Kas sa hindad seda, mida Jumal on teinud?

„Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist [„piinapost”, NW] iga päev enese peale ja järgigu [„pidevalt”, NW] mind.” — LUUKA 9:23.

1. Millised on mõned suurepärased annid, mida Jumal on andnud?

OLEME oma elu eest võlgu Jumalale. Kui ta poleks loonud inimkonda, ei oleks me iial sündinud. Kuid Jumal lõi palju muudki kui ainult elu. Ta tegi meid sellisteks, et me suudame nautida mitmesuguseid asju, nagu näiteks toidu maitset, päikese soojust, muusikahelisid, kevadpäeva värskust, armastuse hellust. Peale selle andis Jumal meile mõistuse ja soovi õppida teda tundma. Ta inspireeris Piibli, mis annab meile tervet õpetust, näitab, kuidas elada õnnelikumalt, ja annab meile lootuse elada igavesti tema õiglases uues maailmas. Jumal annab ka oma püha vaimu, kohaliku koguduse toetuse ja armastavad vanemad mehed ja naised, kes võivad aidata meil püsida tugevatena tema teenistuses. — 1. Moosese 1:1, 26—28; 2. Timoteosele 3:15—17; Heebrealastele 10:24, 25; Jakoobuse 5:14, 15.

2. a) Mis on kõige tähelepanuväärsem asi, mida Jumal on teinud meie heaks? b) Kas me võime ära teenida pääste oma tegude kaudu?

² Lisaks kõigele sellele lähetas Jumal oma esmasündinud Poja rääkima meile rohkem sellest, mida Isa meilt ootab, ja pakkuma „vabastust lunastuse läbi” igaühele, kes selle vastu võtab. (Efeslastele 1:7, NW; Roomlastele 5:18) See poeg, Jeesus Kristus, ütles: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16) Selle lunastuse läbi võimalikuks tehtud pääste on nii hinnaline, et mitte kellelgi pole mingit võimalust seda oma tegudega ära teenida, kindlasti mitte ka Moosese seaduse all tehtud tegudega. Sellepärast Paulus kirjutaski: „Inimene ei sa õigeks käsu tegudest, vaid üksnes Kristuse Jeesuse usu kaudu.” — Galaatlastele 2:16; Roomlastele 3:20—24.

Usk ja teod

3. Mida Jakoobus ütles usu ja tegude kohta?

³ Pääste tuleb usu kaudu, kuid kõige selle uskumine ja hindamine, mida Jumal on teinud, peaks meid panema tegutsema. See peaks ajendama meid tegudele, mis näitaksid meie usku. Jeesuse poolvend Jakoobus kirjutas: „Nõnda ka usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.” Ta lisas sellele: „Näita mulle oma usku lahus tegudest, küll mina näitan sulle usku oma tegudega.” Jakoobus rõhutas, et ka deemonid „usuvad seda ja värisevad”, kuid nad kindlasti ei tee pühasid tegusid. Seevastu oli Aabrahamil nii usk kui ka teod. Ta „usk töötas ühes tema tegudega ja . . . tegudest sai usk täiuslikuks”. Jakoobus kordas: „Usk ilma tegudeta on surnud.” — Jakoobuse 2:17—26.

4. Mida vastavalt Jeesuse sõnadele peavad tegema need, kes tahavad teda järgida?

⁴ Ka Jeesus osutas õigete tegude tähtsusele, öeldes: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.” „Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist [„piinapost”, NW] iga päev enese peale ja järgigu [„pidevalt”, NW] mind.”a Kui me ’salgame’ end, siis me loobume paljudest isiklikest soovidest. Me tunnustame, et oleme kõige eest võlgu Jumalale ja seepärast me anname endid temale kui ta orjad, püüdes õppida tundma tema tahtmist ja tehes seda nii, nagu tegi Jeesus. — Matteuse 5:16; Luuka 9:23; Johannese 6:38.

Mõju elule

5. a) Mis peaks Peetruse sõnade kohaselt mõjuma kogu meie eluviisile? b) Milliseid häid tegusid ta soovitas?

⁵ Peetrus tõi esile, et meie eest antud Kristuse „kallis veri” on nii kõrge väärtusega, et selle hindamine peaks ilmnema kogu meie eluviisis. Apostel loetles mitmeid asju, mida selle hindamine peaks sundima meid tegema. Ta andis nõu: „Pange . . . maha kõik kurjus.” „Himustage . . . vaimset täispiima.” ’Kuulutage tema aulisi tegusid, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.’ ’Pöörduge ära kurjast ning tehke head.’ ’Andke vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta.’ ’Ärge elage aega, mis teil veel on elada lihas, enam inimeste himude järgi, vaid Jumala tahtmise järgi.’ — 1. Peetruse 1:19; 2:1, 2, 9; 3:11, 15; 4:2.

6. a) Kuidas ilmutasid esimese sajandi kristlased oma usku? b) Millise eeskuju see peaks andma meile?

⁶ Esimese sajandi kristlased elasid vastavalt oma usule. See muutis nende maailmavaadet ja isiksust ning pani neid endi elu Jumala tahtega kooskõlla viima. Nad kannatasid pigem maapakku saatmist, kividega viskamist, peksmist, vangistamist ja isegi surma, kui et oleksid tegutsenud oma usu vastaselt. (Apostlite teod 7:58—60; 8:1; 14:19; 16:22; 1. Korintlastele 6:9—11; Efeslastele 4:22—24; Koloslastele 4:3; Fileemonile 9, 10) Aastal 56 m.a.j. sündinud tuntud Rooma ajaloolane Tacitus ütleb, et kristlasi „mõisteti surma tules põletamise läbi ja õhtu saabudes kasutatati neid tõrvikutena, valgustamaks ööd”. Kuid nad ei löönud vankuma! — The Annals, XV köide, lõik 44.

7. Millises olukorras võivad mõned leida ennast olevat?

⁷ Mõnedes kogudustes võid sa kohata inimesi, kes on käinud aastaid koosolekutel. Nad armastavad Jehoova organisatsiooni, peavad tema rahva hulka kuuluvaid inimesi parimateks, keda nad eales on kohanud, räägivad tõe kohta head ja kaitsevad seda võõraste ees. Kuid midagi on nende teel, midagi hoiab neid tagasi. Nad pole kunagi astunud seda tähtsat sammu, mille astusid need 3000 inimest nelipühil, mille kohta esitas küsimuse usklik etiooplane või mille astumist soovitas tungivalt Ananias Saulusele, kui too endine tagakiusaja oli mõistnud, et Jeesus oli tõepoolest Messias. (Apostlite teod 2:41; 8:36; 22:16) Millest jääb sellistel inimestel tänapäeval puudu? Miks nad ei ole astunud sammu, mida Piibel nimetab ’hea südametunnistuse nõudmiseks Jumala ees’? (1. Peetruse 3:21) Kui sa leiad, et oled samasuguses olukorras — tunned tõde, kuid kõhkled sellega kooskõlas tegutseda — siis tea, et see artikkel on tehtud armastusest just sinu vastu.

Ristimise teel olevate takistuste võitmine

8. Kui sa pole kunagi olnud hea õppija, siis mida oleks nüüd tark ette võtta?

⁸ Mis võib sind takistada? Eelmine artikkel näitas, et mõnele võib probleemiks olla isiklik uurimine. Jumal andis meile suurepärase mõistuse ja ta ootab, et me kasutaksime seda teda teenides. Mõned inimesed, kes polnud isegi lugema õppinud, nägid vaeva selle kunsti selgekssaamisega, et saada rohkem teadmisi Jumalast ja tema eesmärkidest. Kuidas on lood sinuga? Kui sa juba oskad lugeda, kas sa siis tõepoolest uurid nagu beroialased, kes „hoolikalt uurisid iga päev Kirja”, et näha, kas need asjad on nii? Kas sa oled kindlaks teinud, milline on tõe „laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus”? Kas sa oled kaevunud Jumala Sõna sügavustesse? Kas sa oled juba tunda saanud, kui köitev see kõik on? Kas sa oled arendanud endas tõelist soovi tunda Jumala tahet? Kas sa tunned tõe järele ehtsat nälga? — Apostlite teod 17:10, 11, NW; Efeslastele 3:18.

9. Milline oleks õige käitumine, kui sul on kellegagi koguduses probleem?

⁹ Vahel hoiab inimesi tagasi tegelik või kujuteldav probleem, mis neil on olnud kellegagi koguduses. Kas keegi on sind tõsiselt solvanud? Siis järgi Jeesuse sõnadega antud nõuannet: „Mine ja noomi teda nelja silma all.” (Matteuse 18:15) Sinu üllatuseks võib ilmneda, et see inimene isegi ei teadnud, et sa solvusid. Kuid isegi kui ta teab, võid seega ’oma venna võita’, nagu Jeesus ütles. Sa võid ehk ka aidata tal vältida kellegi teise komistama panemist. Pealegi, kui sa mõtled selle üle, siis keda sa tegelikult teenid — seda inimest või Jumalat? Kas sinu armastus Jumala vastu on nii piiratud, et sa lased kellegi ebatäiusliku inimese veal häirida oma armastust Tema vastu?

10, 11. Mida sa peaksid tegema, kui mingi salajane patt takistab sind edasi liikumast?

¹⁰ Mingi salajane patt võib hoida inimest tagasi ristimisele minemast. Selleks võib olla mingi ammune eksimus või pidevalt jätkuv vale teguviis. Kui sinul on selline probleem, siis kas poleks õige aeg see kohe lahendada? (1. Korintlastele 7:29—31) Paljud Jehoova rahva seast on pidanud tegema muudatusi oma elus. Piibel ütleb: „Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda [„Jehoova”, NW] palgest.” — Apostlite teod 3:19.

¹¹ Sõltumata sellest, mida sa oled minevikus teinud, sa võid kahetseda, ennast muuta ja paluda Jumalalt andeksandmist. „Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud . . . sest te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti [„täpse tundmise läbi”, NW] tunnetama oma Looja kuju järgi.” Sa võid viia oma elu kooskõlla tema teedega, nautida puhast südametunnistust ja saada lootuse elada igavesti tema õiglases uues maailmas. Kas see ei ole väärt kõiki neid pingutusi, mida see võib nõuda? — Koloslastele 3:5—10; Jesaja 1:16, 18; 1. Korintlastele 6:9—11; Heebrealastele 9:14.

12. Mida sa peaksid tegema, kui suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine või narkootikumid on sinu ja puhta südametunnistuse vahel?

¹² Kas on suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine või narkootikumid sinu ja puhta südametunnistuse vahel? Kas sellised eluohtlikud harjumused ei ole mitte lugupidamatuse osutamine Jumala suurepärase eluanni suhtes? Kui need harjumused on sinu teel, siis kindlasti on aeg need kõrvaldada. Kas tasub nende harjumuste pärast ohverdada oma elu? Paulus ütles: „Siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.” Kas hindad sa piisavalt Jumala puhtaid ja õiglaseid teid, toimides niimoodi?b — 2. Korintlastele 7:1.

Materiaalsed asjad

13, 14. a) Mida ütleb Pühakiri materiaalsete püüdluste kohta? b) Miks on tähtis seada taevased asjad esikohale?

¹³ Tänapäeva maailm tõstab edukuse ja „elatusvahendite uhkeldava näitamise” peaaegu kõigest muust ettepoole. Kuid Jeesus võrdles „selle maailma muresid ja rikkuse petlikkust” „ohakatega”, mis lämmatavad Jumala sõna. Veel ta küsis: „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks [„hinge kaotaks”, NW]?” — 1. Johannese 2:16, NW; Markuse 4:2—8, 18, 19; Matteuse 16:26.

¹⁴ Jeesus näitas, et Jumal on korraldanud nii, et linnud leiavad toitu ja lilled õitsevad kaunilt. Seejärel ta küsis: „Kui palju hinnalisemad olete teie kui linnud! . . . kui palju enam [ehib Jumal] teid!” Jeesus innustas meid targalt ’mitte muretsema’ materiaalsete asjade pärast. Ta ütles: „Otsige [„pidevalt”, NW] vaid tema [Jumala] riiki, ja see kõik antakse teile pealegi!” Ta osutas sellele, et me peame seadma taevased asjad esikohale, sest „kus su varandus on, seal on ka su süda”. — Luuka 12:22—31; Matteuse 6:20, 21.

Püha teenimine Jumala abiga

15. Millist head julgustust annab meile esimese sajandi kristlaste eeskuju?

¹⁵ Kas teistele kuulutamine valmistab sulle raskusi? Kas sind hoiab tagasi häbelikkus? Kui nii, siis on tähtis meenutada, et esimese sajandi kristlastel olid samasugused tunded nagu meil tänapäeval. Jumal ei valinud palju tarku ja vägevaid, vaid valis, „mis on nõder maailma ees, . . . et tema teeks häbi sellele, mis on vägev”. (1. Korintlastele 1:26—29) Mõjukad religioonijuhid olid nende ’õppimatute’ inimeste vastased ja käskisid neil kuulutamise lõpetada. Mida tegid kristlased? Nad palvetasid. Nad palusid Jumalalt julgust ja ta andis seda neile. Tulemuseks oli, et nende sõnum täitis Jeruusalemma ja raputas hiljem kogu maailma! — Apostlite teod 4:1—4, 13, 17, 23, 24, 29—31; 5:28, 29; Koloslastele 1:23.

16. Mida võime õppida suurest ’tunnistajate pilvest’, keda kirjeldatakse kirjas Heebrealastele 11. peatükis?

¹⁶ Seega ei tohi inimeste kartus kunagi tulla meie ja Jumala teenimise vahele. Kirjas Heebrealastele räägib 11. peatükk suurest ’tunnistajate pilvest’, kes ei kartnud inimesi, vaid Jumalat. Meie peaksime ilmutama samasugust usku. Apostel kirjutas: „Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist.” — Heebrealastele 12:1.

17. Millise julgustuse andis Jumal Jesaja vahendusel?

¹⁷ Jumal võib anda oma sulastele tohutut abi. Universumi Looja ütles Jesajale: „Aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!” — Jesaja 40:31.

18. Kuidas sa võid üle saada kartlikkusest osaleda Kuningriigi sõnumi kuulutamisel?

¹⁸ Sinu kohaliku koguduse julged ja õnnelikud tunnistajad on vaid väike osa nendest kolmest ja poolest miljonist innukast sulasest, kes tegutsevad üle kogu maailma. Nad on rõõmsad, et saavad osa võtta tööst, mida Jeesus Kristus ise ennustas sõnadega: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maa peal tunnistuseks kõigile rahvaile; ja siis tuleb lõpp.” Kui Kuningriigi kuulutamine valmistab sulle raskusi, kuigi sa oled selleks võimeline, siis kas sa ei võiks paluda mõnda selles teenimises edukat tunnistajat sind kuulutustööle ühes võtta? Jumal tõepoolest annab ’jõu, mis ületab normaalse’, ja sa võid üllatuda, leides, millist rõõmu selline püha teenimine tegelikult pakub. — Matteuse 24:14; 2. Korintlastele 4:7; NW; vaata ka Laul 56:12; Matteuse 5:11, 12; Filiplastele 4:13.

19. Millist õpetamistööd käskis Jeesus oma järgijatel teha?

¹⁹ Jeesus ootab nendelt, kes hindavad Kuningriigi sõnumit, ka sellega kooskõlalisi tegusid. Ta ütles: „Minge siis ja tehke jüngreiks inimesi kõigist rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja Püha vaimu nimel, õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” — Matteuse 28:19, 20, NW.

20. Milline küsimus võib kerkida peatselt, kui sa vaimselt edened?

²⁰ Kas Jumala õnnistuste, Jeesuse ’kalli vere’ ja suurepärase igavese elu lootuse hindamine innustab sind tegudele? (1. Peetruse 1:19) Kas oled sa viinud oma elu kooskõlla Jumala õiglaste nõudmistega? Kas sa võtad regulaarselt osa inimeste jüngriteks tegemisest? Kas oled sa ennast salanud ja pühendanud oma elu Jumalale? Kui sul kõigile nendele küsimustele on vastuseks kindel jah, siis on ilmselt aeg esitada mõnele oma koguduse vanemale sama küsimus, mille usklik etiooplane Filippusele esitas: „Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?” — Apostlite teod 8:36.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Millised erilised põhjused on meil tänulikkuseks Jumala vastu?

◻ Millistele tegudele peaks meid ajendama usk ja hindamine?

◻ Mis probleemid võivad seista meie ja Jumalale kuuletumise vahel ja mida me võiksime nende suhtes teha?

◻ Milliseid küsimusi peaksid endale esitama isikud, kes pole veel ristitud?

[Kast lk 18]

„Milline ’maa’ olen mina?”

Jeesus esitas tähendamissõna mehest, kes läks välja seemet külvama. Osa seemneist kukkus tee äärde ja linnud sõid need ära. Osa kukkus kaljuse maa peale, kus ei olnud palju mulda. Need tärkasid ruttu, kui aga päike tõusis, nad kuivasid ja surid. Veel osa kukkus ohakate sekka ja need lämmatati. Jeesus ütles, et need kolm rühma kujutavad erinevaid inimesi: esiteks neid, kes ’kuningriigi sõna kuulevad ega saa aru’; teiseks neid, kes võtavad sõna vastu, aga kui tuleb „viletsuse ning kiusatuse” kuumus, siis nad taganevad; kolmandaks inimesi, kellel „maailma mure ja rikkuse pettus . . . lämmatab sõna ära”.

Kuid Jeesus rääkis ka teistest seemnetest, mis kukkusid heale maale. Ta ütles, et see tähendab neid, „kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja”. — Matteuse 13:3—8, 18—23.

Meil oleks hea endalt küsida: „Milline ’maa’ olen mina?”

[Kast lk 19]

Nad surid oma usu eest

Kas sa tunned kedagi, kes on pigem nõus surema, kui loobuma oma usust? Tuhanded Jehoova tunnistajad on niimoodi toiminud. Raamatus The Nazi State and the New Religions: Five Case Studies in Non-Conformity (Natsiriik ja uued religioonid: Viis uurimust teisitimõtlejatest), kirjutab dr. Christine E. King: „Iga teine sakslasest tunnistaja vangistati ja iga neljas kaotas elu.”

Kui lõpuks 1945. aastal laagrite jubedused lõppesid, oli „kuulutajate arv kasvanud ja nad ei olnud teinud mitte mingeid kompromisse”. Raamatus The Nazi Persecution of the Churches (Kirikute tagakiusamine natside poolt), kirjutas J. S. Conway tunnistajatest: „Ükski teine usulahk ei näidanud ligikaudugi üles sellist kindlust, olles silm silma vastu Gestaapo terrori kogu võimsusega.”

Jehoova tunnistajaid ei kiusatud taga poliitika ega rassi pärast. Pigem kannatasid nad ainult sellepärast, et nad armastasid Jumalat ja keeldusid patustamast Piiblist õpetatud südametunnistuse vastu.