Jehoova annab rohkesti andeks
„Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu [„tagasi”, NW] Jehoova poole, . . . sest tema annab palju [„rohkesti”, NW] andeks!” — JESAJA 55:7.
1. Millega õnnistatakse nüüd neid, kellele Jehoova andeks annab?
JEHOOVA annab andeks kahetsevatele patustajatele ja võimaldab neil praegu vaimses paradiisis meelerahu nautida. See on nõnda seetõttu, et nad täidavad järgnevaid nõudeid: „Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu [„tagasi”, NW] Jehoova poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju [„rohkesti”, NW] andeks!” — Jesaja 55:6, 7.
2. a) Mida on mõeldud väljendustega ’Jehoova otsimine’ ja ’tema poole tagasi pöördumine’, nagu on mainitud Jesaja 55:6, 7? b) Miks oli pagendatud juutidel Babülonis tarvis Jehoova poole tagasi pöörduda ja mis juhtus mõningatega neist?
2 Et ’otsida Jehoovat’ ja hüüda tema poole vastuvõetud kombel, peab õel inimene hülgama oma väära tee ja kõik mõtted teistele kahju tegemisest. Vajadus ’pöörduda tagasi Jehoova poole’ näitab, et patustaja hülgas Jumala, kellega tal kord olid lähedased suhted. Nõnda oli lugu Juudamaa elanikega, kes ustavusetuse tõttu Jumala vastu lõpuks pagendati Babüloni. Pagendatud juutidel oli tarvis Jehoova poole tagasi pöörduda, kahetsedes väärtegusid, mille tõttu nad Babüloni vangipõlves olid ja mille tõttu nende kodumaa vastavalt ennustusele 70 aastat asustamata oli. Aastal 537 e.m.a. hõivas taas selle maa juutide jumalakartlik jäänus, kes vabastati Babülonist valitsuse määruse alusel. (Esra 1:1—8; Taaniel 9:1—4) Selle ennistamise tagajärjed olid nii hiilgavad, et Juudamaad võrreldi Eedeni Paradiisiga. — Hesekiel 36:33—36.
3. Kuidas oli vaimse Iisraeli jäänusel samasugune kogemus nagu Juudamaale tagasipöördunud jumalakartlikel pagendatutel?
3 Vaimsetel iisraellastel oli samasugune kogemus nagu jumalakartlikel juutidel, kes pärast Babüloni vangipõlve Juudamaale tagasi pöördusid. (Galaatlastele 6:16) Vaimse Iisraeli jäänus muutis otse pärast Esimest maailmasõda oma teid ja oma mõtteid. Aastal 1919 lõppes see aeg, mil neil polnud Jumala täit soosingut, olles Suure Babüloni, valereligiooni ülemaailmse impeeriumi valdkonnas vangis. Kuna nad kahetsesid patte, mis hõlmasid inimesekartust ja tegevusetust Jehoova teenistuses, vabastas Jehoova nad Suurest Babülonist, tõi nad tagasi õigesse vaimsesse seisundisse ja hakkas neid taas Kuningriigi sõnumi kuulutamisel kasutama. Alates sellest ajast on Jumala rahva keskel tema nime auks õitsenud vaimne paradiis. (Jesaja 55:8—13) Vanaaja eelpildi ja kaasaegse vastupildi näol on meil olemas selge tõend, et Jumala andeksannile järgnevad õnnistused ja et Jehoova tõepoolest annab kahetsejatele rohkesti andeks.
4. Milline kartus on mõningatel Jehoova sulastel?
4 Jehoova praegusaegsed sulased võivad seetõttu loota tema andeksannile. Ometi on mõned neist mineviku eksimuste pärast julguse kaotanud ja süütunne peaaegu et matab nad enese alla. Nad arvavad, et nad pole väärt vaimses paradiisis olema. Tegelikult kardavad mõned, et nad on sooritanud andestamatu patu ja et nad ei saa Jehoovalt kunagi andeksandi. Kas on see tõenäoline?
Mõningad patud on andestamatud
5. Miks võib öelda, et mõningaid patte ei andestata?
5 Mõningad patud on andestamatud. Jeesus Kristus ütles: „Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.” (Matteuse 12:31) Niisiis ei andestata pilget Jumala püha vaimu ehk aktiivse jõu vastu. Apostel Paulus viitas taolisele patule, kui ta kirjutas: „Sest on võimatu neid, kes korra olid valgustatud . . . , ja siis ära taganesid, uuesti tuua meeleparandamisele, sellepärast et nad iseeneste kahjuks Jumala Poja risti löövad ja naeruks panevad.” — Heebrealastele 6:4—6.
6. Mis määrab selle, kas patt andestatakse või mitte?
6 Ainult Jumal teab, kas inimene on sooritanud patu, mida ei andestata. Paulus siiski valgustas seda küsimust, kui ta kirjutas: „Kui me [„harjumuslikult”, NW] meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam üle mingit ohvrit pattude eest; vaid mingi hirmus kohtu ootamine.” (Heebrealastele 10:26, 27) Meelega tegutsev inimene tegutseb sihilikult ehk on „kangekaelselt ja tihti isemeelselt vastane”. (Webster’s New Collegiate Dictionary) Mitte kellelegi, kes meelega või kangekaelselt jätkab harjumuslikult patustamist pärast seda, kui ta tõde tunneb, ei andestata. Niisiis seda, kas patt andestatakse või mitte, ei mõjuta niivõrd patt iseenesest, kuivõrd südameseisund, see, kuivõrd tahtlik on patt. Teisest küljest, kuidas on tõenäoliselt lugu siis, kui eksinud kristlane on sügavalt häiritud oma eksimuse tõttu? Arvatavasti näitab ta sügav mure, et tegelikult pole ta sooritanud pattu, mida ei andestata.
Nende patte ei antud andeks
7. Miks me võime öelda, et mõningad Jeesuse religioossed vastased sooritasid patu, mida ei andestata?
7 Teatud juudi religioonijuhid, kes olid Jeesuse vastu, sooritasid tahtliku patu ja seega patu, mida ei andestata. Kuigi need vaimulikud nägid, et Jumala vaim tegutses Jeesuse kaudu, kui ta tegi head ja sooritas imesid, kirjutasid nad tema väe Peeltsebuli ehk Kurat-Saatana arvele. Tehes pattu, oli neil täiesti selge pilt Jumala vaimu vaieldamatust tegutsemisest. Seega sooritasid nad patu, mida ei andestata, sest Jeesus ütles: „Kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks ei selles maailmas ega tulevases.” — Matteuse 12:22—32.
8. Miks ei andestatud Juudas Iskarioti pattu?
8 Ka Juudas Iskarioti pattu ei andestata. Tema silmakirjalik ja ebaaus teguviis viis ta selleni, et ta tahtlikult, meelega reetis Jeesuse. Näiteks kui Juudas nägi, et Maarja Jeesust kallihinnalise salviga võiab, küsis ta: „Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?” Apostel Johannes lisas: „Seda [Juudas] ei öelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.” Peagi seejärel reetis Juudas Jeesuse 30 hõbetüki eest. (Johannese 12:1—6; Matteuse 26:6—16) On tõsi, et Juudas tundis süümepiinu ja sooritas enesetapu. (Matteuse 27:1—5) Kuid talle ei andestatud, sest ta tahtlik, püsivalt omakasupüüdlik teguviis ja reetlik tegu näitasid, et ta tegi pattu püha vaimu vastu. Kui kohane, et Jeesus kutsus Juudast „kadumisepojaks”! — Johannese 17:12; Markuse 3:29; 14:21.
Nende patud andestati
9. Miks Jumal andestas Taaveti patud seoses Batsebaga?
9 Tahtlikud patud on teravas kontrastis eksimustega, mida on teinud need, kellele Jumal on andestanud. Võtkem näiteks Iisraeli kuningas Taavet. Ta rikkus abielu Uurija naise Batsebaga ja laskis hiljem Joabil manööverdada asju nõnda, et Uurija lahingus surma sai. (2. Saamueli 11:1—27) Miks osutas Jumal Taavetile halastust? Peamiselt Kuningriigi lepingu pärast, aga ka sellepärast, et Taavet ise oli halastav ja ta kahetses siiralt. — 1. Saamueli 24:4—7; 2. Saamueli 7:12; 12:13.
10. Miks Jumal andestas Peetrusele, kuigi ta patustas tõsiselt?
10 Mõtle ka apostel Peetrusele. Jeesust korduvalt salates patustas ta tõsiselt. Miks Jumal Peetrusele andestas? Erinevalt Juudas Iskariotist oli Peetrus Jumala ja Kristuse teenistuses olles olnud aus. See apostli patt tulenes lihalikust nõrkusest ja ta tõesti kahetses seda ning „nuttis kibedasti”. — Matteuse 26:69—75.
11. Kuidas sa defineeriksid „kahetsust” ja mida peaks inimene tegema, kui ta tõesti kahetseb?
11 Nendest eelnevatest näidetest on näha, et isegi inimene, kes rängalt patustab, võib saada Jehoova Jumala andeksanni. Kuid milline hoiak on andestuse saamiseks vajalik? Kui eksinud kristlane tahab Jumalalt andestust saada, on tõeline kahetsus oluliselt tähtis. Kahetsemine tähendab „pöördumist patust tehtud eksimuste kahetsemise tõttu” või „kahetsuse või rusutuse tundmist tehtu või tegemata jäetu pärast”. (Webster’s Third New International Dictionary) Tõeliselt kahetseval inimesel on süümepiinad kogu teotuse, kurbuse ja kõigi probleemide pärast, mida ta patt on Jehoova nimele ja organisatsioonile toonud. Kahetsev eksija toob esile ka vastavat vilja, ta teeb kahetsusega kokkusobivaid tegusid. (Matteuse 3:8; Apostlite teod 26:20) Kui ta on näiteks kellelegi pettuse teel kaotuse tekitanud, võtab ta ette mõistlikke samme kahju korvamiseks. (Luuka 19:8) Taolisel kahetseval kristlasel on kindlad Pühakirjal rajanevad põhjused kindlaks lootmiseks, et Jehoova annab rohkesti andeks. Millised need põhjused on?
Põhjused kindlaks lootuseks Jumala andeksannile
12. Mille alusel võib kahetsev inimene vastavalt Laul 25:11—le andestust paluda?
12 Kahetsev eksija võib kindla lootusega paluda Jehoova nime alusel andestust. Taavet anus: „Oma nime pärast, Jehoova, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!” (Laul 25:11) Taoline palve, millega kaasneb kahetsus kogu selle teotuse pärast, mida eksija Jumala nimele on toonud, peaks lisaks takistama teda tulevikus jämedat pattu sooritamast.
13. Millist osa etendab palve Jumala andeksannis?
13 Jehoova Jumal vastab oma eksinud, kuid kahetsevate sulaste südamesttulevatele palvetele. Näiteks ei sulgenud Jehoova oma kõrvu Taaveti ees, kes palvetas kogu südamest, kui ta oli aru saanud, kui tohutud olid ta patud seoses Batsebaga. Tegelikult väljendavad Taaveti sõnad Laulus 51 paljude anujate mõtteid. Ta anus: „Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust! Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” — Laul 51:3, 4, 19.
14. Kuidas pakub Pühakiri kinnitust, et Jumal andestab neile, kes näitavad üles usku Jeesuse lunastusohvrisse?
14 Jumal andestab neile, kes näitavad üles usku Jeesuse lunastusohvrisse. Paulus kirjutas: „Kelles meil on lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda.” (Efeslastele 1:7) Apostel Johannes väljendas sama mõtet, kui ta kirjutas: „Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.” — 1. Johannese 2:1, 2.
15. Mida peab kahetsev patustaja tegema, et jätkuvalt Jumala halastust nautida?
15 Jehoova halastuse alusel on kahetseval eksijal kindel lootus, et talle võidakse andestada. Nehemja ütles: „Sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest.” (Nehemja 9:17; võrdle 2. Moosese 34:6, 7.) Et jätkuvalt Jumala halastust nautida, peab patustaja muidugi püüdma Jumala seadusest kinni pidada. Laulik ütles selliselt: „Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu käsuõpetus on minu lõbu! Sinu halastus, Jehoova, on suur! Elusta mind oma seadusi mööda!” — Laul 119:77, 156.
16. Millist lohutust pakub fakt, et Jehoova arvestab meie patuse seisundiga?
16 Ka tõsiasi, et Jehoova arvestab meie patuse seisundiga, pakub kahetsevale eksijale lohutust ja annab põhjust palvetada kindlas lootuses, et Jumal andestab talle. (Laul 51:7; Roomlastele 5:12) Laulik Taavet pakkus lohutavat kinnitust, kui ta teatas: „Tema [Jehoova Jumal] ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda! Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad! Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:10—14) Jah, meie taevane Isa on isegi halastavam ja kaastundlikum kui inimesest lapsevanem.
17. Kuidas on seotud andeksanniga inimese varasem ustav teenistus Jumala ees?
17 Kahetsev patustaja võib paluda andestust kindlas lootuses, et Jehoova ei jäta tähele panemata tema varasemat ustavat teenistust. Nehemja ei palunud andestust tehtud patu pärast, kuid ta ütles: „Meenuta, mu Jumal, seda [„mind”, NW] minu heaks!” (Nehemja 13:31) Kahetsev kristlane võib leida lohutust sõnadest: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele.” — Heebrealastele 6:10.
Abi vanematelt meestelt
18. Mida peaks tehtama, kui kristlase patt on ta vaimselt haigeks teinud?
18 Kuidas on lugu siis, kui kristlane tunneb, et ta enam ei kõlba vaimsesse paradiisi, või kui ta ei suuda palvetada, sest ta patt on teinud ta vaimselt haigeks? „Ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel,” kirjutas jünger Jakoobus. „Ja usupalve päästab tõbise ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks.” Jah, koguduse vanemad võivad mõjusalt kahetseva kaaskristlasega koos palvetada ja tema eest palvetada, lootes tuua ta hea vaimse tervise juurde. — Jakoobuse 5:14—16.
19. Mida peaks eemaldatud inimene tegema, et talle andestataks ja et ta tagasi võetaks?
19 Isegi siis, kui õiguskomitee mittekahetseva patustaja eemaldab, pole ta tingimata sooritanud pattu, mida ei andestata. Kuid selleks, et talle andestataks ja et ta võetaks tagasi, peab ta alandlikult Jumala seadustele kuuletuma, kandma kahetsusega sobivat vilja ja paluma vanematelt tagasivõtmist. Pärast seda, kui abielurikkuja vanaaja Korintose kogudusest eemaldati, kirjutas Paulus: „Niisugusel on küllalt sellest noomitusest, mille ta on saanud paljude poolt, nõnda et teie hoopis vastupidi peate temale andeks andma ja teda kinnitama, et teda veel suurem kurvastus ära ei neelaks. Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust.” — 2. Korintlastele 2:6—8; 1. Korintlastele 5:1—13.
Jumal annab jõudu
20, 21. Mis võiks aidata inimest, kel on mure, kas ta on ehk sooritanud patu, mida ei andestata?
20 Kui taolised tegurid nagu halb tervis või stress kutsuvad esile mure, et on sooritatud patt, mida ei andestata, võib ehk olla abiks piisav puhkus ja uni. Ent eriti peaksid sa meeles pidama Peetruse sõnu: „Heitke kõik oma mure [Jumala] peale, sest tema peab hoolt teie eest!” Ära lase kunagi Saatanal end araks teha, sest Peetrus lisas: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata! Tema vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda. Aga kõige armu Jumal ise . . . võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada!” — 1. Peetruse 5:6—10.
21 Kui sa siis tunned kahetsust, kuid kardad, et oled süüdi patus, mida ei andestata, pea meeles, et Jumala teed on targad, õiged ja armastavad. Seepärast palveta ta poole usus. Võta jätkuvalt vastu vaimset toitu, mida ta „ustava ja mõistliku orja” kaudu annab. (Matteuse 24:45—47, NW) Seltsi kaaskristlastega ja osale korrapäraselt kristlikus teenimises. See tugevdab su usku ning vabastab su kõigist kartustest, et Jumal pole ehk su pattu andestanud.
22. Mida me järgnevalt vaatleme?
22 Vaimse paradiisi asukad võivad ammutada lohutust teadmisest, et Jehoova annab rohkesti andeks. Ometi pole tänapäeval nende elu katsumustest vaba. Ehk on nad masenduses seetõttu, et keegi omastest on surnud või et kallis sõber on raskesti haige. Nagu me järgnevalt näeme, neis ja teistes olukordades Jehoova aitab ja juhib oma rahvast oma püha vaimu abil.
Millised on sinu vastused?
◻ Millised tõendid on olemas selle kohta, et Jehoova ’andestab rohkesti’?
◻ Millise patu eest pole olemas andeksandi?
◻ Millistel tingimustel andestatakse inimese patud?
◻ Miks võib kahetsevatel eksijatel olla kindel lootus Jumala andeksannile?
◻ Millist abi on kahetsevatel eksijatel võimalik saada?
[Pilt lk 10]
Kas sa tead, miks Taavetile ja Peetrusele andestati, aga Juudas Iskariotile ei andestatud?
[Pilt lk 12]
Abi, mis tuleb kogudusevanemate kaudu, võib kristlast palju vaimselt aidata