„Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus”
Esiletõstetud kohti Teisest kirjast korintlastele
APOSTEL Paulus oli Korintose kristlaste pärast mures. Kuidas nad suhtuvad tema esimeses kirjas neile antud nõuannetesse? Ta oli parajasti Makedoonias, kui Tiitus saabus meeldiva teatega, et kirja põhjustatud kurvastus oli viinud korintlased kahetsuseni. Kuidas see küll Paulust rõõmustas! — 2. Korintlastele 7:8—13.
Paulus kirjutas Teise kirja korintlastele Makedooniast ilmselt m.a.j. 55. aasta teisel poolel. Selles kirjas käsitles ta koguduse puhtuse hoidmiseks ettevõetavaid samme, innustas soovi aidata Juudamaa puudustkannatavaid usklikke ja kaitses oma apostliametit. Pauluse poolt öeldus on palju seda, mis võib aidata meil ’katsuda iseennast läbi, kas me oleme usus’. (13:5) Missuguseid järeldusi me võime siis sellest kirjast teha?
Lohutuse Jumala teenija
Apostel näitas, et kuna Jumal lohutab meid kõiges meie viletsuses, peaksime ka meie teisi lohutama ja nende eest palvetama. (1:1—2:11) Jumal päästis Pauluse ja tema kaaslased, kuigi nad olid äärmise surve all. Sellegipoolest võisid korintlased aidata, paludes nende eest, ja meie peaksime samuti palvetama teiste eest, kes võtavad vastu õige usu. Aga kuidas oli 1. Korintlastele 5. peatükis mainitud amoraalse mehega? Ilmselt ta eemaldati, aga ta kahetses. Kuivõrd lohutatud ta võis küll olla, kui korintlased andestasid ja võtsid ta endi sekka armastavalt tagasi.
Pauluse sõnad võivad suurendada kristliku teenimise hindamist ja aitavad meil kindlalt seista õige usu eest. (2:12—6:10) Uue lepingu teenijatel on ju eesõigus olla Jumala juhitavas „võidurongkäigus”! (NW) Paulusel ja tema kaastöölistel oli kallihinnaline teenistus neile ilmutatud halastuse tõttu. Nende sarnaselt on tänapäeva võitutel lepitamisteenistus. Kuid kõik Jehoova tunnistajad võivad teisi oma teenimisega rikastada.
Tehke oma pühitsus täielikuks ja olge heldekäelised
Paulus näitab meile, et kristlikud teenijad peavad tegema täiuslikuks oma pühitsuse Jehoova kartuses. (6:11—7:16) Selleks, et me seisaksime kindlalt usus, peame hoiduma ikestamast end uskmatutega ja puhastama ennast liha ja vaimu rüvedusest. Korintlased alustasid puhastustööd amoraalse patustaja eemaldamisega ja Paulus rõõmustas, et tema esimene kiri oli neid kurvastanud ja viinud kahetsuseni päästeks.
Samuti me õpime, et jumalakartlikud teenijad saavad oma heldekäelisuse eest tasu. (8:1—9:15) Rääkides puudustkannatavate „pühade” heaks annetamisest, viitas Paulus makedoonlaste heale eeskujule. Nad olid heldekäelised üle oma võimete ja ta lootis sellist heldekäelisust ka korintlaste seas näha. Nende ja ka meie andmine peaks tulema südamest, sest „Jumal armastab rõõmsat andjat” ja teeb oma rahva rikkaks igasuguse heldekäelisuse jaoks.
Paulus — hoolitsev apostel
Kui me Jehoova teenijatena teenistuses midagi saavutame, siis kiidelgem temast, mitte endast. (10:1—12:13) Me võime ainult „Jumala abil vägevaid” (NW) vaimseid sõjariistu kasutades ära võita valetargutusi. Kiitlevad „ülisuured apostlid” korintlaste seas ei saaks kunagi end võrrelda Pauluse kui Kristuse teenija vastupidamise aruandega. Siiski Jumal ei eemaldanud tema „liha sisse antud vaia” — võib-olla tema halba nägemist või neid valeapostleid —, et ta ei läheks kõrgiks. Paulus kiitles hoopis oma nõtrustest, et „Kristuse vägi” jääks tema üle otsekui telk. Kuna Paulus seisis kindlalt usus, ei olnud ta osutunud madalamaks neist „ülisuurtest apostlitest”. Korintlased olid näinud Pauluse apostliameti tõendeid, mida ta nende seas täide saatis „kõige kannatlikkusega, nii tunnustähtede kui imede ja väeavaldustega”.
Jumala teenija ja apostlina olid kaasusklike vaimsed huvid Pauluse südames, nii nagu see peaks olema ka meil. (12:14—13:13) Ta ’kulutaks iseennast meeleldi nende hingede eest’. Aga Paulus kartis, et Korintosesse saabudes võiks ta kohata kedagi, kes ei ole kahetsenud oma liha tegusid. Sellepärast manitses ta kõiki pidevalt iseennast läbi katsuma, kas me oleme usus, ja ta palvetas, et nad „ei teeks ühtki kurja”. Lõpuks ta soovitas neil tungivalt olla rõõmsad, olla parandatud ja lohutatud ning mõelda üksmeelselt ja elada rahus. Kui head nõuanded ka meile!
Katsuge end pidevalt läbi!
Seega pakub Pauluse teine kiri korintose kristlastele erinevaid teid, mille abil me võime end pidevalt läbi katsuda, kas oleme usus. Kindlasti peaksid tema sõnad meid ajendama lohutama teisi, nii nagu Jumal meid kõigis meie viletsustes lohutab. See, mida apostel ütles kristliku teenimise kohta, peaks ajendama meid seda ustavalt läbi viima, samal ajal kui me teeme täielikuks oma pühitsuse Jehoova kartuses.
Pauluse nõuannete rakendamine võib teha meid heldekäelisemaks ja abivalmimaks. Ta sõnad peaksid siiski innustama meid kiitlema Jehoovas, mitte meis endis. Need peaksid suurendama meie armastavat hoolt kaasusklike suhtes. Ja kindlasti aitavad need ja teised punktid Teisest kirjast korintlastele meil pidevalt ’katsuda iseendid läbi, kas me oleme usus’.
[Kast/pilt lk 26]
PEEGELDAGE JEHOOVA AUHIILGUST: Kui Mooses tuli käsulaudadega alla Siinai mäelt, siis tema nägu hiilgas, sest Jumal oli temaga kõnelnud. (2. Moosese 34:29, 30) Paulus mainis seda ja ütles: „Me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda [„Jehoova”, NW] auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust [„justnagu seda on teinud Vaim Jehoova”, NW].” (2. Korintlastele 3:7—18) Vanal ajal valmistati käsipeeglid sellistest metallidest nagu pronks või vask ja need olid hea peegelpinna saamiseks ülihästi lihvitud. Võitud peegeldavad nagu peeglid Jumala auhiilgust, mis kiirgab neile Jeesus Kristuselt, ja järjest enam nad ’muutuvad kujuks’, mille andis edasi Jehoova auhiilgust peegeldav Poeg. (2. Korintlastele 4:6; Efeslastele 5:1) Jumal loob nendesse püha vaimu ja Pühakirja abil „uue isiksuse”, tema enese omaduste peegelduse. (Efeslastele 4:24, NW; Koloslastele 3:10) Ükskõik, kas meie lootus on taevane või maine, ilmutagem seda isiksust ja pidagem kalliks eesõigust peegeldada oma teenimises Jumala auhiilgust.
[Kast/pilt lk 27]
„ÕIGUSE SÕJARIISTAD”: Üks viis, kuidas Paulus ja tema kaaslased end Jumala teenijatena soovitasid, oli „õiguse sõjariistade varal paremas ja vasakus käes”. (2. Korintlastele 6:3—7) Parema käega kasutati mõõka ja vasakus käes hoiti kilpi. Kuigi Paulust ja tema kaastöölisi rünnati igast küljest, olid nad siiski relvastatud pidama vaimset võitlust. Seda peeti valeõpetajate ja „ülisuurte apostlite” vastu, et Korintose kogudust ei juhitaks Kristusele andumisest eemale. Paulus ei toetunud patuse liha relvadele — kelmusele, pettusele või kavalusele. (2. Korintlastele 10:8—10; 11:3, 12—14; 12:11, 16) Selle asemel olid kasutatavad „sõjariistad” õiglased ehk õiged, vahendid tõelise kummardamise ürituse edendamisel, kaitseks kõigi rünnakute vastu. Jehoova tunnistajad kasutavad nüüd selliseid „õiguse sõjariistu” samal eesmärgil.