Gileadi kool 50-aastane ja võimsalt jätkamas!

„ON OLEMAS palju paiku, kus Kuningriigist pole laialdast tunnistust antud,” ütles N. H. Knorr Gileadi esimesele kursusele kooli avamispäeval 1943. aasta 1. veebruaril. Ta lisas: „On veel sadu ja tuhandeid inimesi, kelleni võiks jõuda, kui põllul oleks rohkem töötegijaid. Issanda armust saab neid olema rohkem.”

Ja rohkem töötegijaid — miljoneid uusi töötegijaid — on tõepoolest saadud! Kuningriigi kuulutajate read on kasvanud 129 070 kuulutajast 54 riigis 1943. aastal kuni 4 472 787 kuulutajani 229 riigis 1992. aastal! Gileadi kool on aidanud suuresti kaasa sellise kasvu toonud tunnistustööle. Viiskümmend aastat hiljem on sellel ikka veel tähtsaim osa misjonäride väljaõpetamises, kes teeniksid kõikjal, kus neid maailma põldudel vajatakse.

Seitsmendal märtsil 1993 kogunes New Jersey osariigi Jersey City kokkutulekusaali 4798 kutsutud külalist ja Ameerika Ühendriikide Beeteli pere liiget, et viibida juures 94. kursuse lõpetamisel. See tõeliselt erakordne sündmus andis ka võimaluse vaadata tagasi Gileadi kooli 50-aastasele ajaloole. Kas sa tahaksid pisut teada, milline oli selle päeva programm?

Pärast avalaulu esitas George D. Gangas Juhtivast Kogust palava palve. Seejärel kuulasid lõpetajad — ja ka kõik kohalolijad — pärast juhataja Carey W. Barberi avasõnu lühikeste kõnede sarja.

Esimesena rääkis Robert W. Wallen teemal „Sa ei ole kunagi üksi”. Ta ütles soojal toonil: „Eelolevatel päevadel tuleb sul elus ette juhtumeid, mil sa tunned end nii üksi, nii kaugel perekonnast ja sõpradest.” Kuidas saab siis öelda: „Sa ei ole kunagi üksi”? Ta selgitas: „Kuna igaühel teist on võimalus otsekohe Jehoova Jumalaga ühendusse astuda.” Ta ergutas lõpetajaid palve eesõigust kalliks pidama ja seda iga päev kasutama. Siis võivad nad nagu Jeesuski öelda: „Mina ei ole . . . üksi.” (Johannese 16:32) Kui julgustavad need sõnad lõpetajate jaoks küll olid!

Järgmisena käsitles Juhtiva Kogu liige Lyman A. Swingle teemat „Hoia oma lootusest kõvasti kinni” (mis põhines 7. märtsi päevatekstil) ja rääkis, et meil on vaja kahte asja — vastupidavust ja lootust. „Häbistamine, vaen, viha, vangistamine ja isegi surm on asjad, mille pärast kristlastel on vaja vastupidavust,” ütles ta. „Häda ajal võivad Jehoova ustavad tunnistajad ammutada piiramatult jõudu, mis ületab tavapärase. See annab kindlasti uut kinnitust, eriti teile, lõpetajatele.” Mida võib öelda lootuse kohta? „Lootus on hädavajalik,” selgitas ta. „Nii nagu kiiver kaitseb kandja pead, nii kaitseb ja hoiab päästelootus kristlase mõistuse jõudu ja võimaldab tal laitmatust säilitada.” — 1. Tessalooniklastele 5:8.

Järgmine kõneleja Ralph E. Walls valis huviäratava teema „Kuidas me võime põgeneda ’avara’ paiga julgeolekusse?” Mis on see ’avar’ paik? (Laul 18:20, UT) „Vabastatuse seisund, mis toob meelerahu ja südame julgeoleku,” selgitas kõneleja. Millest meil on siis vabastust vaja? „Iseendast — sinu enda puudustest.” Ta lisas: „Samuti ka Saatana poolt õhutatud välistest tingimustest.” (Laul 118:5) Kuidas me võime põgeneda avara paiga julgeolekusse? „Otsides Jehoova käske kõiges, mida me teeme, ja anudes Jehoovat usus kõikide oma murede pärast.”

„Mis ootab ees?” oli teema, mille valis Don A. Adams. Ja mis siis ootab uusi misjonäre ees? Kohandumise aeg, nagu ta selgitas. „Teid ootavad ees ka paljud õnnistused.” Näitena rääkis ta kahest uuest misjonärist, kes kirjutasid pärast seda, kui nad olid end oma uuel territooriumil sisse seadnud: „Mõtle parimale päevale, mis sul on teenistuses eales olnud — ja sellised on siin kõik päevad. Me ei jõua piisavalt kirjandust kaasas kanda ja inimesed paluvad meilt pidevalt, et me nendega uuriksime.” Kõneleja suunas mõned mõtted lõpetajate perekondadele ja sõpradele: „Teil pole vaja nende lõpetajate pärast muretseda. Aga te võite neid aidata, kui kirjutate neile julgustavaid sõnu.” — Õpetussõnad 25:25.

Järgmisena rääkisid kooli õpetajad. Jack D. Redford valis teema „Ära oota kelleltki mitte midagi”. Ta selgitas, et üks väljakutsetest, mida lõpetajad kohtavad, on teiste inimestega läbisaamine. Mis võib selles abiks olla? „Ära pane tähele nende vigu. Ära oota teistelt inimestelt liiga palju. Ära oota alati täiel määral seda, mida sa enda arvates vääriksid. Võta arvesse teiste inimeste ebatäiuslikkust, ja see lahkus aitab sul nendega läbi saada. Sinu suutlikkus teiste inimestega läbisaamisel on sinu küpsuse mõõdupuu.” (Õpetussõnad 17:9) Kindlasti aitab nende tarkade nõuannete ellurakendamine lõpetajatel võõral maal misjonärina teenimisega edukalt kohaneda!

„Meil on see aare saviriistades,” ütleb 2. Korintlastele 4:7. Gileadi Kooli registraator Ulysses V. Glass selgitas seda teksti, arendades teemat „Looda oma läbikatsutud ja ustavatele vendadele”. Mis on need „saviriistad”? „Need viitavad meile kui ebatäiuslikele inimestele,” märkis ta. Mis on see „aare”? „See on meie kristlik teenimine,” selgitas ta. (2. Korintlastele 4:1) Ja mida tuleks selle aardega teha? „Aaret, mille Jehoova on meie kätte usaldanud, ei tohi ära peita. Niisiis, kallid tulevased misjonärid, jagage seda aaret, kuhu te ka ei läheks, ja õpetage ka paljudele teistele, kuidas seda jagada.”

Kui Albert D. Schroeder lavale astus, saabus nostalgiline hetk, sest tema oli Gileadi kooli registraator, kui kool algas. Tema teemaks oli „Pool sajandit teokraatlikku väljaõpet”. „Jehoova teab, kuidas pakkuda tõhusat väljaõpet, ja seda on ta ka teinud,” ütles ta. Kuidas? Vend Schroeder mainis väljaõpet, mida on andnud kaks kooli, millele 50 aastat tagasi algus pandi: Teokraatlik Teenimiskool ja Gileadi kool. Ta osutas sellele, et üks väärtuslik tööriist täpse tundmise andmisel on olnud väljaanne New World Translation. Ta kinnitas lõpetajatele: „Võite minna oma välismaisele määratud territooriumile kindla veendumusega, et Ühing varustab teid pidevalt Jehoova eesmärkide täpse tundmisega.”

Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu president Milton G. Henschel rääkis teemal „Rohkem kui võitjad”. Vend Henschel võttis oma teema 1943. aasta aastatekstist: „Rohkem kui võitjad tema läbi, kes meid on armastanud.” (Roomlastele 8:37, King James Version) Ta selgitas, et see aastatekst oli väga kohane, sest Teise maailmasõja keskel kogesid meie vennad paljudes maades suurt tagakiusamist. Vend Henschel luges väljavõtteid Vahitornist, mis selle aastateksti üle arutles, ja selgitas seejärel: „Seda Vahitorni artiklit [15. jaanuar 1943] uuris veebruarikuus Gileadi esimene kursus ja see valmistas neid eelolevateks sündmusteks ette.” Ta selgitas, et paljud viimase 50 aasta jooksul lõpetanud misjonärid on juba võitjateks osutunud. Mida võib öelda 94. lennu kohta? „Püsi lähedal Jehoovale, püsi lähedal tema armastusele, ja sinu võit on tagatud.”

Pärast hommikusi kõnesid andis juhataja edasi mõned teistest maadest tulnud tervitused. Seejärel saabus hetk, mida 24 abielupaari olid põnevusega oodanud — diplomite jagamine. Sest nüüd said Gileadi õpilased ametlikult Gileadi lõpetajateks! Neid oli tulnud viielt maalt, kuid nende ülesanded viisid neid 17 maale, kaasa arvatud Hongkongi, Taivani, Mosambiiki ja mitmetesse Ida-Euroopa maadesse.

Pärastlõunane programm algas vaheaja järel lühendatud Vahitorni uurimisega, mille viis läbi Robert L. Butler. Seejärel esitasid lõpetajad mõningaid väljapaistvaid kogemusi, mis olid neile New Yorgi Wallkilli läheduses kuulutustöös osaks saanud. Nende esinemisest peegeldus üks tegur, mis oli kindlasti mõjutanud neid Gileadi tulema: nende sügav armastus põlluteenistuse vastu.

Pärast õpilaste kavaosa mõtlesid paljud kuulajaskonnast, kas programmis on ka midagi erilist, millega meenutatakse Gileadi kooli 50-aastast ajalugu. Neil ei tulnud pettuda! — Vaata juuresolevat kasti pealkirjaga „Tagasivaade Gileadi kooli 50-aastasele ajaloole”.

Viiskümmend aastat tagasi demonstreeris vend Knorr, et ta on mees, kellel on kindel usk ja nägemus. Ta väljendas esimesele kursusele suunatud avasõnades veendumust, et Gileadi kooli saadab edu, öeldes: „Me usume, et vastavalt oma nimele jõuab sellest kohast kõikidesse maailma osadesse ’tunnistuse kuhi’ ja et see tunnistus seisab Jumala auks kui ausammas, mis ei hävi kunagi. Teie kui määratud teenijad panete kogu oma lootuse Kõigekõrgemale, teades, et ta juhib ja suunab teid igas raskuses, ning te saate ka teada, et ta on õnnistuse Jumal.”a

Viiskümmend aastat hiljem on Gileadi kool ikka veel võimsalt jätkamas! Nendel, kes lõpetasid 94. kursuse, on nüüd eesõigus järgneda neile rohkem kui 6500 õpilasele, kes enne neid on lõpetanud. Pangu nad kogu oma lootus Kõigekõrgemale, kui nad teevad oma osa ’tunnistuse kuhja’ kuhjamises, mis seisab ausambana Jehoova Jumala auks.

[Allmärkus]

[Kast lk 25]

Lennu andmed

Õppijaid: 48

Esindatud maid: 5

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 17

Keskmine vanus: 32

Keskmine tõesoleku aeg aastates: 15,3

Keskmine täisaegses teenimises oldud aastate arv: 9,6

[Kast lk 26, 27]

TAGASIVAADE GILEADI KOOLI 50-AASTASELE AJALOOLE

Kuidas oleks Gileadi ajaloole veel parem tagasi vaadata kui mitte nende vendade kogemuste kaudu, kes on ise sellest osa saanud — esimestena lõpetanud, esimesed õpetajad ja teised, kes aitasid seda organiseerida? Kuulajaskonnal oli rõõm kuulata kavaosa „Tagasivaade Gileadi kooli 50-aastasele ajaloole”, mille viis läbi Theodore Jaracz.

Milliste olude tõttu see kool rajati? Vend Schroeder selgitas, et temale ja kahele teisele õpetajale anti kooli organiseerimiseks aega kõigest neli kuud. „Kuid esmaspäeval, 1. veebruaril 1943 olime pühitsemiseks valmis.”

Kuidas see kõik esimeste väljaläkitatud misjonäride jaoks välja nägi? Vend Henschel meenutas: „Lasime Ühingu väljastamisosakonnal kõik asjad, mida nad soovisid endaga kaasa võtta, kastidesse pakkida. Kui kastid kohale jõudsid, tegid nad need ettevaatlikult lahti ja võtsid oma asjad välja. Ja seejärel kasutasid nad kaste mööbli tegemiseks.” Ta märkis, et lõpuks seadis Ühing misjonäride jaoks sisse tagasihoidlikult sisustatud misjonikodud.

Järgnevalt esitasid oma mälestusi, tundeid ja kogemusi mõned Gileadi esimeste kursuste lõpetajad, kes on nüüd Ühendriikide Beeteli pere liikmed. Nende mõtted liigutasid tõeliselt kõikide kohalolijate südameid.

„Pärast seda, kui olin saanud kutse tulla esimesele kursusele, sain teada, et mu emal on vähk. Aga kuna ta oli alates oma 16. eluaastast pioneer olnud, soovitas ta mul tungivalt kutse vastu võtta. Nii reisisin ma segaste tunnetega ja Jehoovale lootes Lõuna-Lansingisse. Tundsin Gileadi väljaõppest tõelist rõõmu ja hindasin seda sügavalt. Mõni aeg pärast seda, kui olin kooli lõpetanud, lõppes mu ema maine teekond.” — Charlotte Schroeder, teenis Mehhikos ja Salvadoris.

„Kuna Jehoova oli minu eest selles maa osas, kus ma olin, juba hoolt kandnud, siis ma mõtlesin, et kuhu ma ka ei läheks, on see ikkagi tema maa ja ta hoolitseb minu eest. Niisiis olin ma õnnelik, kui sain kutse esimesele kursusele.” — Julia Wildman, teenis Mehhikos ja Salvadoris.

„See oli imeline! Me saime rääkida igal uksel. Ma levitasin esimesel kuul 107 raamatut ja viisin läbi 19 piibliuurimist. Teisel kuul oli mul 28 piibliuurimist. Loomulikult oli seal üht-teist, millega tuli harjuda — palavus, niiskus ja putukad. Aga seal olemine oli imepärane eesõigus. See on midagi, mida ma alati kalliks pean.” — Mary Adams, teine kursus, kogemused Kuuba territooriumilt.

„Ilm oli üks suurtest takistustest, millega me Alaskal võitlema pidime. Põhjas oli väga-väga külm, nii et temperatuur langes alla 50 kraadi Celsiuse järgi ja madalamalegi. Indiaani külade ja väikeste kõrvaliste paikadeni Alaska kaguosas jõudsime kas laeva või lennukiga.” — John Errichetti, kolmas kursus.

„Minu jaoks oli Gilead Jehoovalt tema maise organisatsiooni kaudu tulev üleskutse tugevneda vaimselt ja näha imelist eluviisi.” — Mildred Barr, 11. kursus, teenis Iirimaal.

Järgnes veel mitmeid rõõmsaid intervjuusid — Lucille Henscheliga (14. kursus, teenis Venetsueelas), Margareta Kleiniga (20. kursus, teenis Boliivias), Lucille Coultrupiga (24. kursus, teenis Peruus), Lorraine Walleniga (27. kursus, teenis Brasiilias), William ja Sandra Malenfantiga (34. kursus, teenisid Marokos), Gerrit Löschiga (41. kursus, teenis Austrias) ja David Splane’iga (42. kursus, teenis Senegalis).

Kuidas oli lugu vendadega, kes teenisid õpetajatena? Ka neist intervjueeriti mitmeid — Russell Kurzenit, Karl Adamsit, Harold Jacksonit, Fred Ruski, Harry Peloyani, Jack Redfordi ja Ulysses Glassi. Nad mõtisklesid oma eesõiguse üle ja avaldasid mõtteid selle kohta, kuidas see on neid tänase päevani mõjutanud.

Liigutava tõendi Gileadis väljaõppe saanud misjonäride tulemusrikkuse kohta andis Lloyd Barry, kes teenis Jaapanis. Aastal 1949, mil sinna saadeti 15 misjonäri, ei olnud kogu Jaapanis kümmetki kuulutajat. Kuid 44 aastat hiljem on sellel maal üle 175000 Kuningriigi kuulutaja! Seejärel rääkis Robert Wallen väljapaistvast edust, mis on inimeste tõe juurde toomisel saatnud mõningaid misjonäre, kaasa arvatud üht misjonärist õde, kes on olnud üle 45 aasta Panamas ja kes on aidanud pühendumise ja ristimiseni 125 inimest.

Kui kuulajaskonna hulgast kutsuti lavale kõik need, kes on Gileadi lõpetanud, jõudis kätte programmi haripunkt. See oli tõesti liigutav hetk. Vendade ja õdede püsiv vool — 89 Beeteli pere liiget peale külla tulnud lõpetanute — sammusid ükshaaval mööda vahekäike alla ja mööda treppi üles lavale. Nendega liitusid vennad, kes olid läbi aastate õpetajatena teeninud, ja seejärel 94. kursus — ühtekokku umbes 160 inimest!

„Kas on Gileadi koolil misjonäride välismaal teenimiseks väljaõpetamises olnud kindel edu?” küsis vend Jaracz. „Möödunud 50 aasta tõendid annavad vastuseks müriseva jaa!”

[Pilt lk 25]

Vahitorni Gileadi Piiblikooli 94. lend

Alltoodud loetelus on read eest tahapoole nummerdatud ja nimed on igas reas vasakult paremale loetletud.

1) C. De La Garza; E. Borg; E. Arriaga; E. Chooh; D. Purves; A. Fosberry; A. Delgado; L. Drescher 2) V. Scott; L. Fridlund; S. Kettula; D. Copeland; J. Arriaga; J. Thidé; E. Olsson; S. Widegren 3) F. Delgado; S. Keegan; A. Leinonen; E. Finnigan; F. Fosberry; J. Halbrook; A. Berglund; P. Jones 4) B. Watson; C. Frias; B. Chooh; J. Halbrook; J. Purves; S. Finnigan; A. Jones; M. Cuccia 5) G. Scott; D. Copeland; B. Drescher; R. De La Garza; I. Leinonen; D. Keegan; T. Watson; M. Kettula 6) J. Widegren; S. Borg; L. Cuccia; A. Berglund; B. Olsson; J. Frias; T. Fridlund; P. Thidé