Jumalale andumine kasulik kõigile asjadele

JEHOOVA tunnistajad teavad, et „Jumalale andumisest on kasu kõigile asjadele” ja see on tõeliseks teenimiseks vältimatu. (1. Timoteosele 4:8, NW) Ilma selleta on usk vaid formaalsus. „Jumalale andumine” oli seepärast sobiv nimi eelmise aasta juunis alanud suviste piirkonnakonventide seeriale.

Augustis peeti kolm sellist konventi rõõmsameelse sündmusena Poolas. Need toimusid vähe aega peale seda, kui maikuus Jehoova tunnistajaid ametlikult tunnustati. (Muid üksikasju Poola konventide kohta vaata ajakirjast Awake!, 22. detsember 1989.) Vaadelgem nüüd konvendi programmi, nagu see oli esitatud Poolas.

Piątek w Poznaniu (Reede Poznanis)

Juunikuus 1956. aastal märatses Poznanis 50000 meeleavaldajat, kes nõudsid leiba ja vabadust. See põhjustas rohkem kui 50 inimese surma ja uue valitsuse moodustamise Poolas. Teravaks kontrastiks neile olid need rahulikud kristlased, kes 33 aastat hiljem seal kohtusid õhkkonnas, mida võib iseloomustada vaimse leiva ning kristliku vabaduse üliküllusega. Nad tulid kuulama reedese päeva kõnesid teemal „Jagamatut andumist nõudva Jumala teenimine”. Osavõtjate kõrgarv, 40442, saavutati pühapäeval.

Pärast konvendijuhataja tervituskõnet ning inimeste küsitlemist, kes „Elus täielikku Jumalale andumist osutavad”, anti praktilisi nõuandeid kõnes „Kahjutoovate huulte vältimine”. Kui kergesti küll võib igapäevane jutt muutuda kahjulikuks klatšimiseks! Ja kahjulik klatšimine võib muutuda surmatoovaks laimuks. Aga enne, kui küpsed kristlased teistest rääkima hakkavad, küsivad nad rahu ja üksmeele säilitamiseks endilt targalt: „Kas Jeesus oleks seda öelnud? Kas seda peab tingimata ütlema? Kas see on ülesehitav? Miks ma seda tahan öelda?”

Poola konventidel oli eriline see, et iga päev oli varutud aega teistest maadest tulnud tunnistajate teadete kuulamiseks. Nende 24 eri maalt tulnud osavõtjate kogemused kinnitasid tõde, et siin on rahvusvaheline pere, kes on tõeliselt ühinenud selle tunnustamises, et „Jehoova nõuab jagamatut andumist”. Et Jumal on sellist andumist väärt, peab tema teenijate kiindumus ning kummardamine ainult temale kuuluma. Jeesuse eeskuju näitab, et jagamatu andumine on võimalik ainult kogu südamest.

Jumalale andumine hõlmab kõiki meie tegevusalasid. Nii hoiatas kolmeosaline kõnedesari „Ära satu eksiteele” ohtude eest söömisel ja joomisel, riietuses ja välimuses ning meelelahutuses. Liigsöömine ja -joomine on ahnuse vormid, mis teevad vaimselt tuimaks, põhjustavad terviseprobleeme ja halba teguviisi ning juhivad õnnetusteni. Äärmuslikke riietustavasid, mis on häbitud, kentsakad, liialt omapärased või isegi šokeerivad, tuleb vältida. Sobimatud on korratud, liialt lohakad või tihedalt liibuvad riided. Küsimus pole mitte selles, kas mõni riietusese on moodne, vaid selles, kas see on sobiv Jumala teenijale. Kristlaste jaoks ei ole ka meelelahutused, mis õhutavad mässuvaimu, vägivalda, narkomaaniat, spiritismi või seksuaalset amoraalsust. — Filiplastele 1:27.

Reedese pärastlõuna programm algas kõnega „’Ustav sulane’ ja selle Juhtiv Kogu”. Oma ustavate loodoleste lojaalsust usaldades jagab Jehoova võimu. Sama teeb ka tema Poeg. Ta on oma võitud järelkäijaist, „ustavast ja mõistlikust sulasest”, valinud mõned teenima nähtava juhtiva koguna. (Matteuse 24:45) Esimesel sajandil moodustasid selle grupi apostlid ja mõned muud vanemad mehed Jeruusalemmas.

Nüüdisajal on Juhtiv Kogu lähedalt seotud Vahitorni Ühingu toimetuse ja haldusdirektoritega. Aga Juhtiv Kogu ei ole sama kui see ametlik korporatsioon, nagu kõneleja selgitas: „Et korporatsioon on olemas ainult ametlikel põhjustel seoses peakorteri asukohaga, võib keiser ehk valitsus selle laiali saata.” Nii ei või toimuda Juhtiva Koguga, kes pole ametlik organ, vaid on „määratud püha vaimu kaudu Jehoova ja Kristuse juhtimise all”. Nii jätkab Juhtiv Kogu tegutsemist ja saab Jehoova tunnistajate täieliku ülemaailmse toetuse.

Praegusest Juhtiva Kogu 12 liikmest oli Poola konventidel 5. Üks neist pidas võtmekõne „Miks õppida tundma Jumalale andumise püha saladust”. Kõnes mainiti, et Jumalale andumise saladus ei ole enam saladus, sest see „kehastus Jeesuses”. Kõneleja käsitles selle püha saladuse kuut tahku, millest on räägitud 1. Timoteosele 3:16, ja ütles: „See, kuidas me hindame Jumalale andumise püha saladust, peab meid panema käima täpselt Jeesuse jälgedes.”

Kaks kõnedesarja selgitas, et Jumalale andumist nõutakse nii noortelt kui vanadelt. Vanemail on vastutus anda oma lastele vaimne pärandus, õpetades neile õiget arusaamist sellest, mis on õige ja mis väär. Vältimatu on sisukas perekondlik uurimine, mis sisaldab realistlikku vestlust laste probleemidest. Vanemad peavad alati võimalikke ohumärke tähele panema ning lapsi halva seltsingu eest kaitsma, seda isegi seespool kogudust.

Teiselt poolt, kui noored tahavad elada kasulikku elu, peavad nad vaatama Kristusele, kes ’jättis neile eeskuju, et nad käiksid tema jälgedes’. (1. Peetruse 2:21) Neilt küsiti sobivalt: „Kui sind kasvatati tões, siis sa tead, mida usud. Aga kas tead ka, miks sa usud?” Neid julgustati tõde enda omaks tegema, tõestades endale, et Piibel on Jumala Sõna ning et Jehoova tunnistajail on tõesti tõde.

Paljudes maades saavutas see kavaosa oma tipu siis, kui saadi uus 320-leheküljeline raamat Questions Young People Ask—Answers That Work. (Palun vaata ka raamitud artiklit „’Jehoova kingitus’ noortele”.) Loodetavasti saavad ka Poola ja teiste Ida-Euroopa maade noored selle väljaande väärt nõuannetest kasu, kui neid kord oma keeles võivad lugeda.

Sobota w Katowicach (Laupäev Katowice’s)

Katowice on tööstuskeskus Lõuna-Poola söeväljade südames. Sileesia söekaevandused on sellele alale majanduslikku kasu toonud. Aga eelmisel augustil Slaski staadionile kogunenud 65710 inimesele oli põhiliseks vestlusteemaks üks parem kasu.

„Jumalale andumisest on suur kasu” oli laupäeva teema ja pärastlõuna esimene kõneleja selgitas seda. (1. Timoteosele 6:6, NW) Kõneleja sõnu kinnitas nende küsitlemine, kes on oma elus Jumalale andumist taotlenud ja sellest suurt kasu saanud.

Hommikuse programmi ajal oli rõhutatud Jumalale andumise kasu. „[Jumala Sõna] korrapärase vahetegemisvõimega lugemisega”, loetu tähenduse üle järelemõtlemisega ja palvemeelse kaalutlemisega, kuidas õpitut ellu rakendada, oleme meie kui kristlased võimelised taotlema Jumalale andumist, „Lastes oma valgust alati paista”. (Joosua 1:8) Kõnes mainiti, et kui iga Jehoova tunnistaja kogu maailmas kasutaks iga päev 15 minutit juhuslikuks tunnistamiseks teistele, tehtaks igal aastal 327 miljonit tundi Kuningriigi kuulutamise tööd rohkem.

Jumalale andumist taotletakse ka „Kiusatustele vastuseismisega”. Sellised asjad nagu söök, jook, seks või raha ei ole iseenesest pahad, aga väärates tingimustes võivad need kahjulikeks osutuda. Kaitse selle eest on vältida vastuvõtlikkust maailma materialismile, pornograafiale, uimasteile ja joomarlusele ning ka piirata meelelahutusi, näiteks muusikat, sporti ja seltskondlikke üritusi. Hädavajalik on palve. Kristlased peavad õppima vihkama seda, mis on halb. See on sobiv, sest järgmine kõneleja näitas, kuidas „Elada mitte enam inimeste, vaid Jumala tahte järgi”.

Üha enam ja enam inimesi otsustab teha just nii. See sai ilmsiks, kui 2633 uut Tunnistajat väljendas avalikult oma otsust „Taotleda Jumalale andumist pühendunud ja ristitud kristlastena”. (Kõigil kolmel Poola konvendil oli ristimisel kokku 6093 kandidaati.) Et ristitud säilitaksid Jumala teenimisel rõõmu, innustati neid mõtlema mitmetele rõõmu põhjustele: Jehoova sõprusele, ülemaailmsele vennaskonnale ja lootusele elada Paradiisis.

Kristlikku allumist käsitleti kõnes „Jumalale andumise tegude ilmutamine — meestena Kristuse juhtimise all”. Mehed, kes ilmutavad Jumalale andumist, hoolitsevad armastaval viisil oma kohustuste eest perekonnas nagu Kristus. Meie kristlikud õed, kes „Naistena näitavad õiget allumist”, toetavad oma perekonnapead. Nad ei püüa teda valel viisil mõjutada ega luba oma tundeil viia teda ebatarkadele otsustele. Noored, kes „Lastena on vanemaile sõnakuulelikud”, õpivad sõna kuulama, koosolekuil vastama ja kristlikus teenistuses osalema.

Kui head nõuanded! Ja kui haledalt on küll valereligioonil selliste kohaste nõuannete andmine ebaõnnestunud! Seepärast on ta ära teeninud range kohtuotsuse, millele viidati kõnes „’Seadusetuse-inimese’ paljastamine”. See saladuslik „inimene” on, nagu tunnistati, „kollektiivne ’inimene’, kogu ärataganenud ristiusumaailma vaimulikkond”. Jumala teenijate tagakiusamises kurikuulsa vaimulikkonnaga on nüüd ühinenud ka „tänapäeva ärataganejad, kes varem väitsid end olevat tunnistajad, aga kes on läinud tagasi ristiusumaailma õpetuse okse juurde ning on ühinenud Suure Babüloni vaimsete joomaritega Jehoova ustava ja mõistliku sulaseklassi peksmises ning ründamises”. Aplaus näitas üksmeelt kõnelejaga, kes teatas: „Me jätkame Suure Babüloni ning selle ’seadusetuse-inimese’ paljastamist.”

See nõuab julgust, eriti ajal, mil, nagu ütles Juhtiva Kogu liige M. G. Henschel, paljud „Jumalale ja tema Sõnale Piiblile selja keeravad”. Kuigi „austus Piibli vastu on tänapäeval kõigi aegade madalseisus”, on Piibel aja katsele vastu pidanud. Kõneleja tunnistas, et „ükski inimeste kirjutatud raamat ei suuda olla nii sügava vahetegemisvõimega ja nii järjekindlalt õige”. Ta kuulutas, et „Jehoova tunnistajad lubavad oma elule mõjuda Jumala Sõnal ning selle tulemus, tõeliste kristlaste rahvusvaheline vennaskond, on võimas tõend sellest, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna”. Päev saavutas oma meeldiva haripunkti, kui paljudes keeltes saadi uus raamat The Bible—God’s Word or Man’s?

Niedziela w Warszawie (Pühapäev Varssavis)

Varssavi külalised lähevad tavaliselt vaatama Varssavi Geto mälestusmärki paigas, kuhu natsid Teise maailmasõja ajal sadu tuhandeid juute hävitamiseks kogusid. Vaid mõneminutise autosõidu kaugusel oleva X-Lecia staadioni täitis 13. augustil aga 60366 inimest, kes olid sinna tulnud kuulama mõtteid pühapäevasest teemast „Hülga jumalakartmatus ja ela Jumalale andunult”. — Tiitusele 2:12, NW.

Jumalale andunud elu väldib selgelt maailmaliku sõltumatuse vaimu ilmutamist. Neid tähtsaid muutusi, mida iga kristlane peab Jumala heakskiidu saamiseks tegema, kujutas tüüpilise poola innuga esitatud tõsieluline näidend „Alistu Jehoovale”.

Üks Juhtiva Kogu liige tsiteeris 1. Korintlastele 8:6, kus öeldakse: „Meil on ometigi ainult üks Jumal, Isa.” Ta mainis, et kristluse põhiõpetus ei ole Kolmainsus, nagu paljud väidavad, vaid Jehoova õigeksmõistmine tema Kristusele alluva Kuningriigi kaudu. „Kolmainsuse õpetus tähendab tõest kõrvalekaldumist, see on ärataganemine,” selgitas ta. Seepärast võib inimeste kohta, kes kutsuvad Maarjat Jumala emaks ning Jumala ja inimeste Vahendajaks, öelda, et nad ’ei pea kinni täpsest Jumala tundmisest’. (Roomlastele 1:28) Järelikult „tähendab Jumala kummardamine Kolmainsuse õpetuse hülgamist”. Suure aplausiga võeti vastu 32-leheküljeline brošüür Czy wierzyć w Trójcę? (Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?) See on Jumalat teotava valeõpetuse paljastamisel väga hea abivahend!

Varssavi Geto ohvrid ei saanud kunagi vabaks. Aga nagu avalikus kõnes selgitati, on „Jumalale andunud inimeste vabastamine lähedal”! (2. Peetruse 2:9, NW) See peab paika, kuigi kristlased on kahelt poolt tuleva vägivalla ohvrid: igapäevase üldise vägivalla ja selle, mis nende vastu tagakiusamisena suunatakse. Kõneleja kutsus üles end uurima ja rõhutas, et „vabadus antakse vaid neile, kes on Jumalale andunud, kelle andumine on ehtne, kelle sõnakuulmine on lojaalsuse väljendus”.

Peale lõpumanitsust „Olge tulised vaimus” lõppes konvent erutava kõnega teemal „Meie jätkuv Jumalale andumise harjutamine on kasulik”. Konvendil viibijad avasid siis oma uued, vaid mõne nädala eest trükimasinast tulnud poolakeelsed laulikud ja esitasid üheskoos „Tänupalve”, laulu number 45.

Järgnes innukas lõpupalve, ning Varssavis, Poznanis ja Katowice’s kõlasid tohutud aplausid. Varssavis kajas kümnete tuhandete käte jõuline aplaus lainetena 11 minutit. Keegi ei tahtnud lahkuda. Üle saja tuhande sellest suurest tunnistajate hulgast olid kolmepäevasel konvendil esmakordselt. Nende rõõmunäitavad ovatsioonid olid erutavaks tänuavalduseks Jehoovale ning tema organisatsioonile. See oli kui vastus Laul 47:2, 3—le: „Plaksutage käsi, kõik rahvad! Hõisake Jumalale rõõmsa häälega! Sest Jehoova, Kõigekõrgem, on kardetav, ta on kogu ilmamaa suur kuningas!” Et Jehoova tunnistajate nüüdisajaloo üks suursündmusi oli lõppemas, valmistusid need innukad vennad minema koduteele, süda täis õnne ning otsustavust suurendada imelise Kuningriigi kuulutamist vastavalt Jeesuse antud Jumalale andumise väärtuslikule eeskujule.

[Kast lk 27]

Uued väljaanded innustavad ’Jumalale andumise tegudele’

Nii raamatu The Bible—God’s Word or Man’s? (Piibel — kas Jumala või inimese sõna?) kui ka brošüüri Should You Believe in the Trinity? (Kas sa peaksid uskuma Kolmainsust?) kohta on mitmed üles näidanud oma hindavat suhtumist. Üks õde kirjutas Trinity brošüüri kohta: „See hämmastab, erutab ja rõõmustab mind. Palju tänu selle tohutu aja-, energia- ja töökulu eest, mida nõudis selle väljaande trükkimine.”

Üks teine õde kirjutas raamatust The Bible—God’s Word or Man’s?: „Tahan teid südame põhjast selle uue imelise raamatu eest tänada. Kas te ise mõistate, missugune kunstiteos see on? Ma tavaliselt kriipsutan tähtsamaid sõnu alla. Aga te panite mu hämmastuma, sest iga sõna on tähtis. Olen lugenud ainult viienda peatüki lõpuni, aga pean teid tänama.”

[Kast lk 30]

’Jehoova kingitus’ noortele

Ameerika Ühendriikide ja paljude muude maade konventide üks tähelepanuväärne iseloomujoon oli reede-pärastlõunane programmiosa, mil 10—19-aastasi noori oli palutud istuma neile varutud sektsiooni. Peale spetsiaalset kõnedeseeriat sai igaüks neist tasuta eksemplari raamatust Questions Young People Ask—Answers That Work (Noorte inimeste küsimustele — praktilisi vastuseid). Üle maailma anti 21 keeles välja 8840000 eksemplari ja on saadud sadu tänukirju!

„Eelmistel kokkutulekutel on peetud kõnesid noortele,” kirjutab üks alaealine tüdruk, „aga sel, et istusime kõik koos, oli uskumatu mõju.” Üks teine nooruk kirjutab: „Sain istuda noortesektsioonis. See innustas mind niivõrd, et olen seejärel hakanud koosolekutel märkmeid tegema, rohkem uurima ja vastama. Järgmiseks suveks olen mõelnud ristimisele.”

Paljudele noortele oli see alatiseks meeldejääv kogemus. Üks noor tüdruk meenutab: „Kui kõneleja teatas, et meil tuleb istuda eri paika, siis aimasin, et on sündimas midagi erilist. Kui teatati raamatu väljaandmisest, olin nii õnnelik, et tahtsin nutta. Olen alati teadnud, et te meie, noorte eest hoolitsete, aga see kinnitas selle mu südamesse. See raamat on just see, mida vajasime!”

„See on nii hästi kirjutatud,” kirjutab Leah-nimeline nooruk, „ja pildid on realistlikud ning panevad sind tõesti mõtlema.” Raamatu konvendiväljaandes on lühike sõnum Juhtivalt Kogult „kõigile noortele Jehoova tunnistajatele”. „See spetsiaalne sõnum puudutas mind väga,” ütleb noor Andreá. „Mulle tundub, nagu keegi, kelle Jehoova on valinud koos temaga taevas elama, räägiks otse minule!”

Paljud hindasid seda, et see raamat anti kingituseks. Üks lastevanem meenutab: „Puhkesin nutma. Neist noortest vendadest olid viis minu pojad, 11—16-aastased. Mul oli raha vaid kahe raamatu jaoks.” Marki-nimeline nooruk kirjutab: „Hakkasin arvestama, kui palju selle raamatu igale noorele kinkimine maksma on läinud, aga siis taipasin, et selles olev õpetus on hindamatu. Kui see raamat aitab kasvõi üht sõnakuulmatut noort tulla tagasi elluviivale teele, või mis veel parem, aitab mitmeid meist sel teel püsida, oli see kõiki kulutusi väärt.”

Paljud noored hakkasid sellest raamatust kohe kasu saama. „Olin konvendil, mis peeti 7.—9. juulini,” ütleb üks nooruk, „ja esmaspäevaks, 10. juuliks oli see raamat mul läbi loetud!” Üks teine ütles: „Viimased kaks peatükki panid mu tõesti oma elule tõsisemalt mõtlema. Olin kord minemas ristimisele, aga muutsin meelt. Nüüd, kui olen saanud selle imepärase väljaande, mõistan tõesti, et ’maailm kaob’ ja pean tegutsema nüüd.”

„Kuna ajad on muutunud,” kirjutas üks noor tüdruk, „olin kogu aeg mõelnud, et vanemad inimesed ei mõista, mida me tunneme. Te ei tea, kui rõõmus ma olen, kui näen, et mul polnud õigus. Teie hoolitsemine meie, noorte eest paneb mind tundma, et mul on tõesti väärtus.” Rühm noori kirjutas Rootsist: „Me tunneme, et te mõistate meid, noori, ja et meiegi oleme teile palju lähedasemad.”

Üks nooruk tegi hea kokkuvõtte, kui ütles: „Mina, mu vend ja mu õde armastame seda raamatut. Me tundsime, et see on kingitus otse Jehoova käest.” Me palvetame, et see raamat jätkaks tegutsemist jumalakartlike noorte õnnistuseks.

[Teabegraafika lk 29]

Jumalale andumine on Euroopas kasvamas!

1979 1984 1989 1979 1984 1989

AUSTRIA 17847 20908 25153 236 257 307

BELGIA 23185 28456 30622 234 248 429

BRITANNIA 113910 137008 160704 605 937 1344

HISPAANIA 62201 84706 115981 1278 1521 2935

ITAALIA 117163 169328 240041 2515 3769 6295

LUKSEMBURG 1141 1327 3131 8 12 61

MADALMAAD 36768 42060 44185 126 143 271

NORRA 10327 11352 13829 107 159 294

POOLA  — 94134a 166518  — 3140b 6093

PORTUGAL 35108 47843 59797 862 1068 1546

PRANTSUSMAA 89073 110745 156751 1361 1856 3201

ROOTSI 21286 25204 30943 279 323 410

SAKSAMAA 129342 140681 159819 1154 1009 1694

SOOME 20293 23501 25679 215 302 329

ŠVEITS 14455 17457 23867 130 225 349

TAANI 21057 23267 24645 122 147 249

KOKKU 713156 977977 1281665 9232 15116 25807

[Allmärkused]

[Pilt lk 26]

„Kolmainsuse” brošüüri saamine tegi Varssavis suurt rõõmu

[Pilt lk 31]

Vastpühendunud tunnistajad Katowice’s taotlevad Jumalale andumist, lastes end ristida