Jeesuse elu ja teenimine

Jeesuse teised ilmumised

JÜNGRID on ikka veel löödud meeleolus. Nad ei mõista tühja haua tähendust ega usu ka naiste jutustusi. Nii lahkuvad Kleopas ja üks teine jünger hiljem pühapäeval Jeruusalemmast umbes 11 kilomeetri kaugusel asuvasse Emmausse.

Teel, kui nad arutavad päevasündmusi, liitub nendega üks võõras. „Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?” küsib ta.

Jüngrid seisatavad, nägudel kurbus, ja Kleopas vastab: „Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemmas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?”

„Mis?” küsib ta.

„See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega,” vastavad nemad. „Meie ülempreestrid ja vanemad on andnud ta surma mõista ja on ta risti [„postile”, NW] löönud. Ent meie lootsime tema olevat selle, kes Iisraeli rahva lunastab.”

Kleopas ja ta kaaslane räägivad päeva hämmastavatest sündmustest — inglite üleloomulikust nägemisest ja tühjast hauast —, kuid nad tunnistavad, et on nende asjade tähenduse suhtes segaduses. Võõras noomib: „Oh te mõistmatud ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Kristus pidanud seda kannatama ja oma auhiilgusesse minema?” Siis selgitab ta neile pühadest kirjadest lõike, mis puudutavad Kristust.

Lõpuks jõuavad nad Emmause lähedale ja võõras teeb, nagu läheks ta edasi. Soovides rohkem kuulda, käivad jüngrid peale: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev veereb!” Nii jääbki ta õhtusöögile. Kui ta ütleb palve ja murrab leiba ning ulatab selle neile, saavad nad aru, et tema on tõesti Jeesus materialiseerunud inimkehas. Kuid siis ta kaob.

Nüüd saavad nad aru, kuidas võõras nii palju teadis! „Eks meie süda põlenud meie sees,” küsivad nad, „kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?” Aega viitmata tõusevad nad üles ja tõttavad terve tee tagasi Jeruusalemma, kus nad leiavad apostlid ja need, kes nende juurde on kogunenud. Enne kui Kleopas ja tema kaaslane midagi öelda saavad, jutustavad teised erutatult: „Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonale ilmunud!” Siis jutustavad need kaks, kuidas Jeesus ka neile ilmus. Selle päeva jooksul on ta ilmunud neli korda mitmetele oma jüngritest.

Kuigi uksed on lukus, sest jüngrid kardavad juute, ilmub Jeesus äkki viiendat korda. Ta seisab otse nende keskel ja ütleb: „Rahu olgu teile!” Nad on kohkunud, kujutledes, et näevad vaimu. Nii ütleb Jeesus selgitades, et ta ei ole kummitus: „Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast tõuseb niisuguseid mõtteid teie südamest? Vaadake mu käsi ja jalgu, et mina see olen! Katsuge mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete minul olevat!” Siiski tõrguvad nad uskumast, sest see, et ta on elus, tundub liiga hea, et olla tõsi.

Aitamaks neil aru saada, et ta on tõesti Jeesus, küsib ta: „Kas teil on siin midagi süüa?” Peale küpsetatud kalatüki vastuvõtmist ja ärasöömist hakkab ta neid õpetama, öeldes: „Need on kõned, mis ma teile rääkisin veel teie juures olles [enne mu surma]; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!”

Jätkates nendega vestlust, mis tegelikult tähendas ühist piibliuurimist, õpetab Jeesus: „Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval, ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Teie olete nende asjade tunnistajad!”

Mingil põhjusel ei ole Toomas sellel tähtsal pühapäevaõhtusel koosolekul. Nii räägivad teised järgnevatel päevadel talle rõõmsalt: „Me nägime Issandat!”

„Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi,” puikleb Toomas, „ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei usu!”

Kaheksa päeva hiljem on jüngrid taas ühes majas koos. Seekord on Toomaski nendega. Ehkki uksed on lukus, seisab Jeesus uuesti nende keskel ja ütleb: „Rahu olgu teile!” Siis teeb ta ettepaneku, pöördudes Toomase poole: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi, ja siruta oma käsi siia ja pista see minu küljesse, ja ära ole uskmatu, vaid usklik!”

„Minu Issand ja minu Jumal,” hüüab Toomas.

„Et sa mind oled näinud, siis sa usud,” ütleb Jeesus. „Õndsad [„õnnelikud”, NW] on need, kes ei näe ja siiski usuvad!” Luuka 24:11, 13—48; Johannese 20:19—29.

◆ Mida üks võõras kahelt jüngrilt teel Emmausse küsib?

◆ Mida ütleb võõras, mis paneb jüngrite südamed nende sees põlema?

◆ Kuidas mõistavad jüngrid, et see võõras on Jeesus?

◆ Millist erutavat teadet kuulevad Kleopas ja tema kaaslane, kui nad Jeruusalemma tagasi jõuavad?

◆ Kuidas ilmub Jeesus oma jüngritele viiendat korda ja mis sel ajal juhtub?

◆ Mis toimub kaheksa päeva pärast Jeesuse viiendat ilmumist ja kuidas Toomaski lõpuks veendub, et Jeesus on elus?