Olgu sul ümberkujundatud mõistus ja valgustatud süda
„Seda ma siis ütlen ja hoiatan teid Issandas, et te ei elaks enam, nagu ka paganad [„rahvad”, NW] elavad.” — EFESLASTELE 4:17.
1. Mida meie mõistus ja süda meie jaoks teevad?
MÕISTUS ja süda esindavad kaht kõige imepärasemat andi, mis inimestel on. Kuigi nad täidavad loendamatuid ülesandeid, on nad igal inimesel ainulaadsed. See, kuidas meie mõistus ja süda töötavad, mõjutab sügavalt meie isiksust, kõnet, käitumist, emotsioone ja väärtushinnanguid.
2, 3. a) Kuidas kasutab Piibel termineid „süda” ja „mõistus”? b) Miks me peame nii südamest kui ka mõistusest huvitatud olema?
2 Piiblis viitab „süda” tavaliselt ajenditele, emotsioonidele ja sisetunnetele ning „mõistus” intellektile ja mõtlemisvõimele. Siiski ei ole nad üksteisest täiesti lahus. Näiteks soovitas Mooses iisraellastele tungivalt: „Talleta oma südames [„tuleta oma mõistuses meelde”, NW allmärkus], et Jehoova on Jumal.” (5. Moosese 4:39) Jeesus ütles enda vastu plaane sepitsevatele kirjatundjatele: „Mispärast te mõtlete kurja oma südames?” — Matteuse 9:4; Markuse 2:6, 7.
3 See näitab, et mõistus ja süda on lähedalt seotud. Nad avaldavad teineteisele mõju, mõnikord teineteisele ühtse meeskonnana töötamiseks uut jõudu andes, kuid siiski sageli teineteisega pealejäämise pärast võideldes. (Matteuse 22:37; võrdle Roomlastele 7:23.) Seetõttu ei pea me Jehoova soosingu saamiseks mitte üksnes olema kindlad, milline on meie mõistuse ja südame seisukord, vaid peame neid ka välja õpetama, et nad harmooniliselt koostööd teeksid, samas suunas pingutaksid. Meil peab olema ümberkujundatud mõistus ja valgustatud süda. — Laul 119:34; Õpetussõnad 3:1.
’Nagu rahvad käivad’
4. Kuidas on Saatan inimeste mõistust ja südant mõjutanud ning millise tulemusega?
4 Saatan on meister petma ja manipuleerima. Ta teab, et inimeste üle kontrolli saamiseks peab ta märklauaks võtma nende mõistuse ja südame. Selle saavutamiseks on ta otse inimajaloo algusest igasuguseid sepitsusi kasutanud. Selle tulemusena „kõik maailm on tigeda võimuses”. (1. Johannese 5:19) Tegelikult on Saatan maailma inimeste südant ja mõistust nii edukalt mõjutanud, et Piibel kirjeldab neid nagu „tigedat ja pöörast sugupõlve”. (Filiplastele 2:15) Apostel Paulus kirjeldab elavalt selle tigeda ja pöörase põlvkonna südame ja mõistuse seisukorda ning tema sõnad on tänapäevalgi meile kõigile hoiatuseks. Palun loe näiteks Efeslastele 4:17—19 ja võrdle seda Pauluse sõnadega Roomlastele 1:21—24.
5. Miks Paulus oma kirjas Efeslastele jõulist nõu andis?
5 Me võime mõista, miks Paulus kirjutas Efesose kristlastele nii jõulised sõnad, kui meenutame, et see linn oli kurikuulus oma moraalse laostumise ja paganliku ebajumalakummardamise poolest. Kuigi kreeklastel olid oma kuulsad mõttetargad ja filosoofid, näib, et kreeka haridus pani paljusid inimesi veel rohkem kurja tegema ja nende kultuur muutis neid oma kõlvatustes ainult vilunumaks. Paulus tundis sügavat muret oma kaaskristlaste pärast, kes sellises keskkonnas elasid. Ta teadis, et paljud neist olid enne kuulunud rahvaste hulka ja ’käinud selle maailma ajastu järgi’. Kuid nüüd olid nad tõe vastu võtnud. Nende mõistus oli ümber kujundatud ja nende süda oli valgustatud. Paulus tahtis eelkõige, et nad „käiksid kutsumise vääriliselt”. — Efeslastele 2:2; 4:1, NW.
6. Miks me peaksime Pauluse sõnade vastu huvi tundma?
6 Tänapäeval on samasugune olukord. Ka meie elame väärastunud väärtushinnangute, allakäinud moraali ja valereligiooni kommetega maailmas. Paljud meie hulgast elasid kord selle maailma asjadesüsteemi järgi. Teised on sunnitud ilmalike inimestega päev päeva järel kokku puutuma. Mõned elavad perekonnas, kus valitseb ilmalik vaim. Seetõttu on hädavajalik, et me mõistaksime Pauluse sõnade tähendust ja saaksime tema nõuandest kasu.
Kasutu ja pimestunud mõistus
7. Mida mõtles Paulus väljendiga „mõistuse kasutus”?
7 Toetamaks jõuliselt oma manitsust, et kristlased ’ei käiks enam, nagu ka rahvad käivad’, mainis Paulus esimesena ’mõistuse kasutust’. (Efeslastele 4:17, NW) Mida see tähendab? Vastavalt tõlkele The Anchor Bible viitab „kasutusena” tõlgitud sõna „tühjusele, logelemisele, tühisusele, rumalusele, eesmärgitusele ja frustratsioonile”. Seega osutas Paulus sellele, et kreeka ja rooma maailma kuulsus ning au võis muljet avaldada, kuid nende taotlemine oli tegelikult tühi, rumal ja eesmärgitu. Need, kes kuulsuse ja au oma südameasjaks tegid, võisid vaid frustratsiooni ja pettumusega lõpetada. Sama põhimõte kehtib ka tänapäeva maailma kohta.
8. Mil moel on maailma püüdlused kasutud?
8 Maailmal on oma intelligents ja oma eliit, kellelt inimesed ootavad vastuseid sellistele sügavatele küsimustele nagu milline on elu algupära ja eesmärk ning inimkonna saatus. Aga millist sügavamat mõistmist ja juhatust on neil pakkuda? Ateismi, agnostitsismi, evolutsiooni ja suurt hulka muid segadusseajavaid ning vastuolulisi ideid ja teooriaid, mis ei anna rohkem valgustust kui möödunud aegade rituaalid ja ebausud. Ka paljud ilmalikud taotlused pakuvad näiliselt teatud rahuldust ja tunnet, et on midagi saavutatud. Inimesed räägivad edust ja saavutustest teaduses, kunstis, muusikas, spordis, poliitikas ja muus. Nad peavad oma üürikestel hiilgehetkedel pillerkaare. Sellele vaatamata on ajalookroonikad ja tänapäevased saavutusteregistrid täis unustatud kangelasi. Kõik see pole midagi muud kui tühjus, logelemine, tühisus, rumalus, eesmärgitus ja frustratsioon.
9. Milliste kasutute taotluste poole paljud pöörduvad?
9 Tajudes selliste püüdluste kasutust, pöörduvad paljud materialistlike taotluste poole — raha kokkukuhjamine ja asjade hankimine, mida raha eest võib osta — ning teevad sellised taotlused oma elu eesmärgiks. Nad on veendunud, et õnn tuleneb rikkusest, varast ja naudingute otsimisest. Nad ei seo sellega mitte ainult oma mõistust, vaid nad on nõus ohverdama kõike: tervist, perekonda, isegi südametunnistust. Mis on selle tulemus? Rahulduse asemel on nad „iseendile valmistanud palju torkavat valu”. (1. Timoteosele 6:10) Pole ime, et Paulus soovitas oma kaaskristlastele tungivalt, et nad ei käiks enam nagu rahvad, kuna see mõtteviis on kasutu.
10. Kuidas on maailma inimesed ’mõistuse poolest pimestunud’?
10 Näitamaks, et maailmal pole midagi, mis vääriks kadestamist või jäljendamist, ütles Paulus järgmisena, et ’nad on pimestunud mõistuse poolest’. (Efeslastele 4:18) Muidugi, maailmal on peaaegu igal alal intelligentseid ja asjatundlikke inimesi. Siiski ütles Paulus, et nad on mõistuse poolest pimestunud. Miks? Ta ei ütle seda nende arusaamisvõime või võimekuse kohta. Sõna „mõistus” võib viidata ka inimese taipamise keskusele, mõistmise asukohale, seesmisele inimesele. Nad on pimeduses, kuna neil pole oma püüdlustes juhatavat valgust või suunataju. Seda võib näha nende segaseks muutunud õige ja väära tajust. Inimesed võivad mõelda, et tänapäeva mõttelaad, mis midagi hukka ei mõista ja kõike lubab, on valgustatud, kuid tegelikult, nagu Paulus ütles, on see pimestunud mõtteviis. Vaimses mõttes kobavad nad täielikus pimeduses. — Iiob 12:25; 17:12; Jesaja 5:20; 59:6—10; 60:2; võrdle Efeslastele 1:17, 18.
11. Mis on maailma mõistuse pimeduse põhjus?
11 Miks siis võivad inimesed nii paljudes asjades olla intelligentsed, koguni geniaalsed, kuid siiski olla vaimses pimeduses? Paulus andis meile vastuse 2. Korintlastele 4:4: „Kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks [„pimedaks”, NW], et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.” Milline hinnaline õnnistus see on, et need, kes aulise hea sõnumi innukalt vastu võtavad, on saanud ümberkujundatud mõistuse ja valgustatud südame!
Süda, mis on teadmatuses ja paadunud
12. Mil viisil on maailm „võõrdunud Jumalale kuuluvast elust”?
12 Aitamaks meil veel paremini mõista, miks meil peab olema ümberkujundatud mõistus ja valgustatud süda, pööras Paulus meie tähelepanu tõsiasjale, et maailma tee on ’võõrdunud Jumalale kuuluvast elust’. (Efeslastele 4:18, NW) See ei tähenda, et inimesed Jumalasse enam ei usuks või et nad oleksid muutunud täielikult jumalakartmatuks. Üks ajalehe ringvaatekirjutaja väljendas seda nii: „Kasutagem jumalatu asemel uut terminit: vähe Jumalat. Inimesed, kelle elus on vähe Jumalat, tahavad tunnustust selle eest, et nad usuvad Jumalat, kuid samal ajal hoiavad nad Teda karbis ja lasevad Ta sealt välja ainult pühapäeva hommikul ega luba Tal kunagi pühapäevade vahel oma poliitilist maailmavaadet või isiklikku elu mõjutada. [Nad] enam-vähem usuvad Jumalat, kuid ei arva, et Tal oleks kaasaegse ühiskonna kohta palju öelda.” Oma kirjas Roomlastele väljendas Paulus seda nii: „Et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud.” (Roomlastele 1:21) Me näeme iga päev inimesi, kes elavad terve elu vähimalgi määral Jumalale mõtlemata. Kindlasti ei anna nad talle austust ega tänu.
13. Mis on „Jumalale kuuluv elu”?
13 Väljend „Jumalale kuuluv elu” on tähendusrikas. See näitab edasiselt, kuidas mõistuse pimedus ja vaimne pimedus inimeste väärtushinnangud segaseks muudab. Kreeka sõna, mis siin on tõlgitud „elu”, ei ole biʹos (millest tulevad sellised sõnad nagu „bioloogia” ja „biograafia”), mis tähendab eluviisi ehk elustiili. See on hoopis zo·eʹ (millest tulevad sellised sõnad nagu „zoo” ja „zooloogia”). Vastavalt teosele Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words tähendab see „elu põhimõtteliselt, elu absoluutses tähenduses, elu, nagu see on Jumalal. . . . Sellisest elust on inimene pattulangemise tagajärjel võõrdunud”. Seega rääkis Paulus meile, et mõistuse pimedus ja vaimne pimedus pole maailma inimesi mitte ainult füüsilise laostumiseni viinud, vaid on eemaldanud nad ka igavese elu lootusest, mida Jumal pakub. (Galaatlastele 6:8) Miks nii? Paulus jätkas, rääkimaks meile selle põhjustest.
14. Mis on üks põhjus, miks maailm on võõrdunud Jumalale kuuluvast elust?
14 Kõigepealt ütles ta, et see on „nende sees oleva teadmatuse tõttu”. (Efeslastele 4:18, NW) Väljend „nende sees” rõhutab, et see teadmatus ei tulene võimaluste puudusest, vaid Jumala tundmise tahtlikust tagasilükkamisest. Selle väljendi mõned teised tõlked on: „nende loomupärane keeldumine Jumala tundmaõppimisest” (The Anchor Bible); „ilma tundmiseta, kuna nad on oma südame sellele sulgenud” (Jerusalem Bible). Kuna nad Jumala täpse tundmise tagasi lükkavad ehk tahtlikult põlgusega eemale tõukavad, pole neil alust sellise elu saamiseks, mida Jehoova pakub nendele, kes ilmutavad usku tema Pojasse, kes ütles: „See tähendab igavest elu, et nemad pidevalt omandaksid teadmisi sinu kui ainsa tõelise Jumala, ja Jeesus Kristuse kohta, keda sa oled läkitanud.” — Johannese 17:3, NW; 1. Timoteosele 6:19.
15. Mis on aidanud kaasa maailma võõrdumisele Jumalale kuuluvast elust?
15 Teine põhjus, miks maailm üldiselt on Jumalale kuuluvast elust võõrdunud, on vastavalt Pauluse sõnadele ’nende südame paadumus’. (Efeslastele 4:18) Siinkasutatud sõna „paadumus” tähendab peamiselt kõvenemist, näiteks nagu mõhnadega kattumise puhul. Me kõik teame, kuidas mõhnad arenevad. Nahk võib alguses olla pehme ja tundlik, aga kui seda pidevalt teatud viisil surutakse või hõõrutakse, muutub nahk kõvemaks ja paksemaks, moodustades mõhna. See ei tunne enam ärritust. Samamoodi ei sünni inimesed kõvenenud või mõhnaga kaetud südamega, nii et nad automaatselt Jumala suhtes tundetud oleksid. Aga kuna me elame maailmas ja oleme selle vaimu mõju all, ei lähe kaua aega, kuni süda, kui teda ei kaitsta, mõhnaga kaetuks või kõvenenuks muutub. Sellepärast hoiatas Paulus: „Katsuge, . . . et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!” (Heebrealastele 3:7—13; Laul 95:8—10) Kui vajalik on seetõttu, et me säilitame ümberkujundatud mõistuse ja valgustatud südame!
„On kogu moraalitaju kaotanud”
16. Mis on maailma vaimse pimeduse ja Jumalale kuuluvast elust võõrdumise tagajärg?
16 Sellise pimeduse ja võõrdumise tulemuse võtavad kokku Pauluse edasised sõnad: „On südametunnistuses tuimaks jäänud [„kogu moraalitaju kaotanud”, NW] ning endid andnud kõlvatuse kätte [„üle lodevale käitumisele”, NW] kõike roppust ahnesti tegema.” (Efeslastele 4:19) Väljendus „kogu moraalitaju kaotanud” tähendab sõnasõnaliselt „lõpetanud valu tundmise”, moraalse valu tundmise. Niimoodi tekib mõhnaga kaetud süda. Kui see kord ei tunne enam südametunnistuse piinu ja vastutustunnet Jumala ees, ei ohjelda seda enam miski. Seega Paulus ütles, et sellega „annavad nad ennast” üle lodevale käitumisele ja roppusele. See on meelega tehtud, tahtlik samm. „Lodev käitumine”, nagu seda Piiblis kasutatakse, tähendab jultunud, häbitut suhtumist, mis põlastab seadust ja autoriteeti. Samamoodi ei hõlma „kõik roppus” mitte ainult seksuaalperverssusi, vaid ka kõlbeliselt rikutud asju, mida on tehtud religiooni nimel, näiteks Efesoses Artemise templis sooritatud viljakusriitused ja rituaalid, millega Pauluse kirjade lugejad hästi tuttavad olid. — Apostlite teod 19:27, 35.
17. Miks Paulus ütles, et inimesed, kes on kogu moraalitaju kaotanud, patustavad „ahnesti”?
17 Nagu ohjeldamatu himuderahuldamine lodevas käitumises ja kõik roppus poleks veel küllalt halb, lisab Paulus, et sellised inimesed tegutsevad „ahnesti”. Kui inimesed, kellel on veel teatud määral moraalitaju, sooritavad patu, tunnevad nad ehk vähemalt kahetsust ja teevad suuri pingutusi, et seda mitte korrata. Kuid need, kes „on kogu moraalitaju kaotanud”, patustavad „ahnesti” („ja küsivad veel juurde”, The Anchor Bible). Nad lähevad himukalt üha kiiremini allakäiguspiraali mööda alla, kuni vajuvad kõlvatuse kõige sügavamatesse mülgastesse — ja ei arva, et midagi oleks halvasti. Milline täpne kirjeldus „rahvaste tahte” kohta! — 1. Peetruse 4:3, 4, NW.
18. Millise kokkuvõtte võib teha Pauluse toodud pildist maailma mõistuse seisundi ja vaimse seisundi kohta?
18 Kõigest kolme salmiga, Efeslastele 4:17—19, paljastab Paulus niisiis maailma tõelise moraalse ja vaimse seisundi. Ta osutab sellele, et ilmalike mõttetarkade arendatavad ideed ja teooriad ning rikkuse ja naudingute järeleandmatu taotlemine on täiesti kasutud. Ta teeb selgeks, et maailm on mõistuse pimeduse ja vaimse pimeduse tõttu moraalses mädasoos ning vajub üha sügavamale. Ja lõpuks on maailm isevalitud teadmatuse ja tundetuse tõttu Jumalale kuuluvast elust lootusetult võõrdunud. Kindlasti on meil head põhjused mitte käia enam nii, nagu rahvad käivad!
19. Milliseid tähtsaid küsimusi tuleb veel vaadelda?
19 Kuna see, mis maailma Jehoova Jumalast võõrutab, on mõistuses ja südames olev pimedus, kuidas võime meie kõigest oma mõistuses ja südames olevast pimedusest lahti saada? Mida me peaksime niisiis tegema, et võiksime käia valguse lastena ja säilitada Jumala soosingu? Seda vaadeldakse järgmises artiklis.
Kas sa suudad selgitada?
◻ Mis tingis Pauluse jõulise nõuande Efeslastele 4:17—19?
◻ Miks on maailma teed kasutud ja pimeduses?
◻ Mida mõeldakse väljendusega „võõrdunud Jumalale kuuluvast elust”?
◻ Mis tagajärjed on sellel, kui mõistus on pimestunud ja süda on tundetu?
[Pildid lk 9]
Efesos oli kurikuulus oma moraalse laostumise ja ebajumalakummardamise poolest
1. Rooma gladiaator Efesoses
2. Artemise templi varemed
3. Teater Efesoses
4. Efesose Artemis, viljakusjumalanna
[Pilt lk 10]
Millist sügavamat mõistmist on maailma eliidil pakkuda?
Nero
[Allikaviide]
Musei Capitolini, Roma