Inimkond Jumala otsingul
MIKS on meile, Jehoova tunnistajatele, antud „puhas keel”? Kindlasti mitte selleks, et seda endale hoida. Ega selleks, et me naudime mugavat elustiili, nagu seda teeb ristiusumaailm oma lõdva ja kompromisliku tegutsemisviisiga. Pigem tähendab see, et ’kõik võiksid appi hüüda Jehoova nime, et teda õlg õla kõrval teenida’. (Sefanja 3:9, NW) Jah, puhas keel hõlmab külg külje kõrval tegevust miljonite meie kõikidest rassidest, rahvastest ja keeltest kristlike vendade ja õdedega, kes on ustavalt head sõnumit kuulutamas, enne kui tuleb lõpp. — Markuse 13:10; Roomlastele 13:11; Ilmutuse 14:6, 7; NW.
Tänapäeval on meie kuulutustöö mõnikord tõeliseks väljakutseks. Miks nii? Selle 20. sajandi jooksul on sõdade, rõhumise, majanduslike raskuste ja muude põhjuste tõttu toimunud rahvastiku massiline ümberasumine. Selle tagajärjel on inimesed erinevatest keeltest ja religioonidest asunud elama teistsugustesse kultuuripiirkondadesse. Niiviisi on suured hindude, budistide ja muhameedlaste kogukonnad ümber asunud läänemaailma. Me kohtume nende inimestega, kui pakume majast majja puhast keelt. Mõnikord me satume kimbatusse, kuna tunneme üsna vähe nende religioosset tausta. Mida me võime ette võtta? — Võrdle Apostlite teod 2:5—11.
Kuidas me pakume muhameedlasele või juudile tõde? Kuidas nad üksteisest erinevad? Mida tegelikult hinduist usub? Miks sikhid turbanit kannavad? Mis on nende püha raamat? Mille poolest erineb budist hinduistist? Mida usuvad jaapani šintoistid? Kas hiina taoistid või konfutsianistid usuvad Jumalat? Mille poolest erineb ortodoksne juut reformaatorlikust juudist või konservatiivsest juudist? Et jõuda nii erinevate inimesteni, peame kõigepealt aru saama nende tõekspidamistest ja siis teadma, kuidas neid lahkelt ja taktitundeliselt tõelise Jumala Jehoova juurde juhtida. — Apostlite teod 17:22, 23; 1. Korintlastele 9:19—23; Koloslastele 4:6.
Et abistada meid teistest religioonidest, nende õpetustest ja nende ajaloolisest taustast arusaamisel, andis Vahitorni Ühing üle kogu maailma 1990. aasta „Puhta keele” konvendil välja uue raamatu pealkirjaga Mankind’s Search for God (Inimkond Jumala otsingul). Varustatud selle vahendiga, oleme paremini võimelised kuulutama inimestele mittekristlikust maailmast, aga ka inimestele ristiusumaailmast.
Praktiline vahend
Selles 384-leheküljelises raamatus on 16 peatükki, mis jutustavad inimkonna jumalaotsimise ajaloost viimase kuue tuhande aasta jooksul. See vastab sadadele maailma religioone puudutavatele küsimustele. Toome mõned näited: „Millised tegurid tavaliselt määravad inimese religiooni? Miks ei ole vale teisi usundeid uurida? Mida ühist on rooma katoliiklusel ja budismil? Millist osa mängivad müüdid paljudes religioonides? Miks usuvad paljud inimesed maagiasse, spiritismi ja astroloogiasse? Miks on hinduistidel nii palju jumalaid ja jumalannasid? Mille poolest erinevad sikhid hinduistidest? Kes oli Budda ja mida ta õpetas? Miks on šintoism põhiliselt jaapani religioon? Miks on juutidel nii suuline kui ka kirjapandud seadus? Kuidas me teame, et Kristus pole müüt? Mille poolest erineb Koraan Piiblist? Miks ütlevad katoliiklased, et Peetrus oli esimene paavst? Miks lõi katoliku preester Luther lahku roomakatoliku kirikust?”
Küsimusi on peaaegu lõputult ja see väljaanne sisaldab vastuseid, nii et me võime taolistele erinevate religioossete taustadega inimestele efektiivsemalt kuulutada. Raamat tunnistab, et paljudel inimestel on oma religioon ja et religioon on väga isiklik asi. Kuid leheküljel 8 ta teatab: „Tegelikult istutavad vanemad ja sugulased sünnist alates meie mõistusesse religioosseid ja eetilisi ideid. Järelikult me järgime tavaliselt oma vanemate ja vanavanemate religioosseid ideid.” See tähendab, et „paljudel juhtudel on teised meie religiooni meile valinud. See sõltub lihtsalt sellest, kus ja millal me oleme sündinud”. — Võrdle Filiplastele 3:4—6.
Seejärel tõstatab raamat loogilise küsimuse: „Kas on arukas pidada enesestmõistetavaks, et religioon, mis on kellelegi sünniga peale pandud, on tingimata õige?” Seega julgustatakse igat inimest erapooletult teisi religioone uurima. Nagu nenditakse leheküljel 10: „Arusaamine teise inimese seisukohast võib juhtida mõttekamale erineva usuga inimeste omavahelisele vestlusele ja arutelule.” Raamat jätkab: „On tõsi, et inimesed võivad oma religioossete uskumuste suhtes olla rangelt erineval arvamusel, kuid pole mingit põhjust vihata inimest vaid sellepärast, et tal on erinev seisukoht.” — Matteuse 5:43, 44.
Üheks põhiküsimuseks, mis kogu raamatut läbib, on: „Kas inimesel on surematu hing, mis surma üle elab ja edasi eksisteerib?” Peaaegu iga religioon õpetab ühes või teises vormis seda ideed. Nagu seda nendib raamat Mankind’s Search for God (lehekülg 52): „Jumalat otsides on inimene, viiduna eksiteele surematuse illusioonist, haaranud kinni õlekõrrest. . . . Uskumus surematusse hinge või selle variantidesse on pärand, mis on tulnud meieni läbi aastatuhandete.” Teised küsimused on: „Kas on olemas taoline paik nagu põrgu, kus hingi piinatakse? Milline on surnute tõeline lootus? Kas on olemas üks Jumal või palju jumalaid?” — 1. Moosese 2:7; Hesekiel 18:4.
Alus piibliuurimisteks
Raamat jutustab enam-vähem kronoloogilises järjekorras põhilistest maailmaareenile ilmunud inimkonna religioonide arengust: hinduismist, budismist, taoismist, konfutsionismist, šintoismist, judaismist, kristlusest, ristiusumaailmast ja islamist. Igas peatükis tsiteeritakse nende religioonide pühi raamatuid, nii et siiras usklik saab ise tsitaate kontrollida. Islami peatükis kasutatakse Koraani kolme erinevat ingliskeelset tõlget. Judaismi peatükis tsiteeritakse raamatu Tanakh—A New Translation of the Holy Scriptures kõige värskemat Juudi Kirjastusühingu tõlget. — Võrdle Apostlite teod 17:28; Tiitusele 1:12.
Mida võib sealt leida ateist või agnostik? Peatükk 14 tegeleb kaasaegse Jumalasse mitteuskumisega ja sellega, miks Jehoova tunnistajad teavad, et Jumal on olemas. Igas peatükis juhitakse lugeja tähelepanu Piiblile. Niimoodi, kasutades raamatut Mankind’s Search for God, oleme paremini varustatud, et alustada piibliuurimisi igasugusesse usku kuuluvate inimeste või nendega, kes ühtegi usku ei tunnista. See käsitleb igat religiooni lugupidavalt ja taktitundega, kuid tõstatab küsimused, mis võivad juhtida inimese Jehoova ja tõe juurde. Nende jaoks, kes tõemeelselt Jumalat otsivad, on see raamat tõeliseks õnnistuseks. — Laul 83:19; Johannese 8:31, 32; 2. Timoteosele 3:16, 17.
Igas peatükis on lisatud õpetlikud kastid. Näiteks on lehekülgedel 226 ja 227 kast „Judaism — paljuhäälne religioon”, mis selgitab juudiusu peamisi lahke. Pealkirja all „Hinduism — vabastuse otsimine” on lehekülgedel 116 ja 117 kast „Hinduism — mõned jumalad ja jumalannad”. See esitab vaid mõned rohkem kui 330 miljoni jumala loetelust, keda hinduistid kummardavad. Kas budistid usuvad Jumalat, nii nagu läänemaailm seda terminit mõistab? Kast „Budism ja Jumal” leheküljel 145 vastab sellele küsimusele. Samuti on raamatus ka praktiline nimistu kiireks peamiste teemade järelevaatamiseks. Uurimistöös kasutatud põhiliste allikate bibliograafia on samuti edasise lugemise aluseks, kui keegi soovib teada rohkem üksikasju.
Raamatus on üle 200 foto ja illustratsiooni, kuid need pole seal lihtsalt kaunistuseks. Igal illustratsioonil on õpetlik osa, et arutluselolevat religiooni rohkem selgitada. Näiteks on leheküljel 238 fotoseeria, mis illustreerib tähendamissõnu, mida Jeesus õpetas. Teises kohas on viiest pildist koosnev seeria, mis samuti illustreerib Kristuse teenimise erinevaid aspekte — tema imetegusid, tema muutmist, tema ohvrisurma ja tema jüngrite volitamist kuulutada kogu maailmas.
Leheküljel 289 on fotosari, mis huvitab muhameedlasi. See viib vaataja Mekasse, suurde mošeesse, kus on Kaaba, ja siis tõelise musta kivi juurde, mida muhameedlased hardalt austavad. Leheküljel 157 on illustreeritud budismi erinevaid kummardamisviise. Lehekülgedel 96 ja 117 on hindudel huvitav näha oma populaarsete jumalate Ganesa ja Krišna pilte.
Et saavutada spetsiaalset lähenemist igale põhilisele religioonile, konsulteeriti kvalifitseeritud kristlike teenijatega üle kogu maailma. Näiteks, judaismi ja bahai usu peatükkide jaoks tuli väärtuslik materjal Iisraelist. Tunnistajad muhameedlikest maadest kontrollisid hoolega üle islami peatüki sisu. Indiast saabus väärtuslikku juhatust hindude, sikhide ja džainide kohta. Idamaade teenijad kontrollisid šinto peatüki õigsust, samuti andsid nad nõu budismi, taoismi ja konfutsianismi kohta.
Raamatu iga peatüki hoolsa religioonikäsitluse tõttu võivad need, kellel see emakeeles olemas on, alustada piibliuurimisi peatükiga, mis sobib inimese religioosse taustaga. Võib-olla soovivad nad siis minna edasi peatükiga, mis käsitleb varakristluse arengut ja põhjuseid, miks võib uskuda, et Kristus on tõeline Jumala Esindaja, keda kasutatakse inimkonna toomiseks Jumala juurde. On olemas peatükid, mis selgitavad, kuidas ärataganemine esile tuli, tuues kaasa palju ristiusumaailma lahke ja sekte. Kaks lõpupeatükki näitavad, kuidas neil viimseil päevil taastati tõeline kummardamine ja mida toob vahetu tulevik Suurele Babülonile, Saatana valereligiooni maailmavõimule. Pärast seda tõstetakse esile uut maailma ja Piibli lootust ülestõusmisele. — Johannese 5:28, 29; 12:44—46; 14:6; Ilmutuse 21:1—4.
See on tõepoolest raamat, mis võib aidata paljudel üle kogu maailma tulla Jumala juurde, nagu Jakoobus oma kirja 4. peatükis 8. salmis Jk 4:8 nentis: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi! Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!” Jah, nagu nendib Jesaja: „Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” — Jesaja 55:6; Johannese 6:44, 65.
Jätkakem kõik õiges suunas universumi Suveräänse Issanda Jehoova Jumala poole liikumist. Ja aidakem selle raamatuga Mankind’s Search of God veel tuhandetel kummardada Jehoovat „vaimus ja tões”. (Johannese 4:23, 24) Olgem püsivad tõeotsijate leidmisel ja tõe Jumalast rääkimisel, sest ta on tõepoolest leitav!
[Pildid lk 17]
Inimene on Jumalat mitmel viisil otsinud
[Pilt]
Siirad katoliiklased pöörduvad Maarja poole
[Pilt]
Hindud austavad hardalt Gangese jõge
[Allikaviide]
Harry Burdich, Transglobe Agency, Hamburg
[Pilt]
Mõned pühendunud juudid kannavad palvesarve
[Allikaviide]
GPO, Jerusalem
[Pilt]
Muhamedi mehed käivad palverännakul Mekas
[Allikaviide]
Camerapix
[Pilt]
Paljud austavad Buddat
[Pildid lk 18]
Jeesus kasutas tähendamissõnu, et aidata inimestel leida tõelist Jumalat
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.