Kristliku misjonitöö inspireeritud eeskuju
„Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse.” — 1. KORINTLASTELE 11:1.
1. Millised on mõningad viisid, milles Jeesus andis väljapaistva eeskuju oma järelkäijatele jäljendamiseks? (Filiplastele 2:5—9)
MILLISE väljapaistva eeskuju Jeesus oma jüngritele andis! Ta jättis rõõmuga oma taevase auhiilguse, et tulla maa peale ja elada patuste inimeste keskel. Ta oli valmis läbi tegema suured kannatused inimkonna päästeks ja mis veelgi tähtsam, oma taevase Isa nime pühitsemiseks. (Johannese 3:16; 17:4) Kui kohtu ees oli kaalul Jeesuse elu, kuulutas ta kindlalt: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin.” — Johannese 18:37.
2. Miks võis ülesäratatud Jeesus anda oma jüngritele käsu jätkata tööd, mida tema oli alustanud?
2 Enne surma andis Jeesus oma jüngritele suurepärase väljaõppe, nii et nad võisid jätkata Kuningriigi tõele tunnistuse andmise tööd. (Matteuse 10:5—23; Luuka 10:1—16) Seega oli Jeesusel pärast ülesäratamist võimalik anda käsk: „Minge . . . ja tehke jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja püha vaimu nimel, õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” — Matteuse 28:19, 20, NW.
3. Kuidas jüngriteks tegemise töö laienes, kuid millistesse piirkondadesse see peamiselt koondus?
3 Järgmise kolme ja poole aasta jooksul kuuletusid Jeesuse jüngrid sellele käsule, kuid piirdusid inimeste jüngriteks tegemisel juutide, juudi proselüütide ja ümberlõigatud samaarlastega. Seejärel, aastal 36 m.a.j., andis Jumal korralduse, et head sõnumit peab kuulutatama ümberlõikamata mehele Korneeliusele ja ta perele. Järgmise aastakümne jooksul toodi kogudusse veel teisi mittejuute. Kuid paistab, et enamik tööd piirdus Vahemere idapoolsete piirkondadega. — Apostlite teod 10:24, 44—48; 11:19—21.
4. Milline tähtis arengut märgistav sündmus leidis aset umbes aastatel 47—48 m.a.j.?
4 Oli tarvis midagi, mis kristlasi ajendaks või teeks neid võimeliseks tegema jüngriteks juute ja mittejuute veel kaugematest piirkondadest. Niisiis said Süüria Antiookia koguduse vanemad umbes aastal 47—48 m.a.j. järgneva Jumalalt lähtunud sõnumi: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks mina nad olen kutsunud!” (Apostlite teod 13:2) Pane tähele, et Paulust tunti tookord tema esialgse nime Saulus järgi. Samuti pane tähele, et Jumal nimetas Barnabast enne Paulust, ehk sellepärast, et tol ajal vaadati Barnabasele kui neist kahest vanemale.
5. Miks on Pauluse ja Barnabase misjonireisi aruandel suur väärtus tänapäeva kristlastele?
5 Üksikasjalik aruanne Pauluse ja Barnabase misjonireisist pakub suurt julgustust Jehoova tunnistajatele, eriti misjonäridele ja pioneeridele, kes on oma kodulinnast ära kolinud, et teenida Jumalat võõras ühiskonnas. Lisaks ajendab Apostlite teod 13. ja 14. peatüki ülevaade neid kindlasti veel rohkem Paulust ja Barnabast jäljendama ning laiendama osalemist kõige tähtsamas inimeste jüngriteks tegemise töös.
Küprose saar
6. Millise eeskuju andsid misjonärid Küprosel?
6 Viivitamata purjetasid misjonärid Süüria sadamast Seleukiast Küprose saarele. Peale maabumist Salamises ei lasknud nad oma tähelepanu kõrvale juhtida, vaid „kuulutasid Jumala sõna juutidele kogudusekodades”. Järgides Kristuse eeskuju, ei rahuldunud nad sellega, et seadsid end sellesse linna sisse ja ootasid, et saareelanikud nende juurde tuleksid. Selle asemel käisid nad tööd tehes „saare läbi”. Kahtlemata nõudis see tublisti kõndimist ja palju vahelduvaid öömajasid, sest Küpros on suur saar ja nende reis kulges läbi saare suurima osa. — Apostlite teod 13:5, 6.
7. a) Milline väljapaistev sündmus leidis aset Paafoses? b) Millist hoiakut säilitama julgustab meid see aruanne?
7 Need kaks meest said oma sealviibimise lõppedes tasuks imelise kogemuse Paafose linnas. Saarevalitseja Sergius Paulus kuulis nende sõnumit ja „sai usklikuks”. (Apostlite teod 13:7; 13:12, NW) Paulus kirjutas hiljem: „Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid [pole kutsutud].” (1. Korintlastele 1:26) Sellele vaatamata oli Sergius Paulus nende vägevate hulgas, kes vastasid sõnumile. See kogemus peaks julgustama kõiki, eriti misjonäre, säilitama positiivset hoiakut tunnistuse andmise suhtes valitsusametnikele, nagu meid ka 1. Timoteosele 2:1—4 tegema julgustatakse. Inimesed, kes on võimu juures, on mõnikord Jumala sulastele suurt abi osutanud. — Nehemja 2:4—8.
8. a) Millised Barnabase ja Pauluse vahelised muutunud suhted sellest ajast ilmnevad? b) Mis suhtes oli Barnabas hea eeskuju?
8 Paulus etendas Jehoova vaimu mõju all tähtsat osa Sergius Pauluse usule pööramises. (Apostlite teod 13:8—12) Paistab samuti, et alates sellest ajast võttis Paulus juhtimise enda kätte. (Võrdle Apostlite teod 13:7 Apostlite teod 13:15, 16, 43—ga.) See oli kooskõlas Jumala volitatud ülesandega, mille Paulus sai usule pöördumisel. (Apostlite teod 9:15) Võib-olla pani taoline sündmuste areng Barnabase alandlikkuse proovile. Ent selle asemel, et vaadata sellele muudatusele kui isiklikule solvangule, elas Barnabas ilmselt kooskõlas oma nime „Trööstija” tähendusega ja toetas lojaalselt Paulust kogu misjonireisi jooksul ja hiljem, kui mõned juudi kristlased esitasid väljakutse nende teenimisele ümberlõikamata mittejuutide seas. (Apostlite teod 15:1, 2) Milline hea eeskuju see on meile kõigile, kaasa arvatud neile, kes elavad misjonikodudes ja Beeteli kodudes! Me peaksime olema alati valmis vastu võtma teokraatlikke parandusi ja osutama täit toetust neile, kes on määratud meie seas juhtima. — Heebrealastele 13:17.
Väike-Aasia kiltmaa
9. Mida me õpime Pauluse ja Barnabase valmisolekust reisida Pisiidia Antiookiasse?
9 Küproselt purjetasid Paulus ja Barnabas põhja suunas Aasia mandrile. Mõningatel avaldamata põhjustel ei jäänud misjonärid rannikualadele, vaid tegid pika ja ohtliku umbes 180 kilomeetri pikkuse reisi Pisiidia Antiookiasse, mis paiknes Väike-Aasia kiltmaa keskosas. Sellega kaasnes mäeaheliku ületamine ja laskumine tasandikule, mis on umbes 1100 meetrit ülalpool merepinda. Piibliõpetlane J. S. Howson ütleb: „Kiltmaa ja . . . lõunaranniku tasandike vahelistes mägestikes elava rahva seadusetud ja röövellikud kombed olid kurikuulsad kogu vanaajaloos.” Lisaks seisid misjonärid silmitsi ohtlike loodusjõududega. Howson lisab: „Mitte ühtki Väike-Aasia piirkonda ei iseloomusta sellised ’veetulvad’ kui Pisiidia mägiseid alasid, kus jõed langevad hiigelkaljude jalamile või tormavad metsikult läbi kitsaste kuristike.” Need üksikasjad aitavad meil ette kujutada, missuguseid reise olid misjonärid hea sõnumi kuulutamise nimel valmis ette võtma. (2. Korintlastele 11:26) Samamoodi astuvad tänapäeval paljud Jumala sulased julgelt vastu kõikvõimalikele takistustele, et jõuda inimesteni ja nendega head sõnumit jagada.
10, 11. a) Kuidas säilitas Paulus ühise aluse oma kuulajaskonnaga? b) Miks olid paljud juudid ilmselt rabatud, kui nad kuulsid Messia kannatustest? c) Millist päästet pakkus Paulus oma kuulajaile?
10 Kuna Pisiidia Antiookias oli juudi sünagoog, läksid misjonärid kõigepealt sinna, et neile, kes on Jumala Sõnaga kõige tuttavamad, anda võimalus head sõnumit vastu võtta. Kui Paulus kõnelema kutsuti, tõusis ta püsti ja esitas meisterliku avaliku kõne. Kogu kõne jooksul säilitas ta ühise aluse kuulajaskonna hulgas olevate juutide ja proselüütidega. (Apostlite teod 13:13—16, 26) Peale sissejuhatust kordas Paulus juutide kuulsusrikast ajalugu, tuletades neile meelde, et Jehoova oli nende esiisad välja valinud ja nad seejärel Egiptusest vabastanud, samuti ka seda, kuidas ta oli aidanud neil võita Tõotatud Maa asukad. Seejärel tõstis Paulus esile seda, kuidas Jehoova tegeles Taavetiga. Taoline informatsioon oli esimese sajandi juutidele südamelähedane, sest nad ootasid, et Jumal toob esile Taaveti järglase kui päästja ja igavese valitseja. Selles suhtes teatas Paulus julgelt: „Selle [Taaveti] soost on Jumal äratanud oma tõotuse järgi Jeesuse Iisraeli Päästjaks.” — Apostlite teod 13:17—23.
11 Ent paljud juudid ootasid sõjakangelase tüüpi päästjat, kes vabastaks nad Rooma ülemvõimu alt ja ülendaks juudi rahva üle kõigi teiste rahvaste. Seepärast olid nad kahtlemata rabatud, kui kuulsid Paulust ütlevat, et nende endi religioonijuhid olid andnud Messia hukkamiseks. „Aga Jumal äratas tema surnuist üles!” kuulutas Paulus julgelt. Oma kõne lõpupoole näitas ta oma kuulajaskonnale, et nad võivad saada imepärase pääste osaliseks. „Olgu teil nüüd teada,” ütles ta, „et teile selle läbi kuulutatakse pattude andeksandmist, ja et igaüks, kes usub, mõistetakse õigeks tema sees kõigest sellest, millest te ei võinud õigeks saada Moosese käsuõpetuse kaudu.” Paulus lõpetas oma kõne, soovitades oma kuulajaskonnale tungivalt, et neid ei liigitataks nende hulka, kes, nii nagu Jumal ette ennustas, jätavad unarusse selle imelise päästekorralduse. — Apostlite teod 13:30—41.
12. Milline oli Pauluse kõne tulemus ja kuidas peaks see meid julgustama?
12 Milline hästiesitatud Pühakirjal põhinev kõne! Kuidas kuulajaskond reageeris? „Palju juute ja proselüüte, kes kummardasid Jumalat, järgisid Paulust ja Barnabast.” (Apostlite teod 13:43, NW) Milline julgustus meile tänapäeval! Tehkem samamoodi oma parim efektiivsel tõe esitamisel kas siis avalikult teenides või koguduse koosolekutel kommentaare tehes või kõnet pidades. — 1. Timoteosele 4:13—16.
13. Miks pidid misjonärid Pisiidia Antiookiast lahkuma ja millised küsimused kerkivad seoses uute jüngritega?
13 Pisiidia Antiookia vasthuvitatud ei suutnud seda head sõnumit endale hoida. Selle tulemusena „järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kõik linn kuulama Jumala sõna”. Peagi levis sõnum väljapoole linna piire. Tegelikult „Issanda sõna levis üle kogu maakonna”. (Apostlite teod 13:44, 49) Selle asemel, et seda tõsiasja rõõmuga tervitada, õnnestus armukadedatel juutidel misjonärid linnast välja ajada. (Apostlite teod 13:45, 50) Millist mõju avaldas see uutele jüngritele? Kas nad kaotasid julguse ja loobusid?
14. Miks ei suutnud vastased lämmatada tööd, mida misjonärid olid alustanud, ja mida me sellest õpime?
14 Ei loobunud, sest see oli Jumala töö. Ka olid misjonärid rajanud tugeva aluse usule ülesäratatud Issand Jeesus Kristusesse. Seepärast oli ilmne, et uued jüngrid vaatasid mitte misjonäridele, vaid Kristusele kui endi Juhile. Niisiis me loeme, et nad „olid jätkuvalt täidetud rõõmu ja püha vaimuga”. (Apostlite teod 13:52, NW) Kui palju julgustust pakub see tänapäeva misjonäridele ja teistele, kes teevad inimesi jüngriteks! Kui me teeme alandlikult ja innukalt oma osa, õnnistavad Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus meie teenimist. — 1. Korintlastele 3:9.
Ikoonion, Lüstra ja Derbe
15. Kuidas toimisid misjonärid Ikoonionis ja millised olid tulemused?
15 Nüüd reisisid Paulus ja Barnabas 140 kilomeetrit kagusse, järgmisse linna Ikoonioni. Hirm tagakiusamise ees ei hoidnud neid tagasi toimimast samamoodi nagu Antiookias. Piibel ütleb, et selle tulemusena: „Niihästi suur hulk juute kui kreeklasi sai usklikuks.” (Apostlite teod 14:1) Jälle õhutasid vastupanu juudid, kes ei võtnud head sõnumit vastu. Kuid misjonärid pidasid vastu ja olid Ikoonionis küllaltki palju aega, et uusi jüngreid aidata. Kui siis Paulus ja Barnabas said teada, et juutidest vastased kavatsevad neid kividega surnuks visata, põgenesid nad targalt järgmisele territooriumile „Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbrusesse”. — Apostlite teod 14:2—6.
16, 17. a) Mis juhtus Paulusega Lüstras? b) Kuidas see, kuidas Jumal apostliga tegeles, avaldas mõju ühele noorele mehele Lüstrast?
16 Täis julgust, „kuulutasid [nad] seal evangeeliumi” uuel läbitöötamata territooriumil. (Apostlite teod 14:7) Kui Pisiidia Antiookia ja Ikoonioni juudid seda kuulsid, tulid nad Lüstrasse ja keelitasid rahvahulki Paulust kividega surnuks viskama. Kuna Paulus ei jõudnud põgeneda, loobiti teda kividega, nõnda et ta vastased olid veendunud, et ta on surnud. Nad vedasid ta linnast välja. — Apostlite teod 14:19.
17 Kas sa suudad kujutleda, millist ahastust see uutes jüngrites esile kutsus? Aga oh imede imet, kui nad Paulust ümbritsesid, tõusis ta üles! Piibel ei ütle, kas noormees nimega Timoteos oli üks nendest uutest jüngritest. Kindlasti sai talle mingil ajal teatavaks see, kuidas Jumal Paulusega tegeles, ja see avaldas ta noorele mõistusele sügavat mõju. Paulus kirjutas oma teises kirjas Timoteosele: „Sina oled järginud mind minu õpetuses, eluviisis, . . . kannatamistes, mis said mulle osaks Antiookias, Ikoonionis, Lüstras; milliseid tagakiusamisi ma kannatasin ja millest kõigest mind päästis Issand.” (2. Timoteosele 3:10, 11) Aasta või paar pärast seda, kui Paulust kividega visati, pöördus ta Lüstrasse tagasi ja nägi, et Timoteos oli eeskujulik kristlane, kellest „andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse”. (Apostlite teod 16:1, 2) Niisiis valis Paulus ta oma reisikaaslaseks. See aitas Timoteosel vaimselt kasvada ja peagi oli ta kõlblik selleks, et Paulus võis ta läkitada külastama erinevaid kogudusi. (Filiplastele 2:19, 20; 1. Timoteosele 1:3) Samamoodi avaldavad innukad Jumala sulased tänapäeval imelist mõju noortele, kellest paljudest saavad väärtuslikud Jumala sulased nagu Timoteos.
18. a) Mis juhtus misjonäridega Derbes? b) Milline võimalus avanes nüüd nende ees, kuid millise suuna nad valisid?
18 Järgmisel hommikul pärast surma eest põgenemist Lüstras läks Paulus koos Barnabasega Derbesse. Seekord ei järgnenud neile ühtki vastast ja Piibel ütleb, et ’nad said mõned jüngreiks’. (Apostlite teod 14:20, 21) Kui Paulus ja Barnabas olid Derbes koguduse rajanud, tuli neil langetada otsus. Tiheda liiklusega Rooma tee viis Derbest Tarsosesse. Sealt oli lühike tee tagasi Süüria Antiookiasse. Võimalik, et tagasipöördumiseks oli see mugavaim tee, ja need misjonärid võisid tunda, et nüüd on nad ära teeninud puhkuse. Ent oma Isandat jäljendades mõistsid Paulus ja Barnabas, milline vajadus on tähtsam. — Markuse 6:31—34.
Jumala töö lõpuni viimine
19, 20. a) Kuidas õnnistas Jehoova misjonäre nende tagasipöördumise eest Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse? b) Millise õppetunni annab see Jumala rahvale tänapäeval?
19 Selle asemel, et valida lühike kodutee, pöördusid misjonärid vapralt tagasi ja külastasid taas just neid linnu, kus nende elu oli hädaohus olnud. Kas Jehoova õnnistas nende omakasupüüdmatut muret uute lammaste pärast? Muidugi õnnistas, sest aruanne ütleb, et nad edukalt „kinnitasid jüngrite hingi, manitsedes neid jääma ususse”. Oli kohane, et nad laususid neile uutele jüngritele: ’Meil tuleb mitme viletsuse kaudu minna Jumala riiki.’ (Apostlite teod 14:21, 22) Paulus ja Barnabas tuletasid neile meelde ka nende kui Jumala tulevase Kuningriigi kaaspärijate kutsumust. Tänapäeval peaksime me uutele jüngritele samasugust julgustust jagama. Me võime neid katsumustes vastupidamiseks tugevdada, hoides nende ees väljavaadet elada igavesti maa peal Jumala sellesama Kuningriigi valitsuse all, mida Paulus ja Barnabas kuulutasid.
20 Enne igast linnast lahkumist aitasid Paulus ja Barnabas paremini organiseerida kohalikku kogudust. Ilmselt õpetasid nad välja kõlblikke mehi ja määrasid nad juhatajateks. (Apostlite teod 14:23) Kahtlemata andis see oma osa edasiseks laienemiseks. Samuti tänapäeval kolivad misjonärid ja teised mõnikord mujale, et jätkata oma head tööd teistes paikades, kus vajadus on suurem, pärast seda, kui nad on aidanud kogenematutel edeneda, kuni nad võivad ise vastutust kanda.
21, 22. a) Mis juhtus, kui Paulus ja Barnabas olid oma misjonireisi lõpetanud? b) Milliseid küsimusi see tõstatab?
21 Pöördunud lõpuks tagasi Süüria Antiookiasse, võisid misjonärid tunda sügavat rahulolu. Piibli aruanne teatab tõepoolest, et nad ’olid lõpetanud selle töö’, mille Jumal nende kätte oli usaldanud. (Apostlite teod 14:26) On arusaadav, et nende kogemustest rääkimine ’tegi suurt rõõmu kõikidele vendadele’. (Apostlite teod 15:3) Aga kuidas on lugu tulevikuga? Kas nad jäävad mugavalt istuma ja loorberitele puhkama, nagu kõnekäänd ütleb? Mitte mingil juhul. Pärast seda, kui need kaks olid Jeruusalemmas külastanud juhtivat kogu, et saada otsust seoses tüliküsimusega ümberlõikamise suhtes, võtsid nad jälle ette misjonireisid. Seekord läksid nad eri suunas. Barnabas võttis kaasa Johannes Markuse ja läks Küprosele, kuna Paulus leidis uue partneri Siilase ja reisis läbi Süüria ning Kiliikia. (Apostlite teod 15:39—41) Just sellel reisil valis ta välja noore Timoteose ja võttis ta kaasa.
22 Piibel ei tee teatavaks Barnabase teise reisi tulemusi. Mis puutub Paulusesse, siis tema jätkas tööd uuel territooriumil ja rajas kogudused vähemalt viies linnas — Filipis, Beroias, Tessaloonikas, Korintoses ja Efesoses. Mis oli Pauluse väljapaistva edu võti? Kas samad põhimõtted sobivad kristlikele inimeste jüngriteks tegijatele ka tänapäeval?
Kas sa mäletad?
◻ Miks on Jeesus jäljendamiseks väljapaistev eeskuju?
◻ Mis suhtes oli Barnabas eeskujulik?
◻ Mida me õpime Pauluse kõnest Pisiidia Antiookias?
◻ Kuidas Paulus ja Barnabas neile määratud ülesande lõpuni viisid?
[Pilt lk 15]
Apostel Pauluse vastupidavus tagakiusamise ajal avaldas noorele mehele Timoteosele kestvat mõju