37. LUGU
Jehoova räägib Saamueliga
Ülempreester Eelil oli kaks poega, kes teenisid telkpühamus preestritena. Nende nimed olid Hofni ja Piinehas. Nad ei täitnud Jehoova seadusi ja kohtlesid inimesi väga halvasti. Kui iisraellased Jehoovale ohvriande tõid, võtsid Hofni ja Piinehas kõige paremad lihapalad endale. Eeli sai teada, mida ta pojad tegid, aga ta ei võtnud midagi ette. Kas Jehoova lubas sellel olukorral kesta?
Kuigi Saamuel oli Hofnist ja Piinehasest palju noorem, ei võtnud ta nendest eeskuju. Jehooval oli Saamueli üle hea meel. Ühel ööl kuulis Saamuel läbi une, et keegi hüüab teda. Ta tõusis voodist, jooksis Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen!” „Ma ei kutsunud sind,” kostis Eeli, „mine maga edasi.” Saamuel läks tagasi voodisse. Jällegi hüüdis teda keegi. Kui Saamuel kolmandat korda sama häält kuulis, sai Eeli aru, et Jehoova kutsub Saamueli. Ta ütles Saamuelile: „Kui sind uuesti kutsutakse, siis vasta: „Räägi, Jehoova, sinu teenija kuulab sind.””
Saamuel läks voodisse tagasi. Siis ta kuulis häält, mis hüüdis: „Saamuel! Saamuel!” „Räägi, sinu teenija kuulab sind,” lausus Saamuel. „Ütle Eelile, et ma karistan teda ja ta peret,” hoiatas Jehoova. „Eeli teab, et ta pojad teevad telkpühamus kurja, kuid ta ei võta midagi ette.” Järgmisel hommikul avas Saamuel telkpühamu uksed nagu tavaliselt. Ta kartis väga ülempreester Eelile rääkida, mida Jehoova oli öelnud. Eeli aga kutsus ta enda juurde ja küsis: „Pojake, mida Jehoova sulle ütles? Räägi mulle kõigest.” Ja Saamuel rääkis Eelile kõik ära.
Saamuel sirgus suureks ja Jehoova oli alati temaga. Kogu maal oli kõigile iisraellastele teada, et Jehoova on valinud Saamueli prohvetiks ja kohtumõistjaks.
„Pea siis oma vägevat Loojat meeles oma nooruspäevil.” (Koguja 12:1)