kes pole veel ristitud Jehoova tunnistajad. Koosolekuteks ettevalmistamisel võivad meile olla abiks arvutiprogramm Watchtower Library, rakendus JW Library^®, Vahitorni veebiraamatukogu ja kuningriigisaali raamatukogu. Tavaliselt on kuningriigisaali raamatukogus Jehoova tunnistajate väljaanded, väljaannete register, erinevad piiblitõlked, konkordants, sõnaraamat ja teised tarvilikud teatmeteosed. Kõik võivad neid väljaandeid enne või pärast koosolekut kasutada.

KUULUTUSTÖÖKOOSOLEKUD

²⁰ Eri aegadel argipäevadel ja nädalalõppudel peetakse lühikesi kuulutustöökoosolekuid. Tavaliselt toimuvad need kellegi kodus või muus sobivas paigas. Kuulutustöökoosolekuid võib teha ka kuningriigisaalis. Sellel on palju eeliseid, kui kuulutajad saavad kokku väikestes rühmades mitmel pool koguduse territooriumil. Nii on neil kergem kuulutustöökoosolekule ja sealt edasi territooriumile minna. Kuulutustööd on parem organiseerida ning saab aega viitmata territooriumile minna. Grupiülevaatajal on lihtsam grupiliikmetele tähelepanu osutada. Kuigi üldjuhul on hea, et kuulutustöögrupid kogunevad eraldi, võib teatud oludes olla parem, et ühte kohta koguneb mitu gruppi. Näiteks, kui nädala sees käib kuulutamas vähem vendi-õdesid, on ehk praktilisem panna mitu gruppi kokku või koguneda kõigil gruppidel kuningriigisaalis või muus sobivas paigas. See aitab kõigil leida endale kuulutustöökaaslase. Samuti võib kogudus otsustada, et kuningriigisaalis on otstarbekas koguneda pühade ajal. Ühine kuulutustöökoosolek võidakse korraldada ka pärast Vahitorni-uurimist.

²¹ Kui kuulutustöögrupid kogunevad omaette, juhatab koosolekut grupiülevaataja. Aeg-ajalt võib ta paluda, et seda teeks tema abiline või mõni teine kõlblik vend. Vend peaks käsitlema mingit mõtet, mis oleks kuulutustööks praktiline. Teenistusse minekuks tehakse vajalikke korraldusi ja siis esitab keegi grupist palve. Seejärel läheb grupp kohe kuulutustööle. Kuulutustöökoosolek kestab 5–7 minutit või veelgi vähem, kui see toimub pärast koguduse koosolekut. Need koosolekud peaksid pakkuma julgustust ja praktilist juhatust neile, kes lähevad kuulutama. Uuemad kuulutajad või teised, kes vajavad abi, võivad kuulutada koos kogenud vendade-õdedega, et saada väljaõpet.

UUED VÕI VÄIKESED KOGUDUSED

²² Uute jüngrite lisandudes kasvab koguduste arv. Uue koguduse moodustamise avalduse esitab tavaliselt ringkonnaülevaataja. Mõnel juhul võib olla otstarbekam, et väikesed grupid kuuluvad lähima koguduse juurde.

²³ Mõnikord võivad väikesed kogudused koosneda vaid õdedest. Niisugusel juhul esitab õde palve või juhatab koosolekut kaetud peaga, nagu on pühakirja nõue. (1. Kor. 11:3–16.) Enamasti õde istub, olles näoga kuulajaskonna poole. Õed ei esita seistes kõnesid, nagu seda teevad vennad. Nad hoopis loevad ja kommenteerivad meie organisatsiooni välja antud materjali või käsitlevad seda vahelduse mõttes arutelu või demonstratsioonina. Harubüroo palub ühel õel hoolitseda koosolekute pidamise ja kirjavahetuse eest bürooga. Kui hiljem on koguduses kõlblikke vendi, hakkavad nemad neid ülesandeid täitma.

RINGKONDLIKUD KOKKUTULEKUD

²⁴ Igal aastal toimub sama ringkonna kogudustele kaks ühepäevast ringkondlikku kokkutulekut. Need rõõmurikkad sündmused annavad kõigile kohalviibijatele võimaluse avardada oma südant ja suhelda kaaskristlastega. (2. Kor. 6:11–13.) Mõnda konkreetset vajadust silmas pidades valib Jehoova organisatsioon Piiblil põhineva teema ja valmistab ette programmiosad. Programm koosneb kõnedest, aruteludest, demonstratsioonidest, tõsielulavastustest, monoloogidest ja intervjuudest. Niisugune ajakohane õpetus kinnitab kõigi kohalviibijate usku. Kokkutulekutel on uutel jumalateenijatel võimalik lasta end Jehoovale pühendumise märgiks ristida.

ÜLDKOKKUTULEKUD

²⁵ Kord aastas toimuvad suuremad kokkutulekud. Tavaliselt on need kolmepäevased üldkokkutulekud, millest võtavad osa mitme ringkonna kogudused. Riikides, kus on vähem tunnistajaid, on ehk praktilisem, et kõik koguneksid ühes kohas. Neid suuri kokkutulekuid võidakse eri riikides sõltuvalt oludest või organisatsioonilt saadud juhendite tõttu erineval moel organiseerida. Aeg-ajalt peetakse mõnedes riikides rahvusvahelisi või erikokkutulekuid, kuhu võib tulla isegi kümneid tuhandeid Jehoova tunnistajaid mitmetest maadest. Kuna need suured kokkutulekud on saanud rohkelt avalikkuse tähelepanu, on paljud inimesed kuulnud head sõnumit kuningriigist.

²⁶ Üldkokkutulekud valmistavad Jehoova pühendunud rahvale palju rõõmu, sest annavad võimaluse üheskoos Jumalat teenida. Seal oleme näinud, kuidas tõevalgus on muutunud üha eredamaks. Kokkutulekutel on esitletud uusi väljaandeid, mida saab uurida nii iseseisvalt kui ka koos kogudusega või kasutada kuulutustööl. Samuti toimub seal ristimine. Kokkutulekud on eriti tähtsad sellepärast, et need aitavad vaimselt kasvada. Need annavad tunnistust sellest, et Jehoova rahvas moodustab tõepoolest rahvusvahelise vennaskonna, kelle juures on näha Jeesus Kristuse jüngrite tundemärk. (Joh. 13:35.)

²⁷ Kui käime koguduse koosolekutel ja Jehoova rahva kokkutulekutel, saame jõudu, et täita tema tahet. See kaitseb meid ka maailma mõju eest, mis võib õõnestada meie kristlikku usku. Need kogunemised toovad au ja ülistust Jehoovale. (Laul 35:18; Õpet. 14:28.) Me võime olla Jehoovale tänulikud, et ta pakub praegusel lõpuajal oma pühendunud rahvale sel moel vaimset kosutust.

ISANDA ÕHTUSÖÖMAAEG

²⁸ Üks kord aastas, Jeesus Kristuse surma-aastapäeval, peavad kõik Jehoova tunnistajate kogudused üle kogu maailma Kristuse surma mälestusõhtut ehk Isanda õhtusöömaaega. (1. Kor. 11:20, 23, 24.) See on Jehoova rahvale kõige tähtsam koosolek aastas. Meil on otseselt kästud mälestusõhtut pidada. (Luuka 22:19.)

²⁹ Mälestusõhtu toimub samal kuupäeval kui muistne paasapüha, mille toimumisaeg on Piiblis selgelt ära toodud. (2. Moos. 12:2, 6; Matt. 26:17, 20, 26.) Paasapühaga tähistati kord aastas iisraellaste pääsemist Egiptuse vangistusest aastal 1513 e.m.a. Jehoova käskis neil kuukalendri esimese kuu 14. päeval süüa paasatalle ja Egiptusest lahkuda. (2. Moos. 12:1–51.) Mälestusõhtu kuupäeva määramiseks loetakse 13 päeva alates sellest, kui Jeruusalemmas ilmub nähtavale kevadisele pööripäevale lähim noorkuu. Tavaliselt toimub mälestusõhtu esimese täiskuu ajal pärast kevadist pööripäeva.

³⁰ Piiblikohas Matteuse 26:26–28 on kirjas Jeesuse enda sõnad selle kohta, kuidas mälestusõhtut tuleks pidada. See pole mitte müstilise maiguga rituaal, vaid sümboolne söömaaeg, millest võtavad osa need, kes on kutsutud saama Jeesus Kristuse kaaspärijateks tema taevases kuningriigis. (Luuka 22:28–30.) Kõik teised pühendunud kristlased ning huvilised on oodatud viibima Isanda õhtusöömaajal pealtvaatajatena. Oma kohalolekuga väljendavad nad hindamist selle vastu, mida Jumal Jehoova on oma poja Jeesus Kristuse kaudu teinud kogu inimkonna heaks. Mõni aeg enne mälestusõhtut esitatakse avalikkusele suunatud erikõne, mille eesmärk on õhutada huvilisi mälestusõhtule tulema ja Piiblit uurima.

³¹ Jehoova tunnistajad ootavad rõõmuga koosolekuid, kus nad saavad „õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele”. (Heebr. 10:24.) Ustav ja arukas ori pöörab hoolitsevalt tähelepanu sellele, et koosolekud vastaksid meie vaimsetele vajadustele. Kõiki Jehoova teenijaid ja huvilisi ergutatakse käima korrapäraselt koosolekutel ja kokkutulekutel. Kui jumalateenijad hindavad seda, mida Jehoova oma organisatsiooni kaudu annab, seob see neid kokku ühtsuse sidemega. Ja mis kõige tähtsam, sellega me toome au ja ülistust Jehoovale. (Laul 111:1.)