Taavet ja Koljat

Jehoova andis Saamuelile ülesande: „Mine Iisai juurde. Üks tema poeg saab järgmiseks Iisraeli kuningaks.” Saamuel läkski Iisai juurde. Kui ta nägi kõige vanemat perepoega, mõtles ta: „Küllap tema see ongi.” Jehoova aga ütles, et ta pole valinud kõige vanemat poega. Ta selgitas: „Ma näen inimese südamesse ega vaata lihtsalt välimust.”

Iisai tõi Saamueli ette veel kuus poega. „Jehoova ei ole kedagi neist valinud,” teatas Saamuel. „Kas sul on veel poegi?” „Üks on, mu kõige noorem poeg Taavet,” vastas Iisai. „Ta on lambaid karjatamas.” Kui Taavet koju jõudis, lausus Jehoova Saamuelile: „Tema see ongi, kelle ma olen valinud.” Saamuel valas õli Taaveti pea peale ja võidis ta niimoodi tulevaseks Iisraeli kuningaks.

Mõne aja pärast valmistusid iisraellased ja vilistid sõda pidama. Vilistite leeris oli hiigelkasvu sõjamees Koljat. Ta pilkas iisraellasi päevast päeva. „Kas teie hulgas on ka mõni mees, kes minuga võitlema tuleks?” hüüdis ta. „Kui tema võidab, saavad meist teie sulased. Kui aga mina võidan, saate teie meie sulasteks.”

Taavet tuli iisraellaste laagriplatsile oma sõjameestest vendadele süüa tooma. Ta kuulis Koljati pilkesõnu ja ütles: „Las mina lähen temaga võitlema.” Kuningas Saul aga keelas: „Sa oled ju alles poisike.” „Jehoova aitab mind,” jäi Taavet endale kindlaks.

Saul tahtis Taavetile oma soomusrüü selga panna, aga Taavet ütles, et ta ei saa selles võidelda. Ta võttis oma lingu ja läks jõe äärde. Seal valis ta viis ümarat kivi ning pani need pauna. Siis jooksis Taavet Koljatile vastu. Koljat hüüdis: „Tule aga siia, sa nagamann! Ma annan su lindudele ja loomadele söögiks!” Taavet ei löönud kartma. „Sina tuled küll oma mõõga ja odaga,” hõikas ta vastu, „aga mina tulen Jehoova nimel. Sa ei võitle mitte meiega, vaid Jumalaga. Kõik saavad näha, et Jehoova on palju võimsam kui mingi mõõk või oda. Ta annab teid kõiki meie kätte.”

Taavet pani kivi lingu ja heitis selle nii suure hooga kui suutis Koljati poole. Kivi lendas lingust ja tabas Jehoova abiga Koljatit täpselt otsa ette. Hiiglane prantsatas surnult maha. Nüüd põgenesid vilistid elu eest. Kas ka sina usaldad Jehoovat nagu Taavet?