Kas rahvusvahelise julgeoleku plaanidel on edu?

„KÜLM sõda, mis maailma üle 40 aasta oma haardes hoidis, paistab tänu Jumala armulikkusele olevat lõppenud,” nendib WCC (Ülemaailmse Kirikute Nõukogu) ajakiri One World. „Tähelepanuväärsed Kesk- ja Ida-Euroopa sündmused . . . paistavad olevat heaks endeks rahule ja julgeolekule Euroopas ja ülejäänud maailmas,” lisab anglikaani kirjanik John Pobee, WCC Teoloogilise Haridusprogrammi liige.

Mitte ainult WCC esindajad ei lülita Jumalat inimeste rahvusvahelise julgeoleku plaanidesse. Aprillis 1991, vahetult pärast Pärsia lahe sõda, saatis paavst Johannes Paulus ÜRO peasekretärile Javier Pérez de Cuéllarile läkituse, kus ta ütles: „Lähis-Ida ja Lääne katoliku kirikute piiskoppidel on usaldus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töö vastu . . . Nad loodavad, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil ja selle eriorganisatsioonidel, mille järele seoses hiljutise sõjaga teravat vajadust tunti, õnnestub leida rahvusvahelist üksteisemõistmist ja solidaarsust.”

Lisaks sellele oli Vatikan üks 35 riigist, kes koostas ja kirjutas alla nii 1975. aasta Helsingi Kokkuleppele kui ka 1986. aasta Stockholmi Dokumendile. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kuulutas 1986. aasta „Rahvusvaheliseks rahuaastaks”, kutsus paavst vastuseks sellele maailma tähtsamate religioonide esindajad osalema „Maailma rahu eest palvetamise päeva” pühitsemises. Buda, hindu, islami, šinto, anglikaani, luteri, kreeka-ortodoksi, juudi ja teiste uskude esindajad istusid 1986. aasta oktoobris koos Itaalias Assisis ja palvetasid kordamööda maailmarahu eest.

Mõned aastad hiljem meenutas ülalmainitud sündmust oma Roomas esitatud jutluses anglikaani Canterbury peapiiskop. „Assisis,” ütles ta, „me nägime, et rooma piiskop [paavst] suutis kristlikud kirikud kokku koguda. Me suutsime rahu ja inimkonna heaolu nimel koos palvetada, koos kõnelda ja koos tegutseda . . . Sellel maailmarahu eest palvetamise üritusel tundsin Jumala juuresolekut, kes ütles: ’Vaata! Ma teen ühe uue asja.’ ”

Ka teised religioonid, kuigi nad polnud Assisis esindatud, on inimeste rahvusvahelise julgeoleku plaanide suhtes optimistlikult meelestatud. Lõuna-Aafrika hollandi reformistliku kiriku ametliku ajakirja Die Kerkbode toimetajaveerus öeldi: „Me kogeme üleminekut uude maailmakorda. See, mis näis mõned aastad tagasi mõeldamatuna, toimub otse meie silme all. Suuremal maailma näitelaval asetleidval Nõukogude Liidu ja Lääne vahelisel leppimisel on laialdane regionaalne tähendus. Meie maailmajaos räägivad üksteisega traditsioonilised vastasparteid ja verivaenlased ning kõikjal kerkib esile tung ’rahu’ järele . . . Kristlikust seisukohast peaks tervitatama kõiki püüdlusi tuua inimestevahelist rahu. Me võime palvetada praegusaegse rahu eest.”

Kas Jumal õnnistab inimeste rahvusvahelise julgeoleku plaane?

Mida ütleb Piibel?

Mis puutub inimpüüdlustesse, annab Piibel selgesõnalise hoiatuse: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi! Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Laul 146:3, 4) Praegusaegne rahu suunas edenemine võib näida julgustavana. Kuid me peame olema realistid. Inimvõimed on piiratud. Tihti kasvavad sündmused üle pea. Harva suudavad inimesed mõista varjatud suunitlusi, peidetud jõude, mis nende parimad plaanid segi paiskavad.

Tänapäeva sündmustega võib võrrelda seda, kuidas seitsesada aastat enne Jeesust, prohvet Jesaja päevil elanud juudi juhid tegid julgeolekuplaane naabermaadega rahvusvaheliste lepingute sõlmimise läbi. Ka noil päevil toetasid religioonijuhid poliitikute tegevust. Aga Jesaja hoiatas: „Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu.” (Jesaja 8:10) Nende plaan osutus kohutavaks ebaõnnestumiseks. Kas tänapäeval võib juhtuda nõndasamuti?

Jah, võib, sest Jumal teatas sellesama prohveti läbi, et Tal on oma viis julgeoleku toomiseks maa peale. See ei toimu mitte inimorganisatsiooni läbi, vaid Iisraeli kuninga Taaveti järeltulija läbi. (Jesaja 9:5, 6) See kuningas Taaveti Pärija on Jeesus Kristus, kes siis, kui Pontius Pilaatus teda üle kuulas, võttis omaks, et ta on Kuningas, kuid sõnas: „Minu kuningriik ei ole selle maailma osa.” (Johannese 18:36, NW; Luuka 1:32) Tegelikult peab Jeesuse Kuningriik olema taevane Kuningriik. See — mitte Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ega mõni teine maine poliitiline riik — peab tooma selle maa peale kestva, kindla julgeoleku. — Taaniel 2:44.

Jeesus Kristus ütles ette, et tema Kuningriik hakkab taevast valitsema ajal, mil on ’sõjad ja sõnumid sõjast’ ning „rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu”. Prohvetiennustuse täideminek märgistab aastat 1914 selle toimumisajana ja sellele järgnevaid aastaid „asjadesüsteemi lõpetamisena”. — Matteuse 24:3, 6—8, NW.

Mida see tähendab? Seda, et praeguse maailmakorra jaoks jäänud aeg on piiratud ja et see saab peagi otsa. Kas see annab põhjust muretsemiseks või kurvastamiseks? Ei anna, kui meenutame julmust, ülekohut, rõhumist, sõda ja kõiki kannatusi, mis seda asjadesüsteemi on märgistanud. Pakub kindlasti kergendust olla valitseja all, kelle kohta Piibel, Jumala Sõna, ütleb: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim!” — Jesaja 11:2.

Tõeline julgeolek maa peal

On tõsi, et tegelikku julgeolekut maa peal ei tule enne, kui Jesaja prohvetiennustus on Jumala Kuningriigi valitsuse all ülemaailmses ulatuses täitunud: „Ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde.” (Jesaja 65:17) Ükskõik kui palju religioonijuhid selle maailma eest ka palvetavad, ei saa inimeste plaanid rahvusvahelise julgeoleku toomiseks asendada Jumala viisi rahu ja julgeoleku toomiseks.

Ülemaailmne püsiv julgeolek, mille toob Jumala Kuningriik, on hiilgav. Siin on vaid üks Piiblis leiduvatest kirjeldustest: „Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” — Miika 4:3, 4.

Vaid Jumala enda poolt garanteeritud julgeolek saab olla püsiv ja kindel. Niisiis, miks mitte panna oma lootus tema peale, selle asemel et loota õilsate peale? Siis näed, et lauliku sõnad on õiged: „Õnnis see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale, kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes tõde hoiab igavesti.” — Laul 146:5, 6.

[Kast lk 7]

Katoliku kirik ja rahvusvaheline poliitika

„Kuigi Kristus ütles, et tema kuningriik ’ei ole sellest maailmast’, on on alates Constantinuse ajast kõrges ametis vaimulikud ja paavstlus kui institutsioon pingeliselt osalenud rahvusvahelises ja rahvuslikus poliitilises võitluses.” — The Catholic Church in World Politics, autor professor Eric Hanson jesuiitlikust Santa Clara Ülikoolist.