Õpeta avalikult ja majast majja
„Ma ei kohkunud tagasi, . . . õpetades teid avalikult ja majast majja.” — APOSTLITE TEOD 20:20, „Byington”.
1. Kuidas üks katoliku preester kommenteeris Jehoova tunnistajate majast majja teenimise efektiivsust?
„KATOLIIKLASED viivad evangeeliumi ukselt uksele.” Nii kõlas pealkiri ajalehe The Providence Sunday Journal 1987. aasta 4. oktoobri väljaandes. See ajaleht teatas, et selle tegevuse tähtsaim eesmärk on „kutsuda mõningaid nende mitteaktiivseid kirikuliikmeid aktiivsema kirikuelu juurde tagasi”. Tsiteeriti preester John Allardi, kes on Providence’i piiskopkonna Evangeliseerimisameti direktor: „Kindlasti tekib palju kahtlusi. Inimesed ütlevad, et ’seal nad käivad just nagu Jehoova tunnistajad’. Aga Jehoova tunnistajad on efektiivsed, eks ole? Ma vean kihla, et te võite minna ükskõik millisesse kuningriigisaali [Rhode Islandi] osariigis [USA-s] ja leida, et kogudused on täis endisi katoliiklasi.”
2. Millist küsimust on kohane esitada?
2 Jah, Jehoova tunnistajad on oma efektiivse majast majja teenimisega hästi tuntud. Aga miks nad majast majja käivad?
Apostellik meetod
3. a) Millise volituse andis Jeesus Kristus oma jüngritele? b) Millisel peamisel viisil Kristuse esimesed järelkäijad oma volitust täitsid?
3 Jeesus Kristus andis oma järelkäijatele volituse selle tähtsa ülesande täitmiseks: „Minge siis ja tehke jüngreiks inimesi kõigist rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja püha vaimu nimel ning õpetades neid pidama kõike, mida mina teile olen käskinud. Ja vaata! Mina olen teiega kuni asjadesüsteemi lõpuni.” (Matteuse 28:19, 20, NW) Põhiline viis, kuidas seda tööd pidi tehtama, sai nähtavaks otsekohe pärast nelipühipäeva aastal 33 m.a.j. „Nad jätkasid iga päev lakkamatult templis ja majast majja õpetamist ja hea sõnumi kuulutamist Kristusest, Jeesusest.” (Apostlite teod 5:42, NW) Umbes 20 aastat hiljem oli apostel Paulus tegev majast majja teenimises, sest ta meenutas Efesose linna kristlikele vanematele: „Kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda [„majast majja”, NW].” — Apostlite teod 20:20.
4. Miks me võime öelda, et Apostlite teod 5:42 ja Apostlite teod 20:20 tähendasid seda, et Jeesuse järelkäijate kuulutamine oli jagatud majast majja käimiseks?
4 Apostlite teod 5:42 sõnad „majast majja” on tõlgitud sõnadest kat’ oiʹkon. Siin on sõna ka·taʹ kasutatud „jagavas” mõttes. Järelikult oli jüngrite kuulutustöö jagatud ühest majast teise käimiseks. Kommenteerides teksti Apostlite teod 20:20, kirjutas Randolph O. Yeager, et Paulus õpetas „avalikel kokkutulekutel [de·mo·siʹa] ja majast majja (jagav [ka·taʹ] koos akusatiivi käändega). Paulus oli veetnud Efesoses kolm aastat. Ta külastas igat maja või vähemalt kuulutas kõigile inimestele (26. salm). Siin ongi Pühakirjale vastav õigustus evangeeliumi kuulutamiseks majast majja ning samuti selle jätkamiseks avalikel koosolekutel.”
5. Miks Paulus tekstis Apostlite teod 20:20 ei viidanud üksnes seltskondlikele külaskäikudele vanemate juurde või karjasekülastustele?
5 Samasugune sõna ka·taʹ kasutamine esineb Luuka 8:1, mis räägib Jeesuse kuulutamisest „linnast linna ja külast külla”. Paulus kasutas Apostlite teod 20:20—s mitmuslikku vormi kat’ oiʹkous. Siin mõned Piibli tõlked ütlevad „teie kodudes”. Aga apostel ei viidanud üksnes seltskondlikele külaskäikudele vanemate juurde või karjasekülastustele kaasusklike kodudesse. Tema järgmised sõnad näitavad, et ta rääkis majast majja teenimisest uskmatute hulgas, sest ta ütles: „Vaid ma andsin põhjalikku tunnistust nii juutidele kui kreeklastele patukahetsusest Jumala ees ja usust meie Issand Jeesusesse.” (Apostlite teod 20:21, NW) Kaasusklikud olid juba kahetsenud ja üles näidanud usku Jeesusesse. Järelikult nii Apostlite teod 5:42 kui ka Apostlite teod 20:20 räägivad kuulutamisest uskmatutele „majast majja” või ukselt uksele.
Sellele ei ole asendajat
6. Mida on öeldud Pauluse kuulutustöö kohta Efesoses?
6 Kommenteerides Pauluse sõnu Apostlite teod 20:20, kirjutas Abiel Abbot Livermore 1844. aastal: „Ta ei rahuldunud ainult kõnede esitamisega avalikel kokkutulekutel ega jätnud maha teisi abinõusid, vaid ta püüdis innukalt teha oma suurt tööd eraviisiliselt majast majja ning tõi taevaliku tõe sõnasõnaliselt koju, efeslaste kodudesse ja südametesse.” Küllalt hiljuti on täheldatud: „Evangeeliumi levitamine majast majja iseloomustas esimese sajandi kristlasi juba algusest peale (võrdle Apostlite teod 2:46; 5:42). . . . [Paulus] oli põhjalikult täitnud oma vastutuse nii juutide kui ka mittejuutide ees Efesoses ja nad ei saanud vabandada, kui nad oma pattudes hukkusid.” — The Wesleyan Bible Commentary, 4. köide, lk. 642—643.
7. Miks võib öelda, et Jumal kiidab heaks Jehoova tunnistajate majast majja teenimise?
7 Kuigi avalikul kõnelemisel on hea sõnumi kuulutamises oma koht, ei asenda see isiklikke kontakte inimeste kodudes. Selle kohta ütles õpetlane Joseph Addison Alexander: „Kirik ei ole veel leiutanud midagi, mis kirikus ja peredes kuulutamise mõjuga võistleks või seda asendaks.” Õpetlane O. A. Hills väljendas seda nii: „Avalik õpetamine ja majast majja õpetamine peavad käima käsikäes.” Jehoova tunnistajad varustavad kõiki õpetustega kõnede kaudu, mida peetakse igal nädalal avalikul koosolekul. Neil on ka selge tõend, et apostellik Piibli tõe majast majja levitamise meetod on efektiivne. Ja Jehoova kindlasti kiidab selle heaks, sest sellise teenimise tulemusena ta paneb igal aastal tuhandeid voolama tema üleva kummardamise juurde. — Jesaja 2:1—4; 60:8, 22.
8. a) Mida on öeldud põhjuse kohta, miks majast majja kuulutamine on efektiivne? b) Kuidas võib Jehoova tunnistajaid võrrelda Paulusega kodulävedel või muul viisil tunnistamises?
8 Keegi teine autoriteet on ütelnud: „Inimestel on kergem meeles pidada õpetusi nende ukselävel kui kirikulävel.” Muidugi käis Paulus ukselävedel korrapäraselt, andes Jumala teenijana head eeskuju. „Ta ei piirdunud õpetamisega ja kõnelemisega sünagoogis ja turul,” kirjutas piibliõpetlane Edwin W. Rice. „Ta oli alati hoolega ’õpetamas’ ’majast majja’. See oli majast majja, rind rinna vastu, silmast silma kurjusega võitlemine, mida ta pidas Efesoses, et võita inimesi Kristusele.” Jehoova tunnistajad mõistavad, et vahetud silmast silma vestlused inimesega tema kodulävel on efektiivsed. Pealegi nad teevad korduskülastusi ja neil on rõõm rääkida isegi vastastega, kui need isikud lubavad mõistlikel vestlustel toimuda. Just nagu Pauluski! Tema kohta kirjutas F. N. Peloubet: „Pauluse kogu töö ei toimunud ainult koosolekutel. Kahtlemata külastas ta paljusid inimesi isiklikult nende kodudes, kui ta iganes leidis kedagi, kes tahtis teada või oli huvitatud või isegi vastupanija, kuid oli valmis religiooni teemal vestlema.”
Vanemad peavad võtma juhtimise endi peale
9. Millise eeskuju andis Paulus kaasvanematele?
9 Millise eeskuju Paulus oma kaasvanematele andis? Ta näitas, et nad peaksid olema julged ja väsimatud hea sõnumi majast majja kuulutajad. Aastal 1879 kirjutas J. Glentworth Butler: „[Efesose vanemad] teadsid, et ta [Paulus] oli olnud kuulutamisel täielikult mõjutamata isikliku hädaohu või populaarsuse mõttest; et ta ei pidanud vajalikust tõest midagi salajas; et ta ei olnud ühekülgse erapoolikusega peatunud tõe erilistel või uudsetel külgedel, vaid oli rõhutanud üksnes ja kõike seda, mis oli kasulik ’õpetuseks’ või ülesehituseks: Jumala kogu nõuannet selle puhtuses ja täiuses! Ja see ustav ’näitamine’, see tulihingeline kristliku tõe ’õpetamine’ oli olnud tema harjumuseks mitte üksnes Türannose koolis ja teistes jüngrite kogunemiskohtades, vaid igas ligipääsetavas peres. Majast majja, hingest hinge ja päev päeva järel oli ta kandnud rõõmsaid sõnumeid Kristusele sarnase soovi ja igatsusega. Kõigile rahvaklassidele ja rassidele, vaenulikule juudile ja mõnitavale kreeklasele oli tal üks teema — mis täiesti üksikasjalikult esitatuna hõlmab kõiki teisi põhilisi päästvaid tõdesid — patukahetsus Jumala ees ja usk meie Issandasse Jeesus Kristusesse.”
10, 11. a) Mida Paulus Efesose vanematelt kristliku teenimise suhtes ootas? b) Millist laadi kuulutamisega Jehoova tunnistajad, kaasa arvatud ka vanemad, sarnaselt Paulusele tegelevad?
10 Mida siis Paulus Efesose vanematelt põhiliselt ootas? Õpetlane E. S. Young tegi apostli sõnadest niisuguse ümbersõnastuse: „Ma ei rääkinud üksnes avalikult, vaid tegutsesin majast majja kõigi rahvaklassidega, juutide ja mittejuutidega. Minu teenimise teema kõigile klassidele oli ’patukahetsus Jumala ees ja usk meie Issandasse Jeesus Kristusesse’.” Selgitades Pauluse sõnu teisiti, kirjutas W. B. Riley: „Tähendus oli selge: ’Ma loodan, et te jätkate seda, mida mina alustasin, nii tegevuse kui ka õpetamisega, ja ma loodan, et te peate vastu, nagu mina vastu pidasin; et te õpetate eraviisiliselt ja avalikult, nagu tegin seda mina tänavatel ja majast majja, et te tunnistate nii juutidele kui ka kreeklastele patukahetsust Jumala ees ja usku meie Issandasse Jeesus Kristusesse, sest need on põhilised asjad!’ ”
11 Apostlite tegude 20. peatükis näitas Paulus kaasvanematele selgesti, et neilt oodati, et nad oleksid Jehoova tunnistajad majast majja. Selles asjas pidid esimese sajandi vanemad juhtimise endi peale võtma, andes teistele koguduseliikmetele õiget eeskuju. (Võrdle Heebrealastele 13:17.) Niisiis, Jehoova tunnistajad kuulutavad majast majja käies nagu Paulus, rääkides kõigist rahvastest inimestele Jumala Kuningriigist, patukahetsusest Jumala ees ja usust Jeesus Kristusesse. (Markuse 13:10; Luuka 24:45—48) Ja sellises majast majja töös oodatakse, et määratud vanemad tänapäeva tunnistajate seas võtaksid juhtimise endi peale. — Apostlite teod 20:28.
12. Mida keeldusid mõned endised vanemad tegemast, aga mille juhtimise vanemad tänapäeval endi peale võtavad?
12 Aastal 1879 hakkas Charles Taze Russell välja andma ajakirja Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence (Siioni Vahitorn ja Kristuse Juuresviibimise Kuulutaja), mis praegu kannab nime Vahitorn, Kuulutab Jehoova Kuningriiki. Russell ja teised piibliuurijad kuulutasid Kuningriigi sõnumit apostellikul viisil. Hilisematel aastatel siiski mõned kogudusevanemad ei elanud tunnistustöö suhtes endi vastutuse vääriliselt. Näiteks üks tunnistaja kirjutas: „Kõik edenes hästi, kuni tuli teadaanne, et kõik võtaksid osa majast majja tunnistamisest koos kirjandusega ja eriti pühapäevasest majast majja tööst — see oli 1927. aastal. Meie valitavad vanemad olid vastu ja püüdsid kogu rühma araks teha, et nad ei alustaks seda tööd ega võtaks sellest mingil määral osa.” Aja möödudes ei olnud neil meestel, kes ei võtnud osa majast majja kuulutamisest, enam eesõigust teenida vanematena. Ka tänapäeval oodatakse neilt, kes teenivad vanematena ja teenistusabilistena, et nad võtaksid endi peale juhtimise tunnistustööl majast majja ja teistes kristliku teenimise vormides.
Igaüks on tunnistaja
13. a) Mida me peaksime tegema isegi siis, kui inimesed Kuningriigi sõnumit ei kuula? b) Kuidas on Paulust võrreldud Hesekieliga?
13 Kristlased peaksid Jehoova abiga kuulutama Kuningriigi sõnumit majast majja isegi siis, kui seda ei hinnata. Hesekiel pidi hoiatama inimesi kui Jumala vahimees, vaatamata sellele, kas nad kuulasid või mitte. (Hesekiel 2:5—7; 3:11, 27; 33:1—6) Võrreldes Hesekieli ja Paulust, kirjutas E. M. Blaiklock: „[Pauluse kõnest Apostlite tegude 20. peatükis] tuleb nähtavale selge pilt Jumala teenimisest Efesoses. Pane tähele järgmist: esiteks, Pauluse aktiivne ustavus. Ta ei taotlenud populaarsust või rahva avalikku heakskiitu. Olles pandud täitma vahimehe ülesannet nagu Hesekiel, täitis ta oma kohustust ausa innuga ja kooskõlas oma kõnega. Teiseks oli tal armastav kaastunne. Ta ei olnud inimene, kelle huulilt tulid tundetud, hukkamõistvad sõnad. Kolmandaks oli ta väsimatu evangeeliumikuulutaja. Ta oli kuulutanud evangeeliumi avalikult ja majast majja, linnas ja provintsis.”
14. Miks tunnistustöö on kohustuseks igaühele, kes palves Jeesus Kristuse kaudu pühendub Jumal Jehoovale?
14 Jumala rikkalikud õnnistused tema nüüdisaja sulastele ei jäta kahtlust, et ta laseb heameelega neil kanda nime Jehoova tunnistajad. (Jesaja 43:10—12) Pealegi on nad ka Kristuse tunnistajad, sest Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani [„maa kõige kaugemate osadeni”, NW]!” (Apostlite teod 1:8) Nii on tunnistustöö tegemine kohustuseks igaühele, kes palves Jeesus Kristuse kaudu pühendub Jumal Jehoovale.
15. Mida on öeldud esimeste kristlaste tunnistustööst?
15 Tunnistustööst on öeldud: „See haaras kaasa kogu kiriku. Varajase kiriku misjoniüritus ei toimunud Naiste Misjoniseltsi või Välismaa Misjoniameti vastutusel. Ega olnud tunnistustöö jäetud elukutselistele, nagu vanemad, diakonid või isegi apostlid. . . . Noil varajasil päevil oli misjonitöö tegijaks kirik. Varajase kiriku misjonitöö programm oli rajatud kahele eeldusele: 1) Kiriku peamine ülesanne on maailma evangeliseerimine. 2) Vastutus selle ülesande täitmise eest lasub tervel kristlikul kogukonnal.” — J. Herbert Kane.
16. Millise tunnustuse kristlaste ja tunnistustöö kohta annavad isegi ristiusumaailma kirjanikud?
16 Kuigi ristiusumaailma kaasaegsed kirjanikud ei ole nõus Kuningriigi sõnumiga, tunnustavad mõned siiski, et kristlastel on kohustus anda tunnistust. Näiteks raamatus Everyone a Minister (Igaüks on jumalateenija) märgib Oscar E. Feucht: „Ükski pastor ei suuda täita teenimist, mille Jumal andis igale usklikule. Kahjuks on kirikus sajandeid kestnud ekslik mõtlemine teinud 500 koguduseliikme ülesanded ühe pastori ülesandeks. Varajases kirikus see nii ei olnud. Need, kes uskusid, läksid kõikjale kuulutama Sõna.”
17. Milline koht oli tunnistustööl esimeste kristlaste elus?
17 Tunnistustöö oli esimeste kristlaste elus ülima tähtsusega, just nagu see on Jehoova rahva hulgas tänapäeval. „Üldiselt öeldes,” kirjutas Edward Caldwell Moore Harvardi ülikoolist, „iseloomustas kristliku tegevuse esimest kolme sajandit suur entusiasm usku levitada. Kristlik agarus ilmnes evangeeliumi kuulutamises ja lunastuse sõnumi rääkimises. . . . Jeesuse mõju ja õpetuste levimine toimus kõige varasemal perioodil siiski tänu väikesele osale meestest, keda me peaksime nimetama misjonärideks. See oli igalt töö- ja tegevusalalt ning kõigist ühiskonnakihtidest pärit meeste saavutus. [Nad] kandsid [Rooma] impeeriumi kõige kaugemate äärteni selle sisemise elu saladuse, selle uue suhtumise maailmasse, mis nende kogemuste kohaselt moodustas pääste. . . . [Kristluse algperioodil] oldi põhjalikult veendunud, et praeguse maailmakorra lõpp läheneb. Usuti äkilisse ja imepärasesse uue maailmakorra rajamisse.”
18. Milline suur lootus ületab kaugelt poliitiliste juhtide unistused?
18 Majast majja tunnistustöö ja teiste teenimise vormidega juhivad Jehoova tunnistajad rõõmsalt oma kuulajaid Jumala poolt tõotatud uue maailma juurde. Selle ettekuulutatud lõputu elu õnnistused ületavad kaugelt nende inimeste, kes püüavad uut maailmakorda ehitada, kõige kaunimadki unistused. (2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:1—4) Kuigi võib näida, et igaüks tahaks elada Jumala uues imepärases maailmas, ei ole see siiski nii. Aga vaadelgem järgnevalt mõningaid tõhusaid viise, kuidas Jehoova sulased võivad õpetada neid, kes otsivad igavest elu.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks me võime ütelda, et Apostlite teod 5:42 ja Apostlite teod 20:20 tähendavad seda, et Jeesuse järelkäijad peaksid kuulutama majast majja?
◻ Kuidas me teame, et Jumal kiidab heaks Jehoova tunnistajate majast majja teenimise?
◻ Mida vanematelt ja teenistusabilistelt Jumala teenimise suhtes nõutakse?
◻ Milline koht peaks kristlase elus olema tunnistustööl?
[Pilt lk 10]
Aastal 33 m.a.j. andsid Jeesuse jüngrid majast majja lakkamatult tunnistust
[Pilt lk 13]
Paulus õpetas „majast majja”. Tänapäeval jätkavad seda teenimisvormi Jehoova tunnistajad