Kas sinu tulevik on ette määratud?

KUI oled saatuslikust õnnetusest pääsenud, kas arvad, et ettemääratus on sind soosinud? Või oled sa hoopis täis tänutunnet, et olid lihtsalt õigel ajal õiges kohas?

Tark mees Saalomon ütles: „Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus [„ettenägematud juhtumid”, NW] tabab neid kõiki!” (Koguja 9:11) Kui tihti tuleb ette ootamatusi! Soositud sportlane saab vigastada ja allajäänu võidab. Kummaline juhus toob ausale ärimehele finantskrahhi, võimaldades ebaausal võistlejal rikastuda. Aga kas omistas Saalomon need üldnormist kõrvalekaldumised saatusele? Sugugi mitte. Need on lihtsalt „aja ja ettenägematute juhtumite” tagajärjed.

Jeesus Kristus tegi samasuguse tähelepaneku. Viidates sündmusele, mis ta kuulajaile ilmselt üldtuntud oli, küsis Jeesus: „Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloa torn ja tappis nad, olid suuremad süüalused kui kõik inimesed, kes elavad Jeruusalemmas?” (Luuka 13:4) Jeesus ei pannud neid õnnetuid surmajuhtumeid müstilise saatuse või Jumala tahte süüks, ka ei uskunud ta, et ohvrid olid mingis mõttes enam laiduväärt kui teised inimesed. See traagiline õnnetus oli vaid järjekordne näide ajast ja ettenägematust juhtumist, mis toimivad.

Mitte kusagil ei anna Piibel edasi mõtet, et Jumal on meie surmapäeva ette määranud. On tõsi, et Koguja 3:1, 2 ütleb: „Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda.” Kuid Saalomon arutles vaid jätkuva elu- ja surmatsükli üle, mis vaevab ebatäiuslikku inimsugu. Me sünnime, ja kui saabub aeg, mil keskmise eluea pikkus on saavutatud — tavaliselt enam-vähem peale 70 või 80 aastat —, me sureme. Siiski pole täpne surmamoment Jumala poolt ette määratud, samuti nagu moment, mil põllumees otsustab „istutada” või „istutatut kitkuda”.

Tegelikult näitab Saalomon hiljem, et inimene võib surra ka liiga vara, öeldes: „Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?” (Koguja 7:17) Mis mõte oleks sel nõuandel, kui inimese surmapäev oleks vääramatult ette määratud. Seega ei kiida Piibel heaks kujutlust saatusest. Jumal mõistis karmilt hukka ärataganenud iisraellased, kes võtsid omaks selle paganliku arusaama. Jesaja 65:11 ütleb: „Aga teie, kes hülgate Jehoova, unustate mu püha mäe, kes katate Õnnele laua ja kallate Saatusele segatud viina.”

Kui rumal on siis õnnetusjuhtumeid ja ebaõnne saatusele, või mis veel halvem, Jumalale enesele omistada! „Jumal on armastus,” ütleb Piibel, ja süüdistus, et Tema on inimkannatuste põhjustaja, räägib otseselt vastu sellele põhitõele. — 1. Johannese 4:8.

Jumala eesmärgid tuleviku jaoks

Ent mida siis öelda meie väljavaadete kohta pääseda? Kas tähendab tõsiasi, et meie elu ei juhi vältimatu saatus, et peaksime sihitult triivima? Mitte sugugi, sest Jumal on inimkonna tuleviku üldiselt kindlaks määranud. Piibel räägib „uue maa” loomisest, kus „õigus elab”. — 2. Peetruse 3:13.

Et seda teostada, sekkub Jumal otseselt vahele inimtegevusse. Oled ehk teadmatult selle täideminekut palunud, korrates palvet, kus on sõnad: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” (Matteuse 6:10) See Kuningriik on tegelik valitsus, mis on rajatud taevas. Kui palud, et see tuleks, palud sa selle eest, et see Kuningriik võtaks maa üle valitsemise meie päevade valitsustelt üle. — Taaniel 2:44.

Oma tuleviku kindlustamine

Nende dramaatiliste sündmuste mõju sinu tulevikule ei sõltu mitte saatusest ega ka mitte ajast ega ettenägematutest juhtumitest, vaid sellest, millist teed otsustad käia. Meenuta Siiloa torni traagilist juhtumit. Jeesus kasutas seda kurba sündmust, et anda sügavamõttelist õppetundi. Selle torni varingu ohvrid ei suutnud põgeneda selle eest, mis neid tabas. Kontrastina sellele võisid Jeesuse kuulajad pääseda hävingust, mida toob Jumala meelepaha. Jeesus hoiatas neid: „Kui te ei paranda meelt, siis lähete kõik samuti hukka!” (Luuka 13:4, 5) On selge, et nad võisid ise valida endale tuleviku.

Meile on tänapäeval antud samasugune võimalus — võimalus pingutustega saavutada enda pääste. (Filiplastele 2:12, NW) Jumal soovib, et „igasugused inimesed . . . tuleksid täpsele tõe tundmisele”. (1. Timoteosele 2:4, NW) Ja kuigi igaüht meist mingil määral mõjutab pärilikkus ja taust, on Jumal meile andnud vaba tahte — võime otsustada, kuidas me enda elu kasutada tahame. (Matteuse 7:13, 14) Me võime teha seda, mis on õige, või seda, mis on vale. Me võime Jehoova ees heakskiidetud seisundi ning elu saada või Tema vastu pöörduda ning surra.

Paljud otsustavad elada Jumalast sõltumatult. Nad pühendavad oma elu materiaalsete asjade, naudingu või kuulsuse taotlemisele. Kuid Jeesus hoiatas: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15) Millest siis sõltub meie elu? Piibel selgitab 1. Johannese 2:15—17: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. . . . Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.”

Elu valimine

Kuidas võid olla kindel, et teed tõepoolest Jumala tahet? Jeesus teatas: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3) Piibli täpne tundmine annab usule aluse. „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (Heebrealastele 11:6) Tundmine, mida sul on tarvis omandada, on hästi kättesaadav. Jehoova tunnistajad on miljonitel inimestel aidanud seda saavutada regulaarse piibliuurimise läbi.a

Et Jumalale meeldida, pead tegema muudatusi. Ehk on mõningaid halbu harjumusi, millest pead üle saama, või isegi ebamoraalseid kombeid, millele tuleb lõpp teha. Ära anna alla, otsekui oleks sinul võimatu muutuda. Mõte, et asju on võimatu muuta, on veel üks arusaam, mis on pärit väärast fatalismi doktriinist. Jehoova abiga võib igaüks ’muutuda teiseks oma meele uuendamise teel’ ning saada ’uueks inimeseks [„uueks isiksuseks”, NW]’. (Roomlastele 12:2; Efeslastele 4:22—24) Sinu pingutused meeldida Jumalale ei jää tähelepanuta. Tema on valmis õnnistama neid, kes tema tahet täidavad.

Mõistagi ei lahenda Piibli tundmaõppimine kõiki su probleeme. Tõelised Jumala sulased sattuvad õnnetusjuhtumitesse ja ebasoodsatesse olukordadesse samuti nagu teised inimesed. Kuid Jumal annab meile tarkust, et õnnetusega edukalt võidelda. (Jakoobuse 1:5) Samuti pakub rõõmu teadmine, et ollakse heades suhetes Jumalaga. „Kes loodab Jehoova peale, on õnnis [„õnnelik”, NW]!” ütleb Õpetussõnad 16:20.

Jumala Kuningriigi all taastatud Paradiisis ei hirmuta meid enam ei aeg ega ettenägematud juhtumid. Jumal kõrvaldab tõepoolest kõik asjad, mis praegu inimese õnne rikuvad. „Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam,” tõotab Piibel. (Ilmutuse 21:4) Lugematutele õnnetusjuhtumite ohvritele saab osaks ülestõusmine. — Johannese 5:28, 29.

Kas sulle saab osaks selline hiilgav tulevik? Kui iisraellased olid sisenemas Tõotatud Maale, ütles neile Mooses: „Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Jehoovat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole! Sest see on su elu ja su päevade pikkus.” — 5. Moosese 30:19, 20.

Ei, me pole abitud mängukannid halastamatu saatuse kätes. Sinu tulevane õnn, tegelikult sinu igavene tulevik, on sinu enese kätes. Me soovitame sulle tungivalt valida elu.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 5]

Jumal mõistis karmilt hukka ärataganenud iisraellased, kes võtsid omaks paganliku arusaama saatusest