Kas keelte and on tõelise kristluse osa?
„TEMA keeltega palvetamist kuulates tundsin õhus otsekui elektrilaengut,” ütles Bill pärast seda, kui tema ja veel kuus inimest olid kogunenud kirikualtari juurde jutlustaja ette. Kas sellised kogemused näitavad, et püha vaim tegutseb nii, nagu see esimesel sajandil tegutses? Kas nende põhjal võib ära tunda Piibli religiooni? Me võime leida rahuldavaid vastuseid, kui uurime hoolikalt Pühakirja.
Piibli aruanne näitab, et siis, kui mistahes imepärast vaimuandi edasi anti, oli kohal vähemalt üks 12 apostlist või siis apostel Paulus. Esimene kolmest kirjapandud keeltega rääkimise juhtumist leidis aset 120 kokkutulnud Jeesuse jüngriga Jeruusalemmas nelipühil aastal 33 m.a.j. (Apostlite teod 2:1—4) Kolm ja pool aastat hiljem, kui grupp ümberlõikamata itaallasi kuulas Peetruse jutlust, said nad vaimu ja hakkasid ’võõraid keeli rääkima ja Jumalat väga ülistama’. (Apostlite teod 10:44—48) Ja 19 aastat pärast nelipühi, umbes 52. aastal m.a.j., rääkis Paulus ühele grupile Efesoses ja pani oma käed 12 jüngri peale. Ka nemad „rääkisid võõraid keeli ja ennustasid”. — Apostlite teod 19:6.
Miks keelte and anti?
Just enne taevasseminekut ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja . . . maailma otsani!” (Apostlite teod 1:8) Pane tähele, et sellega näitas ta, kuidas see tohutu tunnistustöö pidi läbi viidama — püha vaimu toetusel.
Tookord ei eksisteerinud nüüdisaegset sidetehnikat, mis võimaldab meil paljudes keeltes sõnumeid kogu maailma läkitada. Head sõnumit pidi levitatama peamiselt suusõnal ja selles oli imeline võõraste keeltega rääkimise and väga suureks abiks. Nii oli see siis, kui esimese sajandi kristlased jutlustasid juutidele ja proselüütidele Jeruusalemmas nelipühil aastal 33 m.a.j. Partlased, meedlased, eelamlased, kreetalased, araablased ning Mesopotaamia, Juudamaa, Kapadookia, Pontose ja Aasia piirkonna elanikud ning ka Roomast tulnud kuulsid omas keeles „Jumala suuri asju” ja said aru sellest, mida öeldi. Kolm tuhat inimest sai peagi usklikeks. — Apostlite teod 2:5—11, 41.
Tihti jäetakse tähele panemata tõsiasi, et keeltega rääkimine oli ainult üks üheksast püha vaimu tegutsemisviisist, mida apostel Paulus mainis oma kirjas Korintose kristlastele. Kuigi Paulus vaatas keeltega rääkimisele kui vähemale annile, oli see varasele kogudusele Jumala taevase Kuningriigi hea sõnumi levitamisel väärtuslik. See oli üks „andidest”, mis aitasid kaasa kristlaste lapseeas koguduse arvulisele kasvule ja ülesehitamisele. — 1. Korintlastele 12:7—11; 14:24—26.
Lisaks olid püha vaimu mitmesugused tegutsemisviisid esimesel sajandil, kaasa arvatud keeltega rääkimine, nähtav tõend, et Jumal ei kasutanud enam 1500-aastast Iisraeli kogudust oma erilise rahvana. Polnud kahtlustki, et tema heakskiit oli nüüd kristliku koguduse peal, mille rajas tema ainusündinud Poeg. — Võrdle Heebrealastele 2:2—4.
Need vaimuilmingud olid tähtsad ehituskivid noore kristliku koguduse rajamisel ja selle täisikka kasvamises abistamisel. Paulus selgitas, et pärast oma eesmärgi täitmist need imelised annid lakkavad: „Olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad.” — 1. Korintlastele 13:8.
Jah, Piibel ütleb selgesti, et keelte and lakkab. Aga millal? Apostlite teod 8:18 näitab, et vaimu ande saadi „apostlite käte pealepanemise läbi”. On ilmne, et viimase apostli surmaga lõppeks vaimu andide — kaasa arvatud keeltega rääkimise — edasiandmine. Niisiis, kui maiselt areenilt kadusid ka need, kes need annid apostlitelt olid saanud, lakkas see imeline and. Selleks ajaks oli kristlikul kogudusel olnud aega tugevaks saada ja paljudesse maadesse levida.
„Tundmatud keeled” ja nende tõlgitsemine
Keeltega rääkimise nüüdisaegsele taassünnile on „vaadatud kui ebastabiilsete tähelepanu järele janunevate inimeste tundeliialdusele, samal ajal kui teised vaatavad sellele nagu samaväärsele ilmingule kui apostellike aegade keeltega rääkimine”. Kaasaegsetel kirikukogunemistel, kus tuleb ette „tundmatutes keeltes” rääkimist, on tavaliselt tegemist arusaamatute häälitsuste ekstaatilise väljapurskega. Sellele vastavalt tunnistas üks inimene: „Kasutan oma keelte andi peamiselt omaette mediteerides. . . . Tunnen teiste ees veidi piinlikkust.” Teine inimene sõnas: „Kuulen omaenda sõnu, ma ei mõista neid, kuid ma tunnen pidevalt, et mu keelt sunnitakse rääkima.”
Millist tegeliku väärtusega informatsiooni sellised tundmatud keeled edasi annavad ja kuidas on lugu nende tõlgitsemisega? Need, kes väidavad end seda kõnet tõlgitsevat, on andnud ühtedele ja samadele arusaamatutele väljendustele erinevaid selgitusi. Miks erinevaid? Nad püüavad pehmendada sellist lahknevust, öeldes, et „Jumal andis ühele inimesele ühesuguse kõnetõlgitsuse ja teisele teistsuguse tõlgitsuse”. Üks inimene tunnistas: „Olen tähele pannud juhtumeid, mil tõlgitsemine ei olnud täpne.” D. A. Hayes viitas oma raamatus The Gift of Tongues juhtumile, kus üks mees keeldus tõlgitsemast ühe naise tundmatus keeles kõnet, sest „see keel oli ilgeimast ilgeim”. Milline kontrast on see keeltega rääkimisele, mis esines esimesel sajandil ja mis oli tegelikult koguduse ülesehitamiseks! — 1. Korintlastele 14:4—6, 12, 18.
Mõned väidavad tänapäeval siiski, et nad on kuulnud imelisi tõlgitsusi, ja nad võivad siiralt uskuda, et Jumal kasutab seda andi, kui ta „soovib inimestele otsest sõnumit anda”. Aga missugust Jumalalt tulevat sõnumit me tänapäeval vajame, mida Jeesus Kristus ja apostlid meile pole andnud? Paulus, kes ise oli saanud püha vaimu anni, ütles: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” — 2. Timoteosele 3:16, 17.
Tõsiasi on, et kristlik kogudus ei ole enam lapseeas ja tema osa kinnitamiseks ei ole seega enam vaja Jumala ilmutusi ja imelisi ande. Piibel hoiatab: „Kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle [„selle asemel”, Uus Testament, 1990], mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!” — Galaatlastele 1:8.
Imeline keeltega rääkimine ei ole enam vajalik ja Piibel ei anna alust uskuda, et see on tänapäeval tõelise kristluse osa. Nüüd, mil Piibel on täielik ja laialdaselt kättesaadav, on kõik, mida me vajame, kirjutatud Jumala Sõnas. See pakub meile Jehoova ja tema Poja kohta täpset tundmist, mis viib igavesse ellu. — Johannese 17:3; Ilmutuse 22:18, 19.
Isegi esimesel sajandil oli apostel Paulus sunnitud kirjutama kogudusele Korintoses, et parandada nende suhtumist sellesse, miks keelte and algkristlastele anti. Tundub, et mõned olid keelte annist võlutud ja nad käitusid justkui vaimses mõttes ebaküpsed väikesed lapsed. „Keeltele” omistati liiga palju tähtsust. (1. Korintlastele 14:1—39) Paulus rõhutas, et mitte kõik esimese sajandi kristlased ei rääkinud imeliste keeltega. See ei olnud nende päästeks tarvilik. Isegi tookord, oma olemasolu ajal, oli keelte and imelise prohvetliku ennustamise kõrval teisejärguline. Keeltega rääkimine ei olnud ega ka ole nõue kristlastele igavese elu saamiseks. — 1. Korintlastele 12:29, 30; 14:4, 5.
Tundmatute keelte taga olev jõud tänapäeval
Mõned usuvad, et tänapäeva keeltega rääkijate taga olevaks liikumapanevaks jõuks on karismaatilised kirikujuhid, kes õhutavad oma karja liikmeid seda võimet omandama. Mõnel juhul on seda põhjustanud emotsionaalsus ja tasakaalutus. Cyril G. Williams ütleb raamatus Tongues of the Spirit, et see on saanud „paljudel juhtudel rühmasisese elitarismi tunnuseks” ja annab inimesele „suuruse ja autoriteedi nii rühma kui ka tema enda silmis”. Sellepärast võib ajendiks olla iha kuuluda kõrgemasse tundmatu keele rühma.
Donald P. Merrifield, Loyola Ülikooli president, märkis, et „keeled võivad olla hüsteeriline või, nagu mõned arvavad, kuratlik kogemus”. Vaimulik Todd H. Fast ütles: „Keeltega rääkimine on vaieldav asi. Kuradil on palju viise, kuidas meid mõjutada.” Piibel ise hoiatab, et Saatan ja tema deemonid on võimelised inimesi mõjutama ja nende kõnet juhtima. (Apostlite teod 16:17, 18) Jeesus tegutses deemonvaimu vastu, mis pani ühe mehe kisendama ja põrandale langema. (Luuka 4:33—35) Paulus hoiatas, et „saatan ise moondab ennast valguseingliks”. (2. Korintlastele 11:14) Need, kes tänapäeval püüavad saada keelte andi, mida Jumal oma rahvale enam ei anna, avavad ennast hoopis Saatana pettusele, kes, nagu meid on hoiatatud, kasutab ’igasugust valeväge ja valetunnustähti ja valeimetegusid’. — 2. Tessalooniklastele 2:9, 10.
Keeled ja tõeline kristlus
Esimese sajandi kristlased, kes said keeltega rääkimise anni, kasutasid seda, et selgitada Jumala suuri asju. Rõhutati vajadust selgelt tõlgitseda keeltega edasi antud sõnumit, nii et see oleks mõistetav kõigile ja et selle tulemusena saaksid paljud õpetust. (1. Korintlastele 14:26—33) Paulus manitses: „Kui te keeltega ei räägi arusaadavalt, kuidas siis teatakse, mida räägitakse? Te räägiksite ju tuulde!” — 1. Korintlastele 14:9.
Kui Jumala vaim andis algkristlastele keelte anni, et pannud see neid rääkima arusaamatut või tõlkimatut loba. Kooskõlas Pauluse nõuandega andis püha vaim kõne, mille tulemuseks oli see, et hea sõnum sai kiiremini „kuulutatud kõigele loodule taeva all”. — Koloslastele 1:23.
Käesoleva süsteemi viimseid päevi silmas pidades käskis Jeesus Kristus: „Kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi [rajatud Kuningriigist].” (Markuse 13:10) Nagu esimesel sajandil, peab kogu loodu kuulma Kuningriigi sõnumit. See on võimalik, sest Piiblit on praegu täielikult või osaliselt tõlgitud peaaegu 2000 keelde. Seesama vaim, mis ajendas algkristlasi rääkima kindlalt ja julgelt, toetab praegu Jehoova tunnistajate praegusaegse koguduse suurt ja imepärast kuulutustööd. Nad räägivad „puhast keelt” suusõnaliselt ja nüüdisaegset trükitehnikat kasutades, et teha Pühakirja tõde kättesaadavaks trükitud kujul. See sõnum on liikvel enam kui 200 maal ja meresaarel. Jehoova tunnistajad on ainuke rahvas, keda Jumala vaim ajendab kõigile teatavaks tegema Jumala suuri asju. — Sefanja 3:9, NW; 2. Timoteosele 1:13.
[Pildid lk 7]
Ukselt uksele tunnistamine Jaapanis
Laevalt laevale tunnistamine Kolumbias
All: Piibliuurimine Guatemalas
Kõige all: Tunnistamine Hollandi maapiirkondades