Töötada lojaalselt koos Jehoovaga
„Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja siitsaadik ma kuulutan sinu imesid!” — LAUL 71:17.
1. Miks me võime öelda, et töö on Jehoova and?
TÖÖ on inimesele üks Jumala andidest. Jehoova ütles meie esivanematele Aadamale ja Eevale: „Täitke maa ja alistage see enestele.” See oli üleskutsuv tööülesande määramine, aga kahtlemata see vastas ka nende võimetele. Kehaliselt ja vaimselt vajalikud pingutused suurendasid nende elurõõmu palju rohkem, kui seda võisid tunda loomad, kellega nad oma maist eluaset jagasid. — 1. Moosese 1:28.
2, 3. a) Milliseks on töö tänapäeval paljude jaoks muutunud ja mispärast? b) Millist võimalust ühe erilise töö tegemiseks me peaksime kaaluma?
2 Isegi meie ebatäiuslikus seisundis on „hoolas töö”, mis annab „hea” tulemuse, „Jumala and”, nagu sellest kirjutas tark Saalomon. (Koguja 3:13, NW) Inimesel on siiski vajadus oma mõistuse ja keha võimed tööle rakendada. Töötaolek on rõhuv. Kuid iga töö ei ole tervislik või tasuv. Paljudele on töö vaevaks, mis on tingitud vajadusest ülalpidamist hankida.
3 Siiski on olemas üks tõeliselt tasuv töö, millest on kõiki kutsutud osa võtma. Aga sellest osavõtjatel tuleb kokku puutuda paljude vastastega ja jagu saada paljudest probleemidest. Miks on tähtis, et me oleksime selle töö jaoks kõlblikud? Kuidas me selle saavutame? Enne neile küsimustele vastamist kaalugem esmalt seda:
Kelle heaks me töötame?
4. Missugune töö valmistas Jeesusele rõõmu ja rahuldust?
4 Jeesus Kristus ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö.” (Johannese 4:34) Lojaalne töötamine Jehoova heaks valmistas Jeesusele palju rõõmu ja rahuldust. See oli tema elu eesmärk ning kolm ja pool aastat kestnud teenimise lõpul võis ta oma taevasele Isale tõetruult ütelda: „Mina olen sind austanud maa peal; ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled andnud mulle teha.” (Johannese 17:4) Just nagu füüsiline toit on elu ülalhoidev, nii on seda ka töö, millel on vaimne külg. Jeesus rõhutas seda teisel juhtumil, kui ta manitses: „Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks.” (Johannese 6:27) Töö, mis on vaimselt ebaproduktiivne, viib seevastu pettumuse ja surmani.
5. Kes osutas Jeesuse heale tööle vastupanu ja mispärast?
5 „Minu Isa teeb tööd tänini, ja mina teen tööd.” Jeesus ütles need sõnad juutidele, kes teda kritiseerisid, sest ta oli hingamispäeval teinud terveks ühe mehe, kes oli olnud haige 38 aastat. (Johannese 5:5—17, VP) Kuigi Jeesus tegi Jehoova tööd, keeldusid religioossed vastased seda fakti tunnustamast ja püüdsid teda kõigiti takistada. Mispärast? Seepärast, et nad olid oma isast, Kurat Saatanast, kes on Jehoova tööle alati vastupanu osutanud. (Johannese 8:44) Kuna Saatan võib ’igasugust ülekohtu pettust’ kasutades ’iseennast valguseingliks moondada’, siis me vajame tema tegude äratundmiseks vaimset otsustusvõimet ja selget mõtlemist. Muidu võib juhtuda, et meid leitakse Jehoovale vastu töötamas. — 2. Korintlastele 11:14; 2. Tessalooniklastele 2:9, 10.
Vastased töötamas
6. Miks on ärataganejad „petised töötegijad”? Too näide.
6 Mõningad, nagu näiteks teatud ärataganejad tänapäeval, töötavad ebalojaalselt Saatana käsilastena, püüdes laostada kristliku koguduse uute liikmete usku. (2. Korintlastele 11:13) Selle asemel, et õigete õpetuste aluseks kasutada Piiblit, nad keskenduvad püüdlustele panna New World Translation of the Holy Scriptures (Pühakirja uue maailma tõlge) kahtluse alla, justnagu oleks Jehoova tunnistajad sellele toetumisest täielikult sõltuvad. Aga nii see ei ole. Tunnistajad on ligemale sada aastat kasutanud esmajoones King James Version’it, roomakatoliku Douay Version’it või ükskõik milliseid tõlkeid, mis nende keeles olid kasutusel, et õppida tõde Jehoovast ja tema eesmärkidest. Ja nad kasutasid neid vanemaid tõlkeid, kuulutamaks tõde surnute olukorrast, Jumala ja tema Poja vahekorrast ja sellest, miks ainult väike kari läheb taevasse. Informeeritud inimesed teavad ka seda, et Jehoova tunnistajad jätkavad oma ülemaailmses evangeliseerimistöös paljude piiblitõlgete kasutamist. Alates 1961. aastast nad kasutavad meelsasti ka veel Uue maailma tõlget, mis on ajakohane, täpne ja hea loetavusega tõlge.
7. a) Miks Jeesus ei tunne paljusid, kes ütlevad, et nad temasse usuvad? b) Miks on tähtis tähele panna 1. Johannese 4:1 nõuannet?
7 Jeesus ütles, et ta ei tunne paljusid, kes väidavad, et nad temasse usuvad. Ta küll tunnustas, et nad võisid tema nimel ennustada, kurje vaime välja ajada ja teha „palju vägevaid tegusid”. Ikkagi nimetab ta neid „ülekohtutegijateks”. (Matteuse 7:21—23) Mispärast? Seepärast, et nad ei ole täitnud tema taevase Isa tahet ja on Jumal Jehoovale väärtusetud. Ebatavalised teod ja isegi näilised imeteod võivad ka veel tänapäeval olla pärit peamiselt petturilt, Saatanalt. Apostel Johannes, kes kirjutas oma esimese kirja umbes 60 aastat pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, andis nõu, et kristlased ei peaks ’uskuma igat vaimu, vaid katsuma vaimud [„inspireeritud väljendused”, NW] läbi, kas nad on Jumalast’. Meil on tarvis teha sedasama. — 1. Johannese 4:1.
Kasutud teod
8. Kuidas me peaksime suhtuma liha tegudesse?
8 Isegi siis, kui me ei tegele vaimselt kahjulike tegudega, on meie vaevarikkad tööd väärtusetud, kui need pidevalt teenivad langenud liha himusid. Apostel Peetrus ütles, et me oleme kulutanud küllaltki palju aega „paganate tahte täitmiseks . . . lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes”. (1. Peetruse 4:3, 4) See muidugi ei tähenda, et kõik, kes on nüüd pühendunud kristlased, on teinud selliseid tegusid, vaid see tähendab, et nende suhtumine, kes on niiviisi teinud, pidi kiiresti muutuma, kuna nende vaimne arusaamine arenes. Nende pöördumise pärast räägib maailm neist teotavalt ja seda võiski oodata. Aga kui nad tahavad saada lojaalseteks kaastöölisteks Jehoova teenistuses, peavad nad endid muutma. — 1. Korintlastele 6:9—11.
9. Mida me õpime ühe tunnistaja kogemustest, kes tahtis saada ooperilauljaks?
9 Jehoova on andnud meile nautimiseks palju ande, nende hulgas ka muusika. Kuigi „kõik maailm” on seni „tigeda”, Kurat-Saatana võimuses, kas kuulub sinna ka muusikamaailm? (1. Johannese 5:19) Jah, muusika võib olla kavalaks püüniseks, nagu seda koges Sylvana. Tal oli hea võimalus õppida Prantsusmaal ooperilauljaks. „Mul oli ikka veel tugev soov teenida Jehoovat,” selgitas ta. „Ma tundsin rõõmu teenimisest abipioneerina ja ma lootsin sobitada need kaks asja oma elus. Aga esimene probleem, mida ma oma karjääri taotlemisel kohtasin, oli amoraalsus. Algul pidasid minu kolleegid mind naiivseks, kui ma nende amoraalse vestluse ja eeskujuga kaasa ei läinud. Hiljem hakkas see rikutud ümbrus mind nüristama, pannes mind sallima seda, mida Jehoova vihkab. Üks minu õpetajatest käis mulle tungivalt peale, et ma teeksin oma laulmisest religiooni, ja mulle õpetati olema laval agressiivne ning mõtlema, et ma olen kõigist teistest üle. Selle kõige juures ei olnud mul head enesetunnet. Lõpuks ma pidin valmistuma eriliseks esinemisprooviks. Ma palusin Jehoovat, et ta teeks mulle selgeks, millist teed ma peaksin minema. Kuigi ma laulsin hästi ja tundsin ennast kindlalt, ei osutunud ma valituks. Pärastpoole ma sain teada põhjuse — tulemused olid kaua enne võistlust salaja kindlaks määratud. Kuid ma sain oma palvele selge vastuse ja otsustasin ooperilavalt lahkuda ning hakata kodus laulmist õpetama.” Hiljem see õde abiellus ühe kristliku koguduse vanemaga ja mõlemad teenivad nüüd lojaalselt, et edendada Kuningriigi huvisid.
10. Mida sa järeldad Jeesuse sõnadest Johannese 3:19—21?
10 Jeesus ütles: „Igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks.” Teisest küljest see, „kes teeb tõtt, . . . tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud”. (Johannese 3:19—21) Milliseks õnnistuseks on küll töötamine kooskõlas Jehoova tahte ja eesmärgiga! Aga et seda edukalt teha, selleks me peame alati vaatlema oma tegusid Jumala Sõna valguses. Meie ei ole kunagi liiga vanad ja iialgi ei ole liiga hilja oma eluviisi muuta, et vastu võtta kutse alustada Jehoova väärtuslikku teenimist.
„Heategevusega” tegelemine tänapäeval
11. Millise „heategevusega” mõningad tegelevad ja miks see võib põhjustada pettumust?
11 Töö, mis on tänapäeval väärtuslik, peab peegeldama meie aja pakilisust. Paljud siirad inimesed on sellega päri ja seepärast nad tegelevad sageli tööga, mida nimetatakse „heategevuseks”. Seda tehakse kas inimkonna kasuks üldiselt või siis mingil erilisel põhjusel. Aga kui petlik võib küll olla sellelaadne töö! Britannias ütles katoliku kiriku arenguabi fond CAFOD (Catholic Fund for Overseas Development) selle fondi näljahäda vastu võitlemise kampaania kohta: „Kolm aastat tagasi . . . koguti näljahäda fondi jaoks miljoneid naelsterlingeid. Päästeti tuhanded elud. Nüüd on need elud uuesti ohus . . . Aga miks? Mis oli väär?” Aruannet jätkates selgitab ajakiri CAFOD Journal, et pikaajalisi probleeme ei ole kunagi lahendada püütud ja et „ressursid, mida inimeste olukorra parandamiseks tungivalt vajati, on kasutatud konflikti [kodusõja] õhutamiseks”. Kahtlemata sa oled kuulnud samasuguseid arvamusi teistelt heategevatelt asutustelt.
12. Mis on maailma ees seisvate probleemide ainus lahendus?
12 Näljahäda on pakiline probleem. Aga kes juhib tähelepanu sellele, et praegused nälja- ja sõjatragöödiad on Jeesus Kristuse prohvetikuulutuse täideminek, mis osutab praeguse asjadesüsteemi lõpule? (Matteuse 24:3, 7) Kes on avaldanud tõendeid, et need sündmused on seotud nelja ratsaniku ratsutamisega, keda on ilmekalt kujutatud Piibli Ilmutusraamatu 6. peatükis? Jehoova tunnistajad on seda teinud järjekindlalt ja lojaalselt käesoleva ajakirja veergudel. Miks? Näitamaks, et kõigi probleemide püsiv lahendamine on väljaspool inimese võimeid. See ei tähenda, et kristlased on maailma probleemide suhtes ükskõiksed. Üldsegi mitte. Nad on kaastundlikud ja teevad kannatuste leevendamiseks kõik, mida suudavad. Siiski vaatavad nad reaalselt näkku tõsiasjale, et ilma jumaliku vahelesegamiseta ei ole iialgi võimalik maailma probleeme ära lahendada. Nagu on alati vaeseid, nii jäävad ka need probleemid nii kauaks püsima, kui Saatanal on lubatud olla selle maailma valitseja. — Markuse 14:7; Johannese 12:31.
Suurima väärtusega töö
13. Milline töö on tänapäeval kõige pakilisem ja kes seda teevad?
13 Tänapäeval on kõige tungivam vajadus kuulutada head sõnumit, et Jehoova Jumala Kuningriik astub varsti kõigi maailma valitsuste asemele ja toob kergenduse, mida jumalakartlikud inimesed igatsevad. (Taaniel 2:44; Matteuse 24:14) Jeesus Kristus tegi taevase Kuningriigi kuulutamise oma elu peaeesmärgiks, kuigi tema kuulutamine oli piiratud Palestiinamaaga. Tänapäeval ulatub see kuulutustöö üle kogu maailma, nii nagu Jeesus seda ennustas. (Johannese 14:12; Apostlite teod 1:8) Isegi väikene osavõtt Jumala tööst on võrreldamatu eesõigus. Mehed ja naised, vanad ja noored, kes kunagi ei unistanud, et neist saavad hea sõnumi kuulutajad, käivad nüüd Jehoova tunnistajate poolt läbiviidava evangeliseerimistöö esiridades. Nagu Noa ja tema pere, nii teevad ka nemad lojaalselt Jumala tööd vastavalt Tema volitusele ja seetõttu ka Tema väes. See on selle asjadesüsteemi lõpu eelmäng. — Filiplastele 4:13; Heebrealastele 11:7.
14. Kuidas on kuulutustöö elupäästev ja samal ajal kaitseks?
14 Jehoova tunnistajate tunnistustöö neil viimseil päevil päästab elu neil, kes kuulavad ja hea sõnumi kohaselt tegutsevad. (Roomlastele 10:11—15) Ka kuulutajaile endile on see töö kaitseks. Kuna meil on siiras huvi aidata inimesi, kellel on suuremad raskused kui meil, siis on ilmne, et me oma isiklike probleemide pärast liigselt ei muretse. Me mõistame, et see allakäivate käitumisnormidega maailm sooviks meid mugandada oma teedega. Kui me kuulutustööd tehes täidame oma mõistuse Jumala mõtetega, siis on see rohkem kui ainult uskukinnitav; see on meie parimates huvides. Üks tunnistaja ütles: „Kui ma ei püüa muuta neid inimesi, keda ma kohtan, siis võib juhtuda, et nemad muudavad mind!” — Võrdle 2. Peetruse 2:7—9.
Töötamine koos kogudusega
15. Milline vastutus lasub tänapäeval alamkarjastel ja kuidas peaks koguduse meesliikmed 1. Timoteosele 3:1 öeldusse suhtuma?
15 Kui kogudusse tulevad uued huvitatud, siis nad tulevad Suure Karjase Jumal Jehoova ja tema Hea Karjase Jeesus Kristuse hoole alla. (Laul 23:1; Johannese 10:11) Need taevased Karjased on siin maa peal esindatud lojaalsete alamkarjastega, meestega, kes on selleks kogudustes ametisse määratud. (1. Peetruse 5:2, 3) Selline amet on neil viimseil päevil hindamatu eesõigus. Karjaste töö on kaalukas ja tähtis ülesanne. Selle hulka ei kuulu üksnes koguduses õpetamise ja kuulutustöö juhtimine, vaid samuti karja kaitsmine vaimsete kiskjate ja selle maailma, kus me elame, tormise atmosfääri puhangute eest. Ei ole väärtuslikumat tööd, mida koguduse meesliikmed võiksid taotleda, kui seda on kasvava kristlaste koguduse liikmete vaimse heaolu eest hoolitsemine. — 1. Timoteosele 3:1; võrdle Jesaja 32:1, 2.
16. Kuidas kristlikud karjased üksteist täiendavad?
16 Meie ei tohi kunagi unustada, et need karjased on erinevate isiksustega inimesed ja et ka neil nagu teistelgi karja hulgas on mitmesugused nõrkused. Sel ajal, kui keegi võib olla silmapaistev ühel teatud karjasetöö alal, võivad kellegi teise anded teisest vaatevinklist kogudusele kasuks olla. Kristlike vanematena nad täiendavad üksteise tööd ja niiviisi teevad nad koguduse tugevaks. (1. Korintlastele 12:4, 5) Nende seas ei peaks iialgi esinema konkurentsivaimu. Nad töötavad koos Kuningriigi huvide kaitsmiseks ja edendamiseks, „tõstes üles lojaalsed käed” palves Jehoovale, paludes kõigi endi nõupidamiste ja otsustamiste juures tema õnnistust ja juhtimist. — 1. Timoteosele 2:8, NW.
17. a) Milline kohustus meil on? b) Mida me peame tingimata vältima, kui me oma kohustust vääriliselt täita soovime?
17 Kuulutustöö on nüüd, mil Saatana impeerium läheneb lõpule, veel pakilisem. Tundes Jehoova Jumala Sõna tõde, oleme tema tunnistajatena kohustatud levitama head sõnumit igal võimalusel. Ettejuhtuvat tööd on rohkem kui küllaga ja see võib meid hoida tegevuses lõpuni. Me ei tohi kunagi lubada, et hedooniline, amoraalne lõbuhimu meid kõrvale viiks või materialism alla suruks. Me ei peaks laskuma spekulatiivsesse mõtteviisi ega vaidlustesse sõnade pärast, sest see on kasutu ja võtab ära meie aja. (2. Timoteosele 2:14; Tiitusele 1:10; 3:9) Kui jüngrid Jeesuselt küsisid: „Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?” juhtis Jeesus nende mõtted uuesti nende ees seisvale tähtsale ülesandele, öeldes: „[Te] peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani [„maa kõige kaugema osani”, NW]!” See volitus on maksev tänase päevani. — Apostlite teod 1:6—8.
18. Miks on koostöö Jehoovaga nii tasuv?
18 Töötamine koos Jehoovaga, kuulutamine tänapäeval koos tema ülemaailmse kogudusega toob õnne ja rahulolu ning annab meie elule tõelise eesmärgi. Igaühel, kes armastab Jehoovat, on seeläbi hea võimalus temale andumist ja lojaalsust ilmutada. See mitmekülgne töö ei kordu enam kunagi. Väljavaatega igavesele elule, mis on kindlasti meie ees, jätkakem lojaalselt ’Jumala teenimist pelglikkuse ja aukartusega’ tema ülistuseks ja meie endi päästeks. — Heebrealastele 12:28.
Milline on sinu vastus?
◻ Millisest tööst sai Jeesus rõõmu ja rahuldust?
◻ Kes osutavad Jehoova tööle vastupanu ja mispärast?
◻ Kuidas võrrelda ilmalikku „heategevust” hea sõnumi kuulutamisega Jumala Kuningriigist?
[Pilt lk 18]
Jeesus andis oma jüngritele volituse minna kuulutama