Lahke Rooma väepealik
ROOMA väepealikel ei olnud lahke inimese kuulsust. Väepealik, kes oli määratud juhtima sajast lahingus karastunud sõdurist koosnevat salka, pidi olema visa instruktor, distsipliininõudja ja mõnikord isegi hukkaja. Sellele vaatamata räägib Piibel meile Rooma väepealikust Augustuse salga üle, kes ilmutas apostel Pauluse vastu tõelist suuremeelsust ja kaastunnet. Mis oli ta nimi? Ta nimi oli Juulius.
Piibel esitleb meile seda meest Apostlite teod 27. peatükis. Apostel Paulus nõudis, et keiser kuulaks Roomas ta edasikaebust. Seega anti Paulus koos mõnede teiste vangidega üle „ühe pealiku hoolde, nimega Juulius, kes oli üks keiserliku väesalga ülemaid”. Nad hakkasid purjetama Kaisareast, Jeruusalemmast loodes asuvast sadamalinnast, mis oli Rooma väesalkade peakorter. Ajaloolane Luukas ütleb: „Teisel päeval me saabusime Siidonisse. Ja Juulius kohtles Paulust lahkesti ning lubas teda minna oma sõprade juurde, et need hoolitseksid tema eest.” — Apostlite teod 27:1—3.
Mis just ajendas Juuliust taolist lahkust ilmutama, seda Piibel ei teata. Tal võis olla ehk korraldus maavalitseja Festuselt rakendada Pauluse suhtes erikohtlemist. Võib-olla, tutvunud Pauluse arreteerimise asjaoludega, võis Juulius lihtsalt imetleda Pauluse julgust ja laitmatust. Igal juhul paistis, et Juulius ei pidanud Paulust tavaliseks vangiks.
Sellele vaatamata otsustas Juulius mitte kuulata Pauluse hoiatust Heast Sadamast välja purjetamise suhtes. Peagi jäi laev tormituule kätte, mistõttu oli oht, et laev jookseb Põhja-Aafrika ranniku lähedal liivamadalikule. (Apostlite teod 27:8—17) Selle raju keskel tõusis Paulus üles ja kinnitas hirmunud reisijatele, et ’ükski hing nende seast ei hukku, vaid üksnes laev’. Sellele vaatamata püüdsid mõned meremehed hiljem põgeneda. Siis ütles Paulus Juuliusele: „Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse eluga!” — Apostlite teod 27:21, 22, 30, 31.
Seekord otsustas Juulius Paulust kuulata ja meremeeste põgenemiskatse nurjati. Vastavalt Pauluse ennustusele, jooksis laev leetseljakul madalikule ja hukkus. Kartes, et vangid võivad põgeneda, otsustasid laeval olevad sõdurid kõik nad tappa. Jälle kord astus Juulius vahele ja hoidis oma mehi tagasi, päästes nõnda Pauluse elu. — Apostlite teod 27:32, 41—44.
Piibel ei räägi meile, mis sellest lahkest väepealikust sai või kas ta üldse kristliku usu vastu võttis. Kogu tema poolt ilmutatud lahkus demonstreeris seda, mida Jumala antud südametunnistus korda saadab. (Roomlastele 2:14, 15) Kuid kristlased lähevad lihtsast inimlikust lahkusest kaugemale ja ilmutavad jumalikku lahkust, mis tuleneb sellest, et inimesel on Jumala vaim. (Galaatlastele 5:22) Kui paganlik sõjamees, kes ei tundnud Jumalat, suutis ilmutada lahkust, kui palju enam peaks Jumala rahvas olema ajendatud seda tegema!