’Sinu edenemine olgu ilmne’
„Kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetile lapsele.” — 1. KORINTLASTELE 13:11.
1. Kuidas on kasv tunnistus loomise imele?
MUNARAKUST, mis on nii väike, et seda saab näha ainult mikroskoobi all, võib kasvada üle 30 meetri pikkune ja üle 80 tonni kaaluv vaal. Samamoodi võib ühest kõige väiksemast seemnest kasvada rohkem kui 90 meetri pikkune hiidsekvoia. Kasv on tõepoolest üks elu imesid. Nagu apostel Paulus ütles, me võime istutada ja kasta, aga Jumal on see, „kes laseb kasvada”. — 1. Korintlastele 3:7.
2. Millist liiki kasvu ennustati Piiblis?
2 Kuid on olemas veel teist liiki kasv, mis on samavõrd hämmastav. See on kasv, mida ennustas prohvet Jesaja: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” (Jesaja 60:22) See ennustus räägib Jumala rahva kasvust, ning meie päevil on toimumas selle peamine täitumine.
3. Kuidas 1991. teenistusaasta aruanne näitab, et Jehoova kiirendab oma rahva tööd?
3 Jehoova tunnistajate 1991. teenistusaasta ülemaailmse tegevuse aruanne näitab, et Kuningriigi kuulutajate arv tõusis uue kõrgarvuni 4278820 ja et selle aasta jooksul ristiti kokku 300945 inimest. Kuna nii palju uusi inimesi juurde voolas, moodustati 3191 uut kogudust koos vastava hulga uute ringkondade ja piirkondadega. See on rohkem kui kaheksa uut kogudust päevas ja peaaegu üks uus ringkond kahe päeva jooksul. Milline imeline kasv! Jehoova tõesti kiirendab asjade käiku ja tema rahva pingutustel lasub tema õnnistus. — Laul 127:1.
Enese läbiuurimise aeg
4. Millistele küsimustele tuleks mõelda, kui me vaatame tulevikku?
4 Kuigi on südantsoojendav näha seda õnnistust, toob see endaga kaasa ka teatud kohustused. Kas on olemas piisavalt küpseid ja teenimisvalmis inimesi, kes kõigi nende uute inimeste vaimsete vajaduste eest hoolitseksid? Kui me vaatame tulevikku, siis on vapustav mõelda pioneeride, teenistusabiliste, vanemate ja reisivate ülevaatajate hulgale, keda vajatakse selle kasvu ja laienemise eest hoolitsemiseks, ning samuti vabatahtlike tööliste hulgale, keda vajatakse kogu maailma harubüroodes ja Beeteli kodudes, et seda tööd toetada. Kust see suur hulk inimesi tuleb? Pole kahtlust, et lõikus on suur. Aga kes tänapäeval hoolitsevad kõigi lõikusel vajaminevate tööliste eest? — Matteuse 9:37, 38.
5. Millised olud on mõnedes paikkondades kiire kasvu tõttu?
5 Näiteks on teatatud, et maailma mõnedes osades on kogudusi, kus ainult üks vanem teenib koos ühe või kahe teenistusabilisega koguni sadat Kuningriigi kuulutajat. Mõnikord peab üks vanem teenima kahes koguduses. Teistes kohtades on nii suur vajadus koduseid piibliuurimisi läbiviivate kõlblike kristlike teenijate järele, et uued inimesed peavad ennast uurimiseks järjekorda panema. Mõnedes paikkondades moodustatakse uusi kogudusi nii kiires tempos, et kolm, neli või isegi viis kogudust peab jagama ühte kuningriigisaali. Võib-olla oled sa sellesarnast kasvu oma paikkonnas näinud.
6. Miks meil oleks ajakohane ennast läbi uurida?
6 Millest eelöeldu meile räägib? See räägib, et me kõik peame aega silmas pidades uurima läbi oma olud, et näha, kas me kasutame oma aega ja võimalusi nii hästi kui võimalik, et vajadusele vastata. (Efeslastele 5:15—17) Apostel Paulus kirjutas heebrea kristlastele esimesel sajandil: „Teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.” (Heebrealastele 5:12) Nagu need sõnad näitavad, peab kristlastest igaüks samuti kasvama. Ja on reaalne oht, et inimene jääb kristliku küpsuse poole arenemise asemel kiratsema vaimsesse imikuseisusse. Sellega seoses soovitab Paulus meile tungivalt: „Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid!” (2. Korintlastele 13:5) Kas sina oled ennast läbi uurinud, et mõista, kas sa oled pärast ristimist vaimselt kasvanud? Või seisad sa ühe koha peal? Aga kuidas võib seda teada?
„Mis on omane väetile lapsele”
7. Mida me peame tegema, et meie vaimne edenemine oleks ilmne?
7 „Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetile lapsele,” ütles apostel Paulus. (1. Korintlastele 13:11) Vaimses arengus olime me kõik kord oma mõtlemises ja tegudes nagu lapsed. Aga selleks, et meie edenemine oleks ilmne, tuleb meil hüljata see, „mis on omane väetile lapsele”, nagu Paulus ütles. Mis on mõningad neist omadustest?
8. Mis on vastavalt Pauluse sõnadele Heebrealastele 5:13, 14 üks vaimses mõttes väeti lapse omadus?
8 Pane esiteks tähele Pauluse sõnu Heebrealastele 5:13, 14: „Igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps. Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.” Kas sina ’saad õiguse sõnast õieti aru’? Kas sa tunned Jumala Sõna Piiblit piisavalt hästi, et olla võimeline „vahet tegema hea ja kurja vahel”? Paulus ütles, et küpsed inimesed on võimelised seda tegema, sest nad söövad korrapäraselt „tahket rooga”. Inimese soov ehk isu tahke vaimse toidu järele on seega hea indikaator, kas ta on vaimselt täiskasvanuks saanud või on ikka veel vaimses mõttes väeti laps.
9. Kuidas inimese vaimne isu näitab ta vaimset edenemist?
9 Kuidas on siis lugu sinu vaimse isuga? Kuidas sa suhtud külluslikku vaimse toidu varusse, mida Jehoova pakub regulaarselt Piiblil põhinevate väljaannete ning kristlike koosolekute ja kokkutulekute kaudu? (Jesaja 65:13) Pole kahtlustki, et sa tunned suurt rõõmu, kui iga-aastastel piirkonnakonventidel uued väljaanded käiku lastakse. Aga mida teed sa nendega siis, kui koju jõuad? Mida teed sa siis, kui saabub ajakirja Vahitorn või Awake! uus number? Kas sa võtad aega nende väljaannete lugemiseks või lihtsalt lehitsed need läbi, et kõrgpunktid üle vaadata, ning paned nad seejärel oma raamaturiiulile ülejäänute juurde? Samalaadseid küsimusi võiks esitada ka kristlike koosolekute kohta. Kas sa viibid korrapäraselt kõikidel koosolekutel? Kas sa valmistad ette ja võtad neist ka osa? Ilmselt on mõned langenud puuduliku vaimse toitumise harjumustesse, otsekui vaid jooksu pealt üle lehitsedes ja süües. Kui erinev oli lugu laulikuga, kes ütles: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” Kuningas Taavet ütles veel: „Ma tänan sind suures rahvakogus ja kiidan sind hulga rahva seas!” (Laul 35:18; 119:97) See, mil määral me hindame vaimseid ande, on selgesti meie vaimse edenemise indikaator.
10. Millisele vaimses mõttes väeti lapse omadusele osutatakse Efeslastele 4:14?
10 Paulus viitas veel millelegi, mis on omane väetile lapsele, hoiatades: „[Ärgem jäägem] enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks.” (Efeslastele 4:14) Nagu vanemad hästi teavad, äratab kõik lapses uudishimu. See on omamoodi positiivne omadus, sest see võimaldab neil uurida ja õppida ning järk-järgult küpseks inimeseks areneda. Kuid oht on selles, et üks asi teise järel tõmbab kergesti nende tähelepanu kõrvale. Mis kõige halvem, nende uudishimu viib neid kogenematuse tõttu sageli tõsistesse raskustesse, ohustades seega neid endid ja teisi. See on nii ka vaimses mõttes väetite laste puhul.
11. a) Mida Paulus mõtles, kui kasutas väljendit „iga õpetuse tuul”? b) Milliste ’tuultega’ me tänapäeval kohtume?
11 Mida Paulus seega mõtles, kui ta ütles, et vaimses mõttes väeteid lapsi kõigutatakse „igas õpetuse tuules”? Sõna „tuul” on siin tõlgitud kreeka sõnast aʹne·mos, mille kohta raamat International Critical Commentary ütleb, et see on ilmselt „sobiv sõna, mis on valitud muutlikkuse mõtte jaoks”. Seda näitavad hästi Pauluse järgmised sõnad „inimeste pettemängust”. Sõna „pettemäng” tähendab algkeeles põhiliselt „täringuid” või „täringumängu”, teiste sõnadega, juhumängu. Mõte on selles, et me seisame pidevalt uute ideede ja taotluste ees, mis võivad tunduda kahjutute, ahvatlevate ja isegi väärtuslikena. Pauluse sõnad käivad eeskätt nende asjade kohta, mis puudutavad meie usku — oikumeenilised liikumised, ühiskondlikud ja poliitilised üritused ja muu selline. (Võrdle 1. Johannese 4:1.) Kuid see põhimõte kehtib ka pidevalt muutuvate maailma kommete ja hullustuste kohta — riietumisstiilide, meelelahutuse, toidu, raviviiside või tervisespordi stiilide ja nii edasi kohta. Kogemuste ja hea vahetegemisvõime puudumise tõttu võib vaimses mõttes väeti laps lasta sellistel asjadel liigselt tähelepanu kõrvale tõmmata ja nii võib takerduda tema vaimne edenemine ning palju olulisemate kristlike kohustuste täitmine. — Matteuse 6:22—25.
12. Kuidas väikesed lapsed täiskasvanutest vastutuse suhtes erinevad?
12 Teine väikeste laste omadus on nende pidev vajadus abi ja tähelepanu järele. Nad ei ole teadlikud ega huvitatud kohustustest; lapsepõli on aeg, mil peaaegu kõik on lõbu ja mäng. Nagu Paulus ütles, nad ’räägivad nagu väetid lapsed, mõtlevad nagu väetid lapsed, arvavad nagu väetid lapsed’. Nad võtavad endastmõistetavana seda, et teised nende eest hoolitsevad. Sama võib öelda vaimses mõttes väeti lapse kohta. Kui uus inimene peab oma esimese piibliteemalise kõne või alustab esimest korda põlluteenistust, on vaimsel lapsevanemal hea meel teda kõiges abistada. Aga mis juhtub siis, kui uus inimene jätkab sellisele abile lootmist ja osutub võimetuks võtma endale vastutust iseenese eest hoolitseda? See näitaks selgesti puudulikkust õpitu ellurakendamises.
13. Miks peab igaüks õppima kandma oma koormust?
13 Tuleta selles suhtes meelde apostel Pauluse manitsust, et kuigi me peaksime pidevalt ’kandma üksteise koormat’, siiski „igaüks kandku oma koormust”. (Galaatlastele 6:2, 5, NW) Muidugi nõuab inimeselt aega ja pingutusi, et õppida kandma oma kristlikke kohustusi, ja see võib tähendada teatud valdkondades ohvrite toomist. Aga oleks tõsine viga hõivata ennast niivõrd elu lõbude ja mängudega, olgu nendeks puhkus, reisid, tehnika või isegi mittevajalikud taotlused ilmalikus töös, et selle tulemuseks oleks niiöelda kõrvalrajal seismine ilma mingi soovita suurendada oma osa inimeste jüngriteks tegemise töös või püüelda vaimse edenemise ning vastutuse poole. „Olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes,” soovitas tungivalt jünger Jakoobus. — Jakoobuse 1:22; 1. Korintlastele 16:13.
14. Miks me ei peaks rahulduma vaimses mõttes väeti lapse omaduste ilmutamisega?
14 Jah, on palju kergesti märgatavaid omadusi, mis eristavad last täiskasvanust. Kuid tähtis on see, nagu Paulus ütles, et me järk-järgult hülgaksime selle, mis on omane väetile lapsele ja saaksime täiskasvanuks. (1. Korintlastele 13:11; 14:20) Vastasel juhul jääksime me vaimses mõttes puudulikuks. Aga kuidas inimene edeneb? Mida vaimse küpsuse poole kasvamise säilitamine hõlmab?
Kuidas saab edenemine ilmsiks
15. Millised on kasvuprotsessi põhiastmed?
15 Kuidas toimub kasv looduses? „Iga inimene alustab oma elu üheainsa rakuna,” selgitab The World Book Encyclopedia. „Rakk võtab endasse aineid ja muudab need ehitusplokkideks, mida ta kasvamiseks vajab. Üksik rakk kasvab seega seestpoolt. See rakk saab paljuneda ja poolduda, et moodustada uusi rakke. See ehitamis-, paljunemis- ja pooldumisprotsess ongi kasv.” Siin on tähelepanuväärne see, et kasv toimub seestpoolt. Kui saadakse sobivat toitu ja see omastatakse ning võetakse kasutusele, on tulemuseks kasv. Seda on selgesti näha vastsündinud imiku juures. Nagu me teame, võtab vastsündinu vastu kindla hulga erilist täpse koostisega toitu, piima, milles on rikkalikult rasva ja valku, aineid, mis on kasvuks vajalikud. Ja milline on tulemus? Seda kasvu, mille beebi kaalus ja pikkuses esimese aastaga saavutab, ei saa võrrelda mitte ühegi teise normaalse kasvuaastaga kogu tema ülejäänud elu jooksul.
16. Millist liiki kasvu võib näha enamiku uute piibliuurijate juures ja kuidas see on võimalikuks osutunud?
16 Selles looduslikus kasvuprotsessis on palju, millest meil on õppida ja mida me võime rakendada vaimse kasvu kohta algteadmistest küpsuseni. Ennekõike on oluline kindel toitumisprogramm. Mõtle tagasi ajale, mil sa alustasid Piibli uurimist. Kui sa oled enamiku teiste sarnane, siis sa ilmselt ei teadnud Jumala Sõnast praktiliselt midagi. Aga nädal nädala järel sa valmistasid oma õppetunde ette ja uurisid Piiblit ning hakkasid suhteliselt lühikese aja jooksul mõistma kõiki Pühakirja põhiõpetusi. Sul tuleb tunnistada, et see oli harukordne kasv, ja seda kõike tänu korrapärasele Jumala Sõnaga toitumisele!
17. Miks on korrapärane vaimne toitumisprogramm hädavajalik?
17 Aga kuidas on lugu praegu? Kas sa pead ikka veel kinni korrapärasest toitumisprogrammist? Keegi ei tohiks kunagi mõelda, et vaid seepärast, et ta on ristitud, ei ole enam mingit vajadust korrapärase ja süstemaatilise uurimise järele, toitva vaimse toiduga toitumise järele. Sellele vaatamata, et Timoteos oli küps kristlik ülevaataja, soovitas Paulus talle tungivalt: „Mõtiskle nende asjade üle; ole neist läbi imbunud, nii et su edenemine võiks olla ilmne kõigile inimestele.” (1. Timoteosele 4:15, NW) Kui palju enam on meil igaühel vaja seda teha! Kui sa oled huvitatud sellest, et su vaimne edenemine saaks ilmsiks, on sellised pingutused hädavajalikud.
18. Kuidas saab inimese vaimne edenemine ilmsiks?
18 Püüd teha oma edenemine ilmsiks ei tähenda eriliste pingutuste tegemist, et hoobelda oma teadmistega või teistele muljet avaldada. Jeesus ütles: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas,” ja „mida süda on täis, sellest räägib suu”. (Matteuse 5:14; 12:34) Kui meie süda ja mõistus on täis häid asju Jumala Sõnast, ei jää meil muud üle, kui teha see ilmsiks selles, mida me teeme ja räägime.
19. Mida me peaksime olema otsustanud oma vaimse edenemise suhtes teha ja millist tulemust silmas pidades?
19 Küsimus on siis selles: kas sa uurid korrapäraselt Piiblit ja käid kristlikel koosolekutel, et toituda toitva materjaliga, mis võib soodustada su sisemist vaimset kasvu? Vaimses arengus ära rahuldu vaid passiivse pealtvaatamisega. Astu positiivseid samme, et olla kindel, et sa kasutad täielikult ära küllusliku vaimse toidu, mida Jehoova pakub. Kui sa oled üks neist, „kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad”, siis võib ka sinu kohta öelda: „Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (Laul 1:2, 3) Kuid mida võiks teha, et olla kindel, et sa jätkuvalt vaimselt edened? Me arutleme seda järgmises artiklis.
Kas sa suudad vastata?
◻ Miks on ajakohane kontrollida oma vaimset edenemist?
◻ Kuidas on vaimne kasv seotud vaimse isuga?
◻ Mida on mõeldud „iga õpetuse tuulega”?
◻ Miks peab igaüks kandma oma koormust?
◻ Kuidas saavutatakse vaimne edenemine?
[Pilt lk 10]
Kas sa võtad aega, et lugeda Piiblil põhinevaid väljaandeid?