„Naised, kes teevad hoolega tööd issandas”
„Tervitage Trüfainat ja Trüfoosat, kes teevad [„hoolega”, NW] tööd Issandas.” — ROOMLASTELE 16:12.
1. Kuidas oli Jeesuse maapealne teenimine naistele õnnistuseks?
JEESUSE maapealne teenimine oli tõesti juudi naistele õnnistuseks. Töö, mida ta alustas, pidi tooma lohutust, lootust ja uut väärikust kõigist rassidest naistele. Ta ei võtnud üldsegi arvesse judaismi traditsioone, mis ’tegid Jumala sõna tühjaks’. (Matteuse 15:6) Paljud neist traditsioonidest põlgasid Jumala antud õigusi naistele.
Jeesuse suhtumine naistesse
2. Miks võib öelda, et Jeesuse suhtumine naistesse oli tollel ajal revolutsiooniline?
2 Milline silmatorkav erinevus oli Jeesuse ja juudi religioonijuhtide vahel suhtumises naistesse! Teose Encyclopaedia Judaica tsiteeringu kohaselt pidasid viimased naisi „ahneteks, salajasteks pealtkuulajateks, laiskadeks ja armukadedateks”. Naisega vestlemisele vaadati halvakspanuga ja „õpetlase jaoks oli häbistav tänaval naisega rääkida”. (Jerusalem in the Time of Jesus, autor Joachim Jeremias; võrdle Johannese 4:27.) Võiks veel palju öelda judaismi juhtide põlastava suhtumise kohta naistesse. Kuid ülalmainitu on küllaldane, näitamaks, kuidas Jeesuse lähenemine naistele oli tollel ajal tõeliselt revolutsiooniline.
3. Millised vahejuhtumid Jeesuse teenimise vältel näitavad, et ta oli valmis naistele sügavaid vaimseid tõdesid õpetama?
3 Jeesus annab täiusliku eeskuju, kuidas meestel võivad olla soojad, kuid kõlbeliselt puhtad suhted naistega. Ta mitte ainult ei vestelnud nendega, vaid õpetas neile ka sügavaid vaimseid tõdesid. On tõsiasi, et kõige esimene inimene, kellele ta oma Messiaks-olemist avalikult ilmutas, oli naine, ja muide, Samaaria naine. (Johannese 4:7, 25, 26) Veelgi enam, vahejuhtum Marta ja Maarjaga näitab selgesti, et erinevalt juudi religioonijuhtidest ei arvanud Jeesus, et naisel pole mingit õigust oma vaimse tundmise suurendamiseks ajutiselt pottide-pannide juurest lahkuda. Sel juhtumil Maarja ’oli hea osa valinud’, seades vaimsed asjad esikohale. (Luuka 10:38—42) Kuid mõned kuud hiljem oli Marta, mitte Maarja see, kes peale nende venna surma Issandaga kohtumiseks suuremat innukust üles näitas. Kui erutatud me veel tänapäevalgi oleme, kui loeme seda sügavamõttelist Jeesuse ja Marta vahelist vaimset vestlust ülestõusmise lootusest! (Johannese 11:20—27) Milline eesõigus see Marta jaoks oli!
Naised, kes Jeesust teenisid
4, 5. Kes peale apostlite järgisid Jeesust teenimise ajal Galileas ja kuidas nad teda teenisid?
4 Jeesus oli nõus, et naised teenisid teda, kui ta läbi maa reisis. Evangeeliumi aruandes märgib Markus „naisi . . . , kes olid teda [Jeesust] järginud ja teda teeninud, kui ta Galileamaal oli”. (Markuse 15:40, 41) Kes olid need naised ja kuidas nad Jeesust teenisid? Nende kõikide nimesid me ei tea, kuid Luukas mainib neist mõningaid ja selgitab, kuidas nad Jeesust teenisid.
5 Luukas kirjutab: „Pärast seda aega rändas tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteist olid temaga, ja mõned naised, keda tema oli terveks teinud kurjadest vaimudest ja tõbedest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud, ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes teda toetasid oma varaga.” (Luuka 8:1—3) Jeesus oli nõus sellega, et need naised teda järgisid ning tema ja ta apostlite materiaalsete vajaduste rahuldamiseks oma vara kasutasid.
6. a) Kes järgisid Jeesust ta viimsel teekonnal Jeruusalemma? b) Kes seisid Jeesuse kõrval otse ta surma ajal ja kuidas mõningatele nendest tasuti? c) Mis on Johannese 20:11—18 aruandes judaismi traditsioonide seisukohalt tähelepanuväärne?
6 Kui Jeesus hukati, oli seal „palju naisi kaugelt vaatamas, kes Jeesust järgisid Galileast, teda teenides; nende seas oli Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ja Joosese ema, ja Sebedeuse poegade ema”. (Matteuse 27:55, 56) Nõnda siis seisis Jeesuse surma ajal ta kõrval palju ustavaid naisi. On samuti märkimisväärne, et tema ülestõusmise esimesed tunnistajad olid naised. (Matteuse 28:1—10) See iseenesest oli löök juudi traditsioonidele, sest judaismis ei arvatud, et naised on väärt olema seaduslikeks tunnistajateks. Seda meeles pidades loe Johannese 20:11—18 ja püüa kujutleda jõulisi tundeid, mis Maarja Magdaleenat vallata võisid, kui talle ilmus ülestõusnud Issand, kes teda nimepidi nimetas ja teda kui tunnistajat kasutas, teatamaks oma jüngritele, et ta on tõepoolest elus!
Ustavad kristlikud naised peale nelipühi
7, 8. a) Kuidas me teame, et nelipühil püha vaimu väljavalamise ajal oli kohal ka naisi? b) Kuidas osalesid kristlikud naised kristluse varases laienemises?
7 Pärast Jeesuse taevaminekut olid jumalakartlikud naised koos ustavate apostlitega ülemises toas Jeruusalemmas. (Apostlite teod 1:12—14) On ilmselge, et nende seas, kelle peale nelipühil püha vaim valati, oli naisi. Mispärast? Sellepärast, et kui Peetrus juhtumit selgitas, tsiteeris ta teksti Joel 3:1—3, mis eriliselt märgib ära „tütreid” ja „ümmardajaid” ehk „naisorje”. (Apostlite teod 2:1, 4, 14—18) Seega olid vaimust sigitatud, võitud kristlikud naised kristliku koguduse osa selle rajamisest peale.
8 Naised etendasid kristluse levikus tähtsat, kuigi mitte valitsevat osa. Maarja, Markuse ema ja Barnabase tädi, andis oma ruumika maja Jeruusalemma koguduse käsutusse. (Apostlite teod 12:12) Ja ta oli nõus seda tegema ajal, mil just oli puhkenud tagakiusamine kristlaste vastu. (Apostlite teod 12:1—5) Evangelist Filippuse neljal tütrel oli eesõigus olla kristlikud naisprohvetid. — Apostlite teod 21:9; 1. Korintlastele 12:4, 10.
Pauluse suhtumine naistesse
9. Millist nõuannet jagas Paulus oma esimeses kirjas Korintlastele seoses kristlike naistega ja millist Jumala põhimõtet austama ta julgustas naisi?
9 Mõnikord süüdistatakse apostel Paulust misogüünias, see tähendab vihavaenus ja umbusalduses naiste vastu. Tõepoolest, see oli Paulus, kes nõudis, et naised kristlikus koguduses oma õigel kohal oleksid. Asjade loomuliku käigu puhul oli neil keelatud koguduse koosolekute ajal õpetada. (1. Korintlastele 14:33—35) Kui kristlik naine koosoleku ajal rääkis, kas seetõttu, et kohal ei olnud ühtegi meeskristlast või siis püha vaimu mõju all prohvetlikult ennustades, nõuti, et ta kannaks peakatet. See kate oli „autoriteedi tunnus”, nähtav tõend, et naine tunnustas Jumala juhtimiskorraldust. — 1. Korintlastele 11:3—6, 10, NW.
10. Milles mõned apostel Paulust süüdistavad, kuid mis tõestab, et see on valesüüdistus?
10 Ilmselt pidas Paulus vajalikuks neid teokraatlikke põhimõtteid varastele kristlastele meelde tuletada, et koguduse koosolekutel ’kõik sünniks viisakalt ja korra järgi’. (1. Korintlastele 14:40) Kas aga tähendab see, et Paulus oli naistevastane, nagu mõned arvavad? Ei, see ei olnud nii. Kas polnud see Paulus, kes oma kirja Roomlastele viimases peatükis saatis sooje tervitusi üheksale kristlikule naisele? Kas ei ilmutanud ta sügavat lugupidamist Foibe, Priska (Priskilla), Trüfaina ja Trüfoosa vastu, nimetades neid kahte viimast naisteks, „kes teevad [„hoolega”, NW] tööd Issandas”? (Roomlastele 16:1—4, 6, 12, 13, 15) Ja see oli Paulus, kes inspiratsiooni all kirjutas: „Nii paljud, kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud! Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.” (Galaatlastele 3:27, 28) On selge, et Paulus armastas ja hindas oma kristlikke õdesid, kaasa arvatud Lüüdia, kes katsumuste ajal eeskujulikku külalislahkust osutas. — Apostlite teod 16:12—15, 40; Filiplastele 4:2, 3.
Tänapäeva naised, kes hoolega tööd teevad
11, 12. a) Kuidas täitub Laul 68:12 tänapäeval sõnasõnaliselt? b) Millises olukorras leiavad paljud meie õed end olevat ja miks vajavad nad meie armastust ja palveid?
11 Tänapäeva kristlikus koguduses on palju kristlikke naisi, kes „teevad hoolega tööd Issandas”. Tegelikult näitab statistika, et „head sõnumit rääkivaid naisi on suur vägi”, moodustades suurema osa tunnistajate armeest, keda Jehoova sel lõpu ajal kasutab. (Laul 68:12, NW) Need hoolega tööd tegevad naised on endale hea nime teinud, sest nad pingutavad, et täita oma osa naise, ema, koduhoidja, toitja ja ka kristliku teenijana.
12 Paljudel nendel toredatel õdedel on uskmatud abikaasad. Selle olukorraga tuleb neil toime tulla 24 tundi päevas. Mõned neist on aastaid pingutanud, et olla head naised, vastates samal ajal lojaalsetele Jehoova teenijatele esitatud nõuetele. See pole olnud kerge, kuid nad on vastu pidanud, lootes ikka, et tänu nende heale kristlikule käitumisele, nende abikaasad „võidetaks ilma sõnata usule”. Ja millist rõõmu tunneb kogu perekond, kui selline abikaasa sellele reageerib! (1. Peetruse 3:1, 2) Sel ajal vajavad need ustavad õed vennalikku armastust ja teiste koguduseliikmete palveid. Kui ’tasane ja vaikne vaim’, mida nad ilmutada püüavad, „on kallis Jumala ees”, on nende kindel laitmatus hinnaline meie ees. — 1. Peetruse 3:3—6.
13. Miks võib öelda meie pioneeridest õdede kohta, et nad on „naised, kes teevad hoolega tööd Issandas”, ja kuidas peaks nende kogudus nendesse suhtuma?
13 Õdede kohta, kes teenivad pioneerina, võib täiesti kindlalt öelda, et nad „teevad hoolega tööd Issandas”. Paljudel neist on lisaks kuulutustööle hoolitsemist vajav kodu, abikaasa ja lapsed. Mõned käivad osaajatööl, et hakkama saada oma materiaalsete vajadustega. Kõik see nõuab head organiseerimist, kindlameelsust, visadust ja palju hoolsat tööd. Neile kristlikele naistele peaks osaks saama armastus ja toetus nende poolt, kelle olukorrad ei luba neil pühendada kuulutustööle pioneeritunde.
14. a) Milliseid häid vastupidavuse eeskujusid on mainitud? b) Millised teised kristlikud naised väärivad kiitust ja mispärast? Too kohalikke näiteid.
14 Mõned kristlikud naised on ilmutanud pioneeritöös erakordset visadust. Grace Lounsbury Kanadast maitses esmakordselt pioneeritööd 1914. aastal. Haiguse tõttu tuli tal 1918. aastal pioneeride nimekirjast lahkuda, kuid 1924. aastal oli ta täisaegses teenistuses tagasi. Selle artikli kirjutamise ajal on ta ikka veel pioneeride nimekirjas, kuigi tal on vanust 104 aastat! Paljud misjonäridest õed, kes ka 40-ndatel aastatel esimestel Vahitorni Gileadi Piiblikooli kursustel väljaõppe said, on ikka veel kas misjonipõllul või siis Brooklyni või mõne Vahitorni Ühingu harubüroo Beeteli pere liikmena ustavalt teenimas. Kõik need kristlikud naised ja loomulikult kõik õed, kes end Beeteli teenistuses rakendavad, ilmutavad ennastsalgavat vaimu ja on heaks eeskujuks. Kas me üldse anname neile teada, et me hindame neid?
Reisivate ülevaatajate naised
15, 16. Milline kristlike naiste rühm väärib eriti meie sooja kiitust ja mispärast?
15 Reisivate ülevaatajate naised moodustavad teise kristlike naiste rühma, kes väärib sooja kiitust ja julgustust. Need kallid õed on valmis järgnema oma abikaasadele, kui need oma vendade vaimseks ülesehitamiseks kogudusest kogudusse või ringkonnast ringkonda liiguvad. Enamik neist on kodumugavustest loobunud; igal nädalal magavad nad erinevas ja mitte alati heas voodis. Kuid nad on õnnelikud, olles nõus kõigega, mida vennad pakkuda võivad. Oma vaimsetele õdedele on nad heaks eeskujuks.
16 Need kristlikud naised pakuvad sarnaselt jumalakartlikele naistele, kes Jeesust ’järgisid ja teda teenisid’, oma abikaasadele hindamatut tuge. (Markuse 15:41) Neil pole võimalik palju kahekesi koos olla abikaasadega, kel on alati ’küllalt teha Issanda töös’. (1. Korintlastele 15:58, NW) Mõned neist, nagu Rosa Szumigale Prantsusmaal, kes 1948. aastal täisaegsesse teenistusse astus, on 30 kuni 40 aastat oma abikaasade kohvreid pakkinud ja koos nendega reisinud. Nad on valmis Jehoova ja oma vendade ning õdede heaks ohvreid tooma. Nad väärivad meie lugupidamist, armastust ja palveid.
Kogudusevanemate naised
17, 18. a) Milliseid omadusi nõutakse teenistusametisse määratud vendade naistelt? b) Milliseid ohvreid on vanemate naised nõus tooma Jehoova ja oma vendade heaks ning kuidas võivad teised naised oma abikaasasid aidata?
17 Loetledes nõudeid vendade kvalifikatsioonile, keda võib vanemate ja teenistusabilistena ametisse määrata, mainis apostel Paulus ka naisi, kirjutades: „Nõndasamuti olgu naised tõsised, mitte keelepeksjad, mõõdukad harjumustes, ustavad kõigis asjus.” (1. Timoteosele 3:11, NW) Tõsi küll, see üldine nõuanne sobib kõigile kristlikele naistele. Kuid vaadates konteksti, on ilmne, et teenistusametisse määratud vendade naised peaksid seda eeskujulikult järgima.
18 Õnneks võib seda paljude tuhandete kristlike ülevaatajate naiste kohta öelda. Nad on oma harjumustes ja riietuses mõõdukad, kristlikus elus tõsised, ütlemistes hoolikad ja püüavad siiralt kõigis asjades ustavad olla. Nad on nõus ka ohvreid tooma, nõustudes sellega, et nende abikaasad pühendavad koguduse asjadele aega, mida muidu koos nendega võiksid veeta. Need ustavad kristlikud naised väärivad meie sooja armastust ja julgustust. Ehk võiks enam vendi meie paljudes kogudustes taotleda eesõigusi, kui nende naised alandlikult oleksid nõus kõigi heaolu nimel taolisi ohvreid tooma.
Ustavad „elatanud naised”
19. Miks on paljud „elatanud naised” oma kogudustes väga hinnatud ja millised peaksid meie tunded nende suhtes olema?
19 Meie ülevaade Piiblis mainitud naistest võimaldab meil näha, et vanus ei takista ustavatel naistel Jehoovat teenida. Seda tõsiasja illustreerivad Saara, Eliisabeti ja Anna näited. Tänapäeval on palju kõrges eas kristlikke naisi, kes on head usu ja vastupidavuse eeskujud. Lisaks võivad nad nooremaid õdesid aidates koguduse vanemaid taktiliselt toetada. Toetudes pikaajalistele kogemustele, võivad nad noorematele naistele tarka nõu anda, isegi mille tegemiseks Pühakiri neile õiguse annab. (Tiitusele 2:3—5) Võib juhtuda, et mõnikord vajab eakas õde ise nõuannet. Sel juhul peaks seda andev vanem ’manitsema teda kui ema’. Vanemad peaksid ’austama leski’ ja, kui vaja, neile materiaalset abi organiseerima. (1. Timoteosele 5:1—3, 5, 9, 10) Meie kallid eakad õed peaksid kindlasti tundma, et nad on vajalikud ja hinnatud.
Kristuse kaasvalitsejad
20. Millist ülimat eesõigust on pakutud paljudele kristlikele naistele ja miks võivad teised lambad selle üle õnnelikud olla?
20 Pühakirjast ilmneb täiesti selgelt, et seoses rassi ja sooga „Jumal ei tee vahet isikute vahel”. (Roomlastele 2:10, 11; Galaatlastele 3:28) Ja see peab paika ka selle kohta, kuidas Jehoova valib neid, kes peavad olema tema Pojaga koos Kuningriigi valitsuses. (Johannese 6:44) Kui tänulik võib olla teistest lammastest suur rahvahulk, et varase kristliku koguduse ustavad naised, nagu Jeesuse ema Maarja, Maarja Magdaleena, Priskilla, Trüfaina, Trüfoosa ja palju teisi, on praegu Kuningriigi valitsuses, rikastades seda valitsust naiste tunnete ja läbielamuste lähedase mõistmisega! Milline armastav ettenägelikkus ja tarkus Jehoova poolt! — Roomlastele 11:33—36.
21. Millised on meie tunded tänapäeval nende vastu, kes on ’naised, kes teevad hoolega tööd Issandas’?
21 Me võime tänapäeval jagada Pauluse tundeid, kui ta armastuse ja lugupidamisega rääkis „naistest, kes on võidelnud evangeeliumi eest ühes minuga”. (Filiplastele 4:3) Kõik Jehoova tunnistajad, nii mehed kui ka naised, peavad rõõmuks ja eesõiguseks töötada külg külje kõrval ’suure väe head sõnumit rääkivate naistega’, jah, ’naistega, kes teevad hoolega tööd Issandas’. — Laul 68:12; Roomlastele 16:12; NW.
Kordamisküsimused
◻ Kuidas näitas Jeesus, et ta naiste suhtes ei jaganud juudi religioonijuhtide eelarvamusi?
◻ Kuidas jumalakartlikud naised Jeesust teenisid ja millise suure eesõiguse said mõningad neist?
◻ Millise nõuande andis Paulus seoses naistega koguduse koosolekutel?
◻ Millised õdede rühmad väärivad meie erilist armastust ja toetust ja mispärast?
◻ Mida peaksime tundma tänapäeval kõigi nende vastu, kes on ’naised, kes teevad hoolega tööd Issandas’?
[Pilt lk 16, 17]
Naised teenisid Jeesust ja tema apostleid
[Pilt lk 18]
Reisivate ülevaatajate ja teiste kogudusevanemate ennastohverdavad naised annavad väärtusliku panuse Jumala töö heaks