Austage Jehoovat — miks ja kuidas?
„Kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!” — 1. SAAMUEL 2:30.
1. Kellele antakse maailmakuulsad Nobeli preemiad ja kuidas paljud nendele auhindadele vaatavad?
IGAL aastal annavad neli skandinaavia instituuti välja Nobeli preemiad neile, kes on ’toonud möödunud aasta jooksul inimkonnale suurimat kasu’. Preemiad antakse saavutuste eest kuuel erineval tegevuspõllul. Paljud peavad Nobeli preemiat suurimaks auks, mis inimesele võib osaks saada.
2. Kelle jätavad Nobeli preemia andjad tähele panemata ja miks just Tema väärib austust?
2 Inimeste austamises, kes on selle ära teeninud, pole midagi halba, kuid kas on need, kes selliseid inimesi austavad, korrakski inimkonna suurima Heategija austamisele mõelnud? See Heategija on inimkonnale alates esimese mehe ja naise loomisest 6000 aastat tagasi määratut kasu toonud. Sagedane puudujääk tema austamises peaks meile meelde tuletama vana-aja Hiiobi sõbra Eliihu sõnu, kes täheldas: „Aga ükski ei küsi: ’Kus on Jumal, mu Looja, kes öösiti põhjustab kiituslaule?’ ” (Iiob 35:10) Meie suur Heategija on jätkuvalt „head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga”. (Apostlite teod 14:16, 17; Matteuse 5:45) Tõepoolest, Jehoova käest tuleb „kõik hea and ja kõik täiuslik annetus”. — Jakoobuse 1:17.
Mida tähendab anda au?
3. Millised on põhilised heebrea ja kreeka sõnad, mida tõlgitakse sõnaga „au”, ja mis on nende tähendused?
3 Põhiline heebreakeelne sõna, mis märgistab au, on ka·vohdhʹ ja tähendab sõnasõnaliselt „raskekaalulisust”. Niisiis peetakse isikut, keda austatakse, kaalukaks, mõjukaks, millekski suuteliseks. On tähendusrikas, et heebrea sõna ka·vohdhʹ on Pühakirjas sageli tõlgitud sõnaga „kuulsus”, näidates veelgi, kui mõjukaks ja tähtsaks peetakse isikut, keda austatakse. Teine heebrea sõna jeqarʹ, mis Pühakirjas tõlgitakse sõnaga „au”, on tõlgitud ka kui „väärtuslik” ja „väärtuslikud asjad”. Seega on sõna „au” Heebrea Kirjades ühenduses kuulsuse ja väärtuslikkusega. Piiblis tõlgitud kreekakeelne sõna „au” on ti·meʹ ja ka see annab edasi mõtet hindamisest, väärtusest, kallihinnalisusest.
4, 5. a) Mida tähendab kellelegi austust anda? b) Milline Ester 6:1—9-s jutustatud olukord näitab seda, mida sisaldab endas austuse andmine?
4 Inimene, kes teist austab, teeb seda, osutades selle isiku vastu sügavat lugupidamist ja hindamist. Selle näiteks mõtle olukorrale, millest jutustatakse Piiblis seoses ustava juudi Mordokaiga. Oli juhtum, mil Mordokai paljastas vandenõu vana-aja Pärsia kuninga Ahasverose vastu. Hiljem, öösel, kui kuningale und ei tulnud, juhiti kuninga tähelepanu Mordokai tegutsemisele. Ta küsiski oma teenijatelt: „Missugune austus ja ülendus on Mordokaile selle eest osaks saanud?” Nad vastasid: „Ta pole midagi saanud!” Kui kainestav! Mordokai oli päästnud kuninga elu ja ometi polnud kuningas üles näidanud selle hindamist. — Ester 6:1—3.
5 Seepärast küsis Ahasveros kohasel ajal oma peaministrilt Haamanilt, kuidas on kõige parem austada inimest, kelle üle kuningas headmeelt tunneb. Kohe mõtles Haaman omas südames: „Kellele muule tahab kuningas rohkem austust avaldada kui minule?” Nii ütles Haaman, et see isik peaks riietatama „kuninglikku kuube” ja ta peaks ratsutama „hobusel, kelle seljas kuningas on ratsutanud”. Ta lõpetas: „Sõidutatagu teda hobuse seljas linna väljakule ja hüütagu tema ees: nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!” (Ester 6:4—9) Kõik inimesed hindaksid kõrgelt seda, keda niimoodi on austatud.
Miks väärib Jehoova austust
6. a) Kes väärib meie austust üle kõige? b) Miks kirjeldab sõna „suur” sobivalt Jehoovat?
6 Läbi ajaloo on inimestele austust osutatud, tihti ka teenimatult. (Apostlite teod 12:21—23) Kuid kes väärib meie austust üle kõige? Muidugi Jehoova Jumal! Tema väärib meie austust, sest ta on tõeliselt suur. Tihti tarvitatakse tema kohta terminit „suur”. Tema on Suur, Suur Valmistaja, Suur Looja, Suur Kuningas, Suur Õpetaja, Suur Isand. (Laul 48:3; Koguja 12:1; Jesaja 30:20; 42:5; 54:5; Hoosea 12:15; NW) Tema, kes on suur, on majesteetlik, väärikas, ülev, suursugune, hiilgav ja aukartustäratav. Jehoova on võrreldamatu, pole ühtegi temaga võrdset, ta on transtsendentne. Ta ise tunnistab seda fakti, öeldes: „Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased?” — Jesaja 46:5.
7. Vähemalt mitmel erineval viisil on Jehoova Jumal ainulaadne ja miks võib öelda, et ta on autoriteedi poolest võrreldamatu?
7 Jehoova Jumal on võrreldamatu vähemalt seitsmel erineval viisil, mis loob erilised põhjused tema austamiseks. Eelkõige väärib Jehoova suurimat austust, sest ta on võrratu autoriteediga. Issand Jehoova on Universumi Suverään — ta on kõige kõrgem. Tema on meie Kohtumõistja, Seaduseandja ja Kuningas. Tema ees on vastutavad kõik isikud taevas ja maa peal; kuid ta ise ei vastuta mitte kellegi ees. Teda on hästi kirjeldatud kui „suurt, vägevat ja kardetavat [„kartustsisendavat”, NW]”. — 5. Moosese 10:17; Jesaja 33:22; Taaniel 4:32.
8. Miks võib öelda, et Jehoova on võrratu a) positsioonilt? b) oma igaveselt eksistentsilt?
8 Teiseks väärib Jehoova Jumal suurimat austust, kuna ta on võrratu positsiooniga. Ta on „kõrge ja üllas”, Kõigekõrgem. Ta on kujuteldamatult kõrgemal oma maistest loodutest! (Jesaja 40:15; 57:15; Laul 83:19) Kolmandaks, Jehoova Jumalat tuleb austada üle kõigi teiste, sest ta on võrratu oma igaveselt eksistentsilt. Tema üksi on ilma alguseta, olles igavesest ajast igavesti. — Laul 90:2; 1. Timoteosele 1:17.
9. Kuidas on Jehoova võrreldamatu a) oma hiilguselt? b) oma põhilistelt omadustelt?
9 Neljandaks, Jehoova Jumal väärib suurimat austust oma isikliku hiilguse suursugususes. Ta on „valguse Isa”. Ta isik on nii särav, et keegi ei saa teda näha ja ellu jääda. Ta on tõesti aukartustäratav. (Jakoobuse 1:17; 2. Moosese 33:22; Laul 24:10) Viiendaks, me võlgneme Jehoova Jumalale suurimat austust tema imepäraste omaduste tõttu. Ta on kõikvõimas, piiritu jõus; ta on kõiketeadja, piiritu tarkuses; ta on absoluutselt täiuslik õiguses; ja ta on täielik armastuse kehastus. — Iiob 37:23; Õpetussõnad 3:19; Taaniel 4:34; 1. Johannese 4:8.
10. Kuidas on Jehoova võrratu a) loomistöölt ja omandi poolest? b) nime ja kuulsuse poolest?
10 Kuuendaks, Jehoova Jumal väärib suurimat võimalikku austust tema üleva loomistöö tõttu. Kõigi taevaste ja maiste asjade loojana on ta samal ajal ka nende Suur Omanik. Me loeme Laul 89:12: „Sinu oma on taevas ja sinu on ka maa.” Seitsmendaks, Jehoova, meie Jumal, väärib üle kõige meie austust, sest ta on võrratu, ainulaadne oma nimelt ja kuulsuselt. Tema üksi kannab nime Jehoova, mis tähendab „Tema Põhjustab Tekkimist”. — Vaata 1. Moosese 2:4 allmärkust, NW.
Kuidas austada Jehoovat
11. a) Millised on mõned meie viisid, millega me võime Jehoovat austada? b) Kuidas võib Jehoovat usaldades näidata, et me teda tõeliselt austame?
11 Kuidas me kõiki Jehoova omadusi silmas pidades teda austada saame? Nagu me näha võime, saame teda austada, näidates tema vastu üles kartust ja aukartust, kuuletudes talle, tunnustades teda kõigil meie teedel, tuues ande, jäljendades teda ning pöördudes ta poole palvega. Me võime teda austada ka temasse uskudes, temale lootes, ükskõik mis ka ei juhtuks. „Looda Jehoova peale kõigest südamest,” on meile tungivalt soovitatud. Niisiis, me austame Jehoovat, lastes ta sõnal meid juhtida. Näiteks ütleb ta: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber [kartusega], sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind.” (Õpetussõnad 3:5; Jesaja 41:10) Suutmatus teda täielikult usaldada võib osutuda tema mitteaustamiseks.
12. Millist osa etendab kuulekus ja kartus Jehoova austamisel?
12 Sellega, et me austame Jehoova Jumalat, on tihedalt seotud talle kuuletumine. Ja kuuletumiseks on oluliselt tähtis jumalakartus, jah, kartus Jumalale mitte meeldida. Jehoova sõnad Aabrahamile peale seda, kui Aabraham kuulekalt oli valmis oma poega Iisakit ohverdama, näitavad sidet kartuse ja kuuletumise vahel. „Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat,” ütles Jehoova. (1. Moosese 22:12) Arutledes, mida lapsed oma vanematele võlgnevad, näitas ka apostel Paulus, et kuuletumine ja austus käivad käsikäes. (Efeslastele 6:1—3) Niisiis, kuuletudes Jumala käskudele, mis pole koormavad, me austame Jehoovat. Kahtlemata on Jehoova Jumalale mittekuuletumine tema mitteaustamine. — 1. Johannese 5:3.
13. Millise mõttelaadi annab meile Jehoova austamine seoses meie ettevõtmiste ja plaanidega?
13 Lisaks sellele me võime tuua Jehoova Jumalale kohast au, järgides nõuannet Õpetussõnad 3:6: „Õpi teda tundma [jah, tunnusta teda] kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Jünger Jakoobus annab meile selles suhtes head nõu. Selle asemel, et päevast päeva edasi minnes omaenda võimetele loota, me peaksime ütlema: „Kui Issand tahab ja me elame, siis teeme seda või teist!” (Jakoobuse 4:15) Aastaid tagasi oli rahvusvahelistel piibliuurijatel kombeks lisada igale teadaandele, mis puudutas tulevikku, lühend D.V., Deo volente, mis tähendab „kui Jumal tahab”.
14. a) Milline suhtumine peaks meil olema seoses meie pingutustega, kui me tahame austada Jumalat? b) Millist suhtumist ilmutatakse seoses Vahitorni Ühingu kirjanduse väljaandmisega?
14 Samuti me austame Jehoova Jumalat, kui me ilmutame alandlikku suhtumist, andes kogu edu eest, mille üle me rõõmustame, tunnustuse Jumalale. Mis puutub apostel Pauluse teenimisse, märkis ta õigesti: „Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada. Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes laseb kasvada.” (1. Korintlastele 3:6, 7) Tõepoolest, Paulus pidas õigeks anda kohast au Jumalale, mitte endale või mõnele teisele inimesele. Nõndaviisi ei näita tänapäeva Vahitorni Ühingu väljaanded, kes need on kirjutanud ja kirjutajad ei anna teistele teada, millist kaastööd nad on teinud. Seda on tehtud selleks, et tähelepanu koonduks informatsioonile, mis on koostatud, austamaks Jehoovat, aga mitte kedagi inimest.
15. Milline näide illustreerib raskusi, mis on mõningatel inimestel Jehoova tunnistajate tagasihoidlikkuse mõistmisel?
15 Selline Jehoovale tähelepanu koondamise taktika, et teda sellega austada, on mõningate inimeste jaoks üllatav. Mõned aastad tagasi, kui New York City Central Pargis avaliku kõne jaoks valjuhääldajaid paika pandi, mängisid tunnistajad süsteemi kontrollimiseks ühte Kingdom Melodies (Kuningriigi meloodiate) linti. Hästiriietatud abielupaar küsis ühe tunnistaja käest, mis muusika see on. Arvates, et see on tunnistajatest abielupaar, vastas too: „See on Kingdom Melodies nr. 4.” „Jah, aga kes on selle muusika loonud?” küsisid nad. Tunnistaja vastas: „Oo, helilooja on anonüümne.” Abielupaar kostis: „Inimesed, kes loovad niisugust muusikat, ei tohi seda teha anonüümselt.” Tunnistaja vastas: „Kuid Jehoova tunnistajad tohivad.” Jah, nad teevad seda nii, et kogu austus läheb Jehoova Jumalale!
16. Millistel erinevatel viisidel me võime kasutada oma häält, et tuua au Jehoova Jumalale?
16 Teine tee Jehoova austamiseks on kasutada oma huuli, et temast tunnistust anda. Kui me tahame tõepoolest tuua au temale, siis me oleme kohusetundlikud Kuningriigi hea sõnumi levitamisel. Me võime seda teha majast majja käies ja mistahes teisel meetodil, mis on meie jaoks kättesaadav, jätmata tähelepanuta võimalusi eraviisilise tunnistuse andmiseks. (Johannese 4:6—26; Apostlite teod 5:42; 20:20) Lisaks on meil võimalusi Jumala austamiseks oma häälega koguduse koosolekutel, tehes nii kommentaare kui ka lauldes südamest Kuningriigi laule. (Heebrealastele 2:12; 10:24, 25) Ka igapäevases kõnes võime oma huultega austada Jehoova Jumalat. Me võime väikese pingutusega juhtida vestluse ülesehitavatele vaimsetele teemadele ja see toob kaasa austuse andmise Jehoova Jumalale. — Laul 145:2.
17. a) Kuidas mõjub meie õige käitumine Jehoova austamisele? b) Milline mõju on halval käitumisel?
17 Kuigi on tore austada Jehoova Jumalat huultega, on vajalik austada teda ka käitumisega. Jeesus mõistis hukka need, kes sel ajal, kui nad Jumalat huultega austasid, olid südamega Temast kaugel. (Markuse 7:6) Väär käitumine toob kaasa Jehoova Jumala mitteaustamise. Näiteks Roomlastele 2:23, 24 me loeme: „[Sina,] kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust üleastumisega? Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas.” Viimasel ajal on igal aastal Jehoova rahva kogudustest eemaldatud mitmeid tuhandeid isikuid. Tõenäoliselt oli mitteaustava käitumisega seotuid isegi rohkem, aga et nad ilmutasid tõelist kahetsust, siis neid ei eemaldatud. Kõik need inimesed võisid austada Jehoovat oma huultega, kuid nad ei teinud seda oma käitumisega.
18. a) Milline hool peab kindlasti olema neil, kes on eelistatud, et näidata Jehoova vastu kohast austust? b) Kuidas mõningate preestrite olukord Malakia päevil tõstab esile vajaduse hoolsaks suhtumiseks?
18 Need, kes on erinevatel viisidel hõivatud täisaegse teenimisega — kas Beetelis, reisivate ülevaatajatena, misjonäridena või pioneeridena —, on väga eelistatud olukorras oma võimalustes tuua Jehoovale austust. Nende kohustuseks on anda oma parim mistahes töös, kuhu nad on määratud, olles ’ustav kõige vähemas ja ustav ka suures’. (Luuka 16:10) Nende austavat seisundit kujutati piltlikult, kuigi mitte ettetähendavalt, preestrite ja leviitidega vanas Iisraelis. Kuid siiski ütles Jehoova Malakia päevil neile preestritele mõnede lohakuse tõttu: „Kui mina olen isa, kus on siis minu au? Ja kui mina olen Issand, kus on siis minu kartus?” (Malakia 1:6) Need preestrid põlgasid Jumala nime, ohverdades pimedaid, lonkavaid ja tõbiseid loomi. Kui need, kellel on eesõigused kaasaegsel teenimisel, ei püüa teha oma parimat, võivad nemadki eriti väärida laitust, mida Jehoova jagas neile preestritele. Nad võivad osutuda Jehoova austamises küündimatuiks.
19. a) Milline on veel üks viis Jehoova austamiseks, nagu on märgitud Õpetussõnades 3:9? b) Milline on teine tähtis viis Jehoova austamiseks?
19 Teine tee, millega me võime Jehoovat austada, on teha tema poolt volitatud ülemaailmse kuulutustöö jaoks rahalisi annetusi. Meid ergutatakse: „Austa Jehoovat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist.” (Õpetussõnad 3:9) Eesõigus teha selliseid annetusi on võimalus austada Jehoova Jumalat, mida mitte keegi ei peaks jätma tähele panemata. Me võime Jehoovat austada ka oma palvetes, teda kiites ja tänades. (1. Ajaraamat 29:10—13) Tegelikult, kuna me tuleme ta juurde alandlikult ja sügava lugupidamisega, siis meie palves Jumalale lähenemine toob talle austust.
20. a) Keda maailma inimesed üldiselt austavad ja kuidas? b) Millist käsku järgides me võime Jehoovat rohkem austada?
20 Tänapäeval paljud inimesed, eriti noored, austavad neid, keda nad imetlevad, jäljendades neid — rääkides nagu nemad ja käitudes nagu nemad. Tihti on isikud, keda nad jäljendavad, spordikangelased või meelelahutusmaailma tähed. Kontrastina sellele peaksime kristlastena austama Jehoova Jumalat, püüdes teda jäljendada. Apostel Paulus ergutas meid seda tegema, kirjutades: „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed ja käige armastuses.” (Efeslastele 5:1, 2) Jah, me austame teda, püüdes teda jäljendada.
21. a) Mis võimaldab meil anda Jehoovale ülistust ja austust? b) Milline on tasu, mida annab Jehoova neile, kes temale austust osutavad?
21 Tõepoolest, on olemas palju viise, mille abil me saame ja võime anda Jumalale ülistust ja austust. Ärgem kunagi unustagem, et toitudes regulaarselt tema Sõnast ja saades temale üha lähedasemaks, me oleme võimelised teda rohkem austama. Mis on sellise tegutsemise tasuks? „Kes austab mind,” ütleb Jehoova, „seda austan mina.” (1. Saamuel 2:30) Lõpptulemusena austab Jehoova oma kummardajaid, andes neile igavese õnneliku elu kas siis oma Poja Jeesus Kristuse kaasvalitsejatena taevas või Paradiisis maa peal.
Kas sa mäletad?
◻ Keda inimesed üldiselt austavad ja keda nad tavaliselt austamata jätavad?
◻ Mida tähendab kellegi austamine ja millised on viisid selle tegemiseks?
◻ Millised on mõned peamised põhjused, miks Jehoova Jumal väärib austust?
◻ Millised on mõningad viisid, millega me saame Jehoovat austada?
◻ Kuidas tasub Jehoova neile, kes teda austavad?