Käia kinnitatud südamega
’Õpeta mind, Jehoova . . . Kinnita mu süda kartma sinu nime!’ — LAUL 86:11.
1. Kuidas Jehoova tasub neile, kes on talle lojaalsed?
’OO JEHOOVA, sina oled Jumal, sina üksi.’ (Laul 86:8, 10, NW) Taavet kiitis Jumalat hindamist tulvil südamega. Isegi enne seda, kui Taavet sai kogu Iisraeli üle kuningaks, oli Jehoova vabastanud ta Sauli ja vilistide käest. Seepärast võis ta laulda: „Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja! Lojaalse suhtes sa tegutsed lojaalselt.” (2. Saamueli 22:2; 22:26, NW) Jehoova oli päästnud oma lojaalse sulase mitmetest katsumustest. Taavet võis loota oma lojaalsele Jumalale ja usaldada teda, kuid ta vajas pidevat juhatust. Nüüd palus Taavet Jumalat: „Õpeta mulle, [„oo”, NW] Jehoova, oma teed.” — Laul 86:11.
2. Milliseid korraldusi on Jehoova teinud, et me oleksime temast õpetatud?
2 Taavet ei tahtnud teha mingit tegemist ilmalike ideede või filosoofiatega. Ta tahtis olla „Jehovast õpetatud”, nagu Jumala prohvet seda hiljem väljendas. (Jesaja 54:13, VP) Tõenäoliselt oli Taavetil võimalik mõtiskleda ainult üheksa Piibli raamatu üle, mis olid tema ajal kättesaadavad. Kuid see Jehoova õpetus oli siiski talle kallihinnaline! Kui meid tänapäeval õpetatakse, võime saada toitu 66 Piibli raamatust, samuti külluslikust Kuningriigi kirjandusest, mida pakutakse „ustava ja mõistliku orja” kaudu. (Matteuse 24:45, NW) Hüüdkem nagu Taavet Jehoova poole, et ta vaim aitaks meil läbi uurida seda, „mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad . . . , ka Jumala sügavused”. — 1. Korintlastele 2:9, 10.
3. Mil viisil võib Piibli õpetus meile kasuks olla?
3 Piiblis on vastus igale küsimusele ja probleemile, mis meie elus võib esile kerkida. „Sest mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.” (Roomlastele 15:4) Jehoova õpetusega läbiimbumine annab meile tugevust raskustes vastupidamiseks, lohutab meid masenduse aegadel ja hoiab Kuningriigi lootuse särava meie südames. Leidkem rõõmu Jumala Sõna lugemisest ja selle üle mõtisklemisest „ööd ja päevad”, sest Piiblil põhinev tarkus saab „elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida”. — Laul 1:1—3; Õpetussõnad 3:13—18; vaata ka Johannese 17:3.
4. Millise eeskuju andis Jeesus meile seoses sellega, kuidas me peame tegutsema?
4 Jumala Poeg Jeesus, keda kutsuti ka „Taaveti Pojaks”, otsis alati õpetust Jehoovalt. (Matteuse 9:27)a Ta ütles: „Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.” „Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” (Johannese 5:19; 8:28) Jeesus jättis meile eeskuju, ’et me käiksime tema jälgedes’. (1. Peetruse 2:21) Mõtle vaid! Kui me uurime nii, nagu Jeesus kindlasti uuris, suudame igas olukorras tegutseda nii, nagu Jehoova tahab, et me tegutseksime. Jehoova tee on alati õige tee.
5. Mis on „tõde”?
5 Järgnevalt kuulutab Taavet: „Ma tahan käia su tões!” (Laul 86:11) Tuhat aastat hiljem küsis Pilaatus Jeesuse, Taaveti Poja käest: „Mis on tõde?” Kuid Jeesus oli äsja sellele küsimusele vastuse andnud, öeldes Pilaatusele: „Minu kuningriik ei ole selle maailma osa”, lisades: „Sina ise ütled, et ma olen kuningas. Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin.” (Johannese 18:33—38, NW) Niiviisi tegi Jeesus teatavaks, et tõde keskendub Messia Kuningriigile. Tegelikult ongi terve Piibli teema Jehoova nime pühitsemine selle Kuningriigi kaudu. — Hesekiel 38:23; Matteuse 6:9, 10; Ilmutuse 11:15.
6. Mille suhtes tuleb meil tões käies ettevaatlik olla?
6 Mida tões käimine tähendab? See tähendab Kuningriigi lootuse tegemist oma elu peamiseks asjaks. Me peame elama Kuningriigi tõele vastavalt. Me peame Jeesuse eeskuju järgi Kuningriigi huvid jagamatult esikohale seadma — oma võimaluste kohaselt innukalt Kuningriigi tõele tunnistust andma. (Matteuse 6:33; Johannese 18:37) Me ei saa käia osa ajast tões, sooritades vaid puhtvormilist teenistust, kuid siis oma tahtmise järgi talitades minna kõrvalteedele, et anduda liialdatud meelelahutustele või alustada aeganõudvat karjääri või „teenida . . . mammonat”. (Matteuse 6:24) Me võime mõnel neist kõrvalteedest ära eksida, nii et me ei leia kunagi enam tagasiteed ’ahtale teele, mis viib ellu’. Ärgem kaldugem sellelt teelt kõrvale! (Matteuse 7:13, 14) Jehoova, meie Suur Õpetaja, valgustab oma Sõna ja organisatsiooni kaudu teed, öeldes: „Kui te kaldute paremale või vasakule: ’See on tee, käige seda!’ ” — Jesaja 30:21.
Kohane kartus
7. Kuidas me võime „kinnitada” oma südant?
7 Taaveti palve jätkub salmis 11: „Kinnita mu süda kartma sinu nime!” Me peaksime tahtma nagu Taavetki, et meie süda oleks Jumala tahte tegemisel jagamatu, terviklik. See on kooskõlas Moosese nõuandega: „Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Jehoova, su Jumal, sinult muud kui et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa peaksid Jehoova käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?” (5. Moosese 10:12, 13) Meile tuleb tõepoolest kasuks see, kui me valame oma südame ja hinge välja Jehoova teenimisse. Sellega me ilmutame tema hiilgava nime kohast kartust. Jehoova nimi tähendab sõnasõnaliselt „tema, kes põhjustab tekkimist”, mis viitab eriti sellele, et ta viib oma suured eesmärgid täide. See esindab ka tema kõrgeimat võimu üle kogu universumi. Kui teenime aukartuses Jumala majesteetlikkuse ees, ei lase me sureliku inimese kartusel end kõrvale juhtida. Meie süda ei ole jagatud. Selle asemel me kardame teha midagi, mis poleks meelepärane Jehoovale, Kõrgeimale Kohtumõistjale ja Suveräänsele Issandale, kelle käes on kogu meie elu. — Jesaja 12:2; 33:22.
8, 9. a) Mida tähendab see, et me pole „osa maailmast”? b) Milliseid samme me peaksime astuma seepärast, et oleme „silmaimeks”?
8 Isegi etteheidete ja tagakiusamisega silmitsi seistes järgime Jeesuse kartmatut eeskuju selles, et me pole meid ümbritseva kurja maailma osa. (Johannese 15:17—21) See ei tähenda, et Jeesuse jüngrid peaksid elama erakutena või peitma end kloostritesse. Jeesus ütles palves oma Isale: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest. Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast. Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! Otsekui sina oled mind läkitanud maailma, nõnda minagi olen nad läkitanud maailma.” (Johannese 17:15—18) Nagu Jeesust, nii on ka meid läkitatud kuulutama Kuningriigi tõde. Jeesus oli ligipääsetav. Inimesed said tema õpetamisviisist värskendust. (Võrdle Matteuse 7:28, 29; 11:28, 29; Johannese 7:46.) Samamoodi peaks olema lugu meiega.
9 Meie vastutulelik sõbralikkus, maitsekas ehtimine ja välimus, lahke ja puhas kõne peaksid tegema meid endid ja meie sõnumi õiglase südamega inimestele vastuvõetavaks. Meil tuleb hoiduda lohakusest, sündsusetust riietusest, seltsingust, mis võib viia selleni, et oleme segatud ilmalikesse asjadesse, ja lodevast põhimõttelagedast eluviisist, mida me näeme meid ümbritsevas maailmas. Kuna me „oleme saanud silmaimeks maailmale, nii inglitele kui ka inimestele”, oleme kohustatud teenima 24 tundi ööpäevas ja elama eeskujulike kristlastena. (1. Korintlastele 4:9; Efeslastele 5:1—4; Filiplastele 4:8, 9; Koloslastele 4:5, 6) Et nii teha, peab meie süda olema kinnitatud.
10. Kuidas peab Jehoova meeles neid, kes kinnitavad oma südant pühas teenistuses?
10 Jehoova peab meid meeles, kui me kinnitame oma südant Jehoova nime kartuses, mõtiskleme tema suurte eesmärkide üle ja täidame oma elu püha teenistusega. „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.” (2. Ajaraamat 16:9) Prohvetlikult meie päevile viidates ütleb Malakia 3:16: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” Olgu meie süda kinnitatud selles Jehoova terves kartuses!
Jehoova heldus
11. Kuidas ilmneb Jehoova heldus nende vastu, kes on talle lojaalsed?
11 Kui tuline on Taaveti palve! Ta jätkab: „Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand [„oo Jehoova”, NW], mu Jumal, ja austan su nime igavesti! Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest!” (Laul 86:12, 13) Teist korda selles laulus kiidab Taavet Jehoovat tema helduse eest — tema lojaalse armastuse eest. See armastus on nii suur, et võib päästa näiliselt võimatutestki olukordadest. Kui Saul ajas Taavetit kõrbes taga, võis Taavetil olla tunne, et ta tahaks lihtsalt vaikselt surra. See oli justkui sügavaima Šeoliga — haua sügavustega — silmitsi seismine. Kuid Jehoova vabastas ta! Samal kombel on Jehoova toonud sageli imelisel viisil vabastuse oma nüüdisaja sulastele, ja ta on ka kinnitanud laitmatuse säilitajaid, kes on vastu pidanud isegi surmani. Kõik, kes on talle lojaalsed, saavad oma tasu, kui vaja, siis isegi ülestõusmise näol. — Võrdle Iiob 1:6—12; 2:1—6, 9, 10; 27:5; 42:10; Õpetussõnad 27:11; Matteuse 24:9, 13; Ilmutuse 2:10.b
12. Kuidas on vaimulikkond olnud ülbe ja vägivaldne ning mis on nende tasu?
12 Taavet hüüab tagakiusajate kohta: „Jumal! Ülbed on tõusnud mu vastu, ja vägivaldsete jõuk püüab mu hinge; kuid sind nad ei pane tähele!” (Laul 86:14) Tänapäeval on tagakiusajate hulgas ristiusumaailma vaimulikkond. Nad küll arvavad, et kummardavad Jumalat, kuid asendavad tema püha nime tiitliga „Issand” ja esitavad teda kui müstilist Kolmainsust, mida ei ole tegelikult kuskil Piiblis mainitud. Kui ülbe! Lisaks sellele püüavad nad keelitada poliitilisi jõude kuulutama Jehoova tunnistajate tegevust seadusevastaseks ja neid vangistama, nagu seda ikka veel üllatavalt paljudes maades üle terve maakera tehakse. Need talaarides Jumala nime teotajad lõikavad oma tasu koos Suure Babüloni kõigi hoorasarnaste osadega. — Ilmutuse 17:1, 2, 15—18; 19:1—3.
13. Milliseid omadusi Jehoova oma headust teatavaks tehes ilmutab?
13 Taaveti palve jätkub õnneliku kontrastiga: „Ent sina, Issand [„oo Jehoova”, NW], oled halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ning rikas heldusest ja tõest!” (Laul 86:15) Need meie Jumala omadused on tõepoolest ülivõrdes. Need sõnad viivad meid ajas tagasi Siinai mäe juurde, kus Mooses palus näha Jehoova auhiilgust. Jehoova vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu [„headuse”, NW] ja kuulutan sinu ees Jehoova nime.” Kuid ta hoiatas Moosest: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” Seejärel laskus Jehoova alla pilve sees, kuulutades: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest.” (2. Moosese 33:18—20; 34:5, 6) Taavet tsiteeris neid sõnu oma palves. Sellised Jehoova omadused tähendavad meile palju rohkemat kui mistahes füüsiline välimus! Kas me ei hinda omaenese kogemuste põhjal Jehoova headust, mida iseloomustavad need head omadused?
„Tunnustäht, et sa head mulle soovid”
14, 15. Kuidas teeb Jehoova oma sulastega ’tunnustähe, et ta head neile soovib’?
14 Taavet palub jälle tungivalt Jehoova õnnistust, öeldes: „Kääna mu poole ja ole mulle armuline, anna oma sulasele oma rammu ja aita oma ümmardaja poega! Tee minuga tunnustäht, et sa head mulle soovid. Ja mu vihkajad nähku ja jäägu häbisse, et sina, ISSAND [„oo Jehoova”, NW] mind aitad ja lohutad.” (Laul 86:16, 17, Uus Testament, 1990) Taavet tunnustab, et kuna ta on ’Jehoova ümmardaja poeg’, peab ka tema kuuluma Jehoovale. Niisamuti on tänapäeval kõigi meiega, kes oleme pühendanud oma elu Jehoovale ja orjame tema teenistuses. Me vajame Jehoova päästvat jõudu tema püha vaimu kaudu. Sellepärast palume oma Jumalat teha koos meiega ’tunnustäht, et ta head meile soovib’. Jehoova headus hõlmab äsja arutletud häid omadusi. Missugust tunnustähte ehk sümbolit me siis võime selle põhjal oodata Jehoovat meile andvat?
15 Jehoova on „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andja, ja nagu Jeesus meile kinnitab, annab ta heldekäeliselt „Püha Vaimu neile, kes teda paluvad”. (Jakoobuse 1:17; Luuka 11:13) Püha vaim — milline hindamatu and Jehoovalt! Püha vaimu kaudu annab Jehoova südamerõõmu, seda isegi tagakiusamise ajal. Kui siis Jeesuse apostlite üle kohut mõisteti ja nende elu oli kaalul, võisid nad rõõmsalt kuulutada, et Jumal annab püha vaimu neile, kes kuuletuvad temale kui valitsejale. (Apostlite teod 5:27—32, NW) Püha vaimu rõõm tegi pidevalt nendega ’tunnustähe, et ta head neile soovib’. — Roomlastele 14:17, 18.
16, 17. a) Millise tunnustähe oma headusest andis Jehoova Paulusele ja Barnabasele? b) Milline tunnustäht anti tagakiusatud tessalooniklastele?
16 Paulus ja Barnabas kohtasid oma misjonireisil läbi Väike-Aasia raskusi ja isegi tõsist tagakiusamist. Kui nad kuulutasid Pisiidia Antiookias, lükkasid juudid nende sõnumi tagasi. Seepärast pöördusid nad mittejuutide poole. Milline oli tulemus? „Kui need rahvaste seast seda kuulsid, hakkasid nad rõõmustama ja ülistasid Jehoova sõna, ning kõik need, kes olid igavese elu suhtes õigesti meelestatud, said usklikeks.” Kuid juudid tekitasid rahutusi, nii et misjonärid aeti maalt välja. Kas nemad ja vastsed usklikud olid sellepärast meeleheitel? Mitte sugugi! Selle asemel „olid jüngrid jätkuvalt täidetud rõõmu ja püha vaimuga”. (Apostlite teod 13:48, 52, NW) Jehoova andis neile selle tunnustähe oma headusest.
17 Hiljem sattus tagakiusamise alla uus Tessaloonika kogudus. See ajendas apostel Paulust kirjutama trööstiva kirja, kus ta kiitis neid nende vastupidamise eest viletsuses. Nad „võtsid sõna vastu suures viletsuses Püha Vaimu rõõmuga”. (1. Tessalooniklastele 1:6) „Püha Vaimu rõõm” jätkas nende tugevdamist kui ilmne tunnustäht Jumalalt, kes on halastaja ja armuline, pikaldane vihale ning rikas heldusest ja tõest.
18. Kuidas on meie vennad Ida-Euroopas ilmutanud hindamist Jehoova headuse vastu?
18 Viimasel ajal on Jehoova näidanud oma headust meie ustavate vendade vastu Ida-Euroopas, häbistades neid, kes neid on vihanud — nende endisi tagakiusajaid. Kuigi need kallid vennad on äsja vabanenud aastakümnete pikkuse surve alt, peavad nad ikka veel vastu pidama, sest paljud neist seisavad tõsiste majanduslike raskuste ees. Ent nende „Püha Vaimu rõõm” trööstib neid. Mis võiks neile veel suuremat rõõmu valmistada, kui oma äsjasaadud vabaduse kasutamine tunnistamise laiendamiseks? Paljud inimesed võtavad neid kuulda, nagu seda näitavad konvendi- ja ristimisteated. — Võrdle Apostlite teod 9:31.
19. Kuidas me võime teha Laul 86:11 sõnad endi omaks?
19 Kõik, mida on arutletud selles ja eelmises artiklis, kajastab Taaveti tulist palvet Jehoovale: ’Õpeta mind, Jehoova . . . Kinnita mu süda kartma sinu nime!’ (Laul 86:11) Tehkem need meie 1993. aasta aastateksti sõnad meie endi omaks, kui me töötame kogu südamest Kuningriigi huve toetades ja meie ainsa Jumala, Suveräänse Issanda Jehoova ammendamatut headust hinnates.
[Allmärkused]
a Ennustatud „seemnena” oli Jeesus Taaveti kuningriigi pärija ja seepärast „Taaveti Poeg” nii sõnasõnalises kui ka vaimses mõttes. — 1. Moosese 3:15; Laul 89:30, 35—38.
b Nüüdisaegseid näiteid vaata väljaandest Yearbook of Jehovah’s Witnesses, aastast 1974, leheküljed 113—212; 1985, leheküljed 194—197; 1986, leheküljed 237—238; 1988, leheküljed 182—185; 1990, leheküljed 171—172; 1992, leheküljed 174—181.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millele me osutame palvega: ’Õpeta mind, Jehoova’?
◻ Mida tähendab see, et meie süda kinnitatakse kartma Jehoova nime?
◻ Kuidas osutab Jehoova oma heldust kõigi vastu, kes on talle lojaalsed?
◻ Kuidas teeb Jehoova meiega ’tunnustähe, et ta head meile soovib’?
[Kast lk 16]
Aastatekst aastaks 1993: ’Õpeta mind, Jehoova . . . Kinnita mu süda kartma sinu nime.’ — Laul 86:11.
[Pilt lk 15]
Jehoova on kalju ja mäelinnus neile, kes tões otseteed käivad
[Pilt lk 18]
Venemaal Sankt Peterburgis juunikuus peetud Jehoova tunnistajate rahvusvahelisel „Valgusekandjate” konvendil oli kohal 46214 inimest ja 3256 ristiti. Kui imeliselt kasutasid nad Jehoova headust „Püha Vaimu rõõmuga”!