Kuidas me võime varustada oma usu vooruslikkusega?
„Varustage oma usk vooruslikkusega.” — 2. PEETRUSE 1:5, NW.
1, 2. Miks on ootuspärane, et Jehoova rahvas teeb seda, mis on vooruslik?
JEHOOVA käitub alati vooruslikult. Ta teeb seda, mis on õiglane ja hea. Seetõttu võis apostel Peetrus öelda Jumala kohta, et ta on kutsunud võitud kristlasi „oma au ja vooruslikkuse kaudu”. Oma voorusliku taevase Isa täpne tundmine näitas neile, mida on tõeliselt Jumalale andunud elu taotlemiseks vaja. — 2. Peetruse 1:2, 3, NW.
2 Apostel Paulus ergutab kristlasi ’võtma Jumalat enestele eeskujuks nagu armsad lapsed’. (Efeslastele 5:1) Nagu nende taevane Isagi teeb, peaksid Jehoova kummardajad tegema igas olukorras seda, mis on vooruslik. Aga mis on vooruslikkus?
Mis on vooruslikkus
3. Kuidas on „vooruslikkust” defineeritud?
3 Vastavalt kaasaegsete sõnaraamatute definitsioonile on „vooruslikkus” „suurepärane moraal; headus”. See on „õige käitumine ja mõtlemine; iseloomu headus”. Vooruslik inimene on õiglane. Vooruslikkust on defineeritud ka kui „õigete normidega kohandumist”. Kristlaste jaoks on „õiged normid” loomulikult määratud kindlaks Jumala poolt ja need on tehtud selgeks tema Pühas Sõnas Piiblis.
4. Milliste omaduste arendamiseks, mis on mainitud 2. Peetruse 1:5—7, peavad kristlased kõvasti pingutama?
4 Tõelised kristlased kohandavad end Jehoova Jumala õiglaste normidega ja näitavad vastuseks tema kallitele tõotustele üles usku. Nad järgivad ka Peetruse nõuannet: „Tehes vastuseks kõiki tõsiseid pingutusi, varustage oma usk vooruslikkusega, oma vooruslikkus tundmisega, oma tundmine enesevalitsemisega, oma enesevalitsemine vastupidavusega, oma vastupidavus Jumalale andumisega, oma Jumalale andumine vennaliku kiindumusega, oma vennalik kiindumus armastusega.” (2. Peetruse 1:5—7, NW) Kristlane peab nende omaduste arendamiseks kõvasti pingutama. Seda ei tehta mõne päeva või aastaga, vaid see nõuab eluaegset kestvat pingutamist. Juba oma usu varustamine vooruslikkusega on omaette väljakutse!
5. Mis on vooruslikkus Pühakirja seisukohalt vaadatuna?
5 Leksikograaf M. R. Vincent ütleb, et „vooruslikkuseks” tõlgitud kreeka sõna algne klassikaline tähendus oli „kõik, mis on suurepärane”. Peetrus kasutas selle mitmuslikku vormi, kui ta ütles, et kristlased peavad laialdaselt kuulutama Jumala „suurepäraseid asju” ehk vooruslikkusi. (1. Peetruse 2:9, NW) Pühakirja seisukohast kirjeldatakse vooruslikkust kui „moraalset jõudu, moraalset energiat, hingejõudu”, mitte passiivset omadust. Vooruslikkust mainides pidas Peetrus silmas julget suurepärast moraali, mida Jumala sulased peaksid ilmutama ja säilitama. Aga kuna me oleme ebatäiuslikud, kas me siis tegelikult suudame teha seda, mis on Jumala silmis vooruslik?
Ebatäiuslikud, kuid vooruslikud
6. Miks võib öelda, et me suudame oma ebatäiuslikkusest hoolimata teha seda, mis on Jumala silmis vooruslik?
6 Kuna me oleme pärinud ebatäiuslikkuse ja patu, siis võime mõelda, kuidas me tegelikult suudaksime teha seda, mis on Jumala silmis vooruslik. (Roomlastele 5:12) Meil on kindlasti vaja Jehoova abi, kui me tahame, et meil oleks puhas süda, millest võivad tulla välja vooruslikud mõtted, sõnad ja teod. (Võrdle Luuka 6:45.) Pärast Batsebaga seotud patustamist anus kahetsev laulik Taavet: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Laul 51:12) Taavet sai Jumalalt andeks ja Jumal andis talle voorusliku eluviisi taotlemiseks vajalikku abi. Niisiis, kui meie oleme tõsiselt eksinud, kuid oleme kahetsedes võtnud vastu Jumalalt ja kogudusevanematelt tuleva abi, võime vooruslikule teele tagasi pöörduda ja sellel püsida. — Laul 103:1—3, 10—14; Jakoobuse 5:13—15.
7, 8. a) Mida on vaja, kui me tahame jääda vooruslikuks? b) Millist abi kristlased saavad, et olla vooruslikud?
7 Kaasasündinud patususe tõttu tuleb meil pidada pidevat sisemist võitlust, et teha seda, mida vooruslik eluviis meilt nõuab. Kui me tahame jääda vooruslikuks, ei tohi me kunagi lasta endal patu orjaks saada. Selle asemel me peame olema „õiguse orjad”, mõeldes, rääkides ja käitudes alati vooruslikult. (Roomlastele 6:16—23) Loomulikult on meie lihalikud himud ja patused kalduvused tugevad, ning need asjad ja Jumala poolt nõutud vooruslikud asjad tekitavad meis vastuolu. Mida tuleks siis teha?
8 Muuhulgas tuleb meil järgida Jehoova püha vaimu ehk tegeva jõu juhtimist. Seetõttu tuleks meil järgida Pauluse nõuannet: „Käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid. Sest liha himustab Vaimu vastu ja Vaim liha vastu; need on üksteise vastu, et te ei teeks seda, mida te tahate.” (Galaatlastele 5:16, 17) Tõepoolest, meil on olemas Jumala vaim, õigluse poole mõjutav jõud, ja tema Sõna, õige käitumise juhend. Samuti on meil Jehoova organisatsiooni armastav abi ning „ustava ja mõistliku orja” nõuanded. (Matteuse 24:45—47, NW) Nii on meil võimalik oma patuste kalduvuste vastu edukalt võidelda. (Roomlastele 7:15—25) Kui meie mõistusesse peaks tulema mõni ebapuhas mõte, siis tuleb meil see loomulikult otsekohe kõrvale heita ja paluda Jumalat, et ta aitaks meil seista vastu vähimalegi kiusatusele käituda mingil ebavooruslikul moel. — Matteuse 6:13.
Vooruslikkus ja meie mõtted
9. Millist mõtlemist nõuab vooruslik käitumine?
9 Vooruslikkus algab sellest, kuidas inimene mõtleb. Et olla Jumala soosingus, tuleb meil mõelda õiglastele, headele ja vooruslikele asjadele. Paulus ütles: „Vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” (Filiplastele 4:8) Me peame hoidma oma meelt õiglastel ja puhastel asjadel ning meile ei tohiks huvi pakkuda mitte miski, mis pole vooruslik. Paulus võis öelda: „Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke.” Kui me oleme Pauluse sarnased — voorusliku mõtlemise, kõne ja käitumisega —, siis saame teistele headeks kaaslasteks ja kristliku elu eeskujuks ning ’rahu Jumal on siis meiega’. — Filiplastele 4:9.
10. Kuidas aitab 1. Korintlastele 14:20 sõnade isiklik ellurakendamine meil vooruslikuks jääda?
10 Kui me soovime mõtlemises vooruslikuks jääda ja seega oma taevasele Isale meeldida, on meil vaja rakendada ellu Pauluse nõuannet: „Ärge saage lasteks mõtteviisis, vaid olge lapsed kurjuses; kuid mõtteviisi poolest saage täisealiseks.” (1. Korintlastele 14:20) See tähendab, et olles kristlased, ei otsi me teadmisi ja kogemusi kurjuses. Selle asemel et lasta oma mõistusel niimoodi reostuda, teeme targa otsuse jääda selles suhtes kogenematuks ja süütuks nagu väiksed lapsed. Samal ajal me mõistame täielikult, et ebamoraalsus ja halbade asjade tegemine on Jehoova silmis patune. Tõsine südamesttulev soov temale selle kaudu meeldida, et oleme vooruslikud, toob meile kasu, sest see ajendab meid hoiduma ebapuhastest meelelahutuse vormidest ja teistest Saatana võimuses oleva maailma vaimselt reostavatest mõjutustest. — 1. Johannese 5:19.
Vooruslikkus ja meie kõne
11. Millist kõneviisi vooruslikkus meilt nõuab, ja millist eeskuju Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus meile selles suhtes annavad?
11 See, et meie mõtted on vooruslikud, peaks meie kõnele sügavat mõju avaldama. Olla vooruslik nõuab seda, et meie kõne on puhas, tervemeelne, tõepärane ja ülesehitav. (2. Korintlastele 6:3, 4, 7) Jehoova on „tõe Jumal”. (Laul 31:6) Ta on kõikides oma tegutsemistes ustav ja tema tõotused on kindlad, sest tal on võimatu valetada. (4. Moosese 23:19; 1. Saamueli 15:29; Tiitusele 1:2) Jumala Poeg Jeesus Kristus on „täis armu ja tõde”. Maa peal olles rääkis ta alati tõde, nagu ta selle oma Isalt oli saanud. (Johannese 1:14; 8:40) Lisaks sellele Jeesus „ei teinud pattu ja [tema] suust ei leitud pettust”. (1. Peetruse 2:22) Kui me oleme tõesti Jumala ja Kristuse sulased, siis oleme kõnes tõepärased ja käitumises ausameelsed, otsekui oleksid ’meie niuded vöötatud tõega’. — Efeslastele 5:9; 6:14.
12. Kui me tahame olla vooruslikud, milliseid kõneviise me peame vältima?
12 Kui me oleme vooruslikud, siis me hoidume teatud kõneviisidest. Meid juhib Pauluse nõuanne: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga.” „Aga hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele, ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi, vaid pigemini olgu tänu.” (Efeslastele 4:31; 5:3, 4) Teised leiavad, et meie seltskonnas on värskendav viibida, kuna meie õiglane süda ajendab meid hoiduma ebakristlikust kõnest.
13. Miks peavad kristlased oma keelt valitsema?
13 Soov meeldida Jumalale ja rääkida vooruslikke asju aitab meil keelt valitseda. Me kõik komistame patuste kalduvuste tõttu aeg-ajalt oma sõnades. Kuid jünger Jakoobus ütleb, et „kui me paneme suulised hobustele suhu”, lähevad nad kuulekalt sinna, kuhu me neid suuname. Seetõttu me peaksime kõvasti pingutama, et ohjeldada oma keelt ja püüda kasutada seda ainult vooruslikult. Keel, mida ei valitseta, „on maailm täis ülekohut”. (Jakoobuse 3:1—7) Kõik selle jumalatu maailma kurjad jooned on seotud taltsutamata keelega. Keel on süüdi sellistes kahjustavates asjades nagu valetunnistused, sõim ja laim. (Jesaja 5:20; Matteuse 15:18—20) Ja kui sõnakuulmatu keel teeb teotavaid, haavavaid või laimavaid märkusi, on see täis surmavat mürki. — Laul 140:4; Roomlastele 3:13; Jakoobuse 3:8.
14. Millist kahepalgelisust peavad kristlased kõnes vältima?
14 Nagu Jakoobus näitab, oleks vastuoluline, kui me „õnnistame Issandat”, rääkides Jumalast head, kuid seejärel kasutame keelt valesti ja „neame inimesi”, manades nende peale kurja. Kui patune oleks laulda Jumalale koosolekutel kiitust ja seejärel sealt lahkudes rääkida kaasusklikest halba! Pole võimalik, et samast allikast keeks välja magusat ja kibedat vett. Kui me teenime Jehoovat, on teistel õigus oodata, et me ütleme vooruslikke asju, selle asemel et me räägiksime ebameeldivaid sõnu. Hüljakem seepärast pahatahtlik kõne ja püüdkem öelda asju, mis toovad meie kaaslastele kasu ja ehitavad neid vaimselt üles. — Jakoobuse 3:9—12, UT.
Vooruslikkus ja meie teod
15. Miks on nii tähtis, et me ei otsiks väljapääsu kõveratest teedest?
15 Kuna kristlase mõtted ja kõne peavad olema vooruslikud, siis mida võib öelda meie tegude kohta? Ainult siis, kui meie käitumine on vooruslik, võime Jumala heakskiidu osaliseks saada. Ükski Jehoova sulane ei saa hüljata vooruslikkust, otsides väljapääsu kõverusest ja valelikkusest, ning mõelda õigustatult, et Jumal kiidab sellised asjad heaks. Õpetussõnad 3:32 ütleb: „Pöörane [„kõver”, NW] on Jehoova meelest jäle, aga õigetega on tema osadus!” Kui me hindame kõrgelt oma suhteid Jehoova Jumalaga, peaksid need mõtlemapanevad sõnad hoidma meid tagasi kurja sepitsemisest või millegi kõvera tegemisest. On ju nende seitsme asja hulgas, mis on Jehoova hingele vastikud, ka „süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi”! (Õpetussõnad 6:16—19) Hoidugem seetõttu sellistest tegudest ja tehkem seda, mis on vooruslik, seda meie kaasinimeste heaks ja meie taevase Isa auks.
16. Miks ei tohi kristlased vähimalgi määral silmakirjalikult käituda?
16 Vooruslikkuse ilmutamine nõuab, et me oleksime ausad. (Heebrealastele 13:18, NW) Silmakirjalik inimene, kelle teod ei ole tema sõnadega kooskõlas, ei ole vooruslik. „Silmakirjatsejaks” (hy·po·kri·tesʹ) tõlgitud kreeka sõna tähendus on „see, kes vastab,” ja see käib ka teatrinäitleja kohta. Kuna kreeka ja rooma näitlejad kandsid maske, hakati seda sõna kasutama piltlikult selle inimese kohta, kes midagi teeskleb. Silmakirjatsejad on „ustavusetud”. (Võrdle Luuka 12:46, NW tekstiga Matteuse 24:50, 51.) Silmakirjalikkus (hy·poʹkri·sis) võib tähendada ka kurjust ja kurikavalust. (Matteuse 22:18; Markuse 12:15; Luuka 20:23) Kui kurb see on, kui usaldav inimene langeb naeratuste, meelituste ja selliste tegude ohvriks, mis on vaid teesklus! Kuid on südantsoojendav, kui me teame, et meil on tegemist usaldusväärsete kristlastega. Ja Jumal õnnistab meid selle eest, et me oleme vooruslikud ja silmakirjatsematud. Tema heakskiit saab osaks neile, kes ilmutavad „teesklematut vennalikku armastust” ja kellel on „silmakirjatsematu usk”. — 1. Peetruse 1:22; 1. Timoteosele 1:5.
Vooruslikkus on aktiivne headus
17, 18. Kuidas me teisi kohtleme, kui me ilmutame vaimu vilja headust?
17 Kui me varustame oma usu vooruslikkusega, siis me püüame hoiduda mõtlemast, rääkimast ja tegemast asju, mis on Jumalale vastuvõetamatud. Kuid kristliku vooruslikkuse ilmutamine nõuab ka seda, et me teeme aktiivselt head. Tegelikult ongi vooruslikkust defineeritud kui headust. Ja headus on Jehoova püha vaimu vili, mitte lihtsalt inimlike pingutuste tulemus. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Kui me ilmutame vaimu vilja headust, ajendab see meid teistest nende ebatäiuslikkusest hoolimata head mõtlema ja neid nende heade omaduste eest kiitma. Kas on nad Jehoovat paljude aastate jooksul ustavalt teeninud? Siis me peaksime nende vastu lugupidamist ilmutama ning neist ja nende teenistusest head rääkima. Meie taevane Isa paneb tähele armastust, mida nad osutavad tema nimele, ja nende vooruslikke usutegusid, ning seda peaksime tegema ka meie. — Nehemja 13:31b; Heebrealastele 6:10.
18 Vooruslikkus muudab meid kannatlikuks, mõistvaks ja kaastundlikuks. Kui mõni kaaskummardaja on rõhutud või masenduses, siis me räägime temaga julgustavalt ja püüame teda lohutada, nagu ka meie armastav taevane Isa meid lohutab. (2. Korintlastele 1:3, 4; 1. Tessalooniklastele 5:14) Me tunneme kaasa neile, kes on kurvad, seda näiteks oma armsa omakse surma pärast. Kui meil on nende kannatuste kergendamiseks võimalik midagi teha, siis me teeme seda, sest vooruslik vaim ajendab armastavat ja heatahtlikku käitumist.
19. Kuidas teised meid tõenäoliselt kohtlevad, kui me oleme mõtetes, sõnades ja tegudes vooruslikud?
19 Täpselt nagu meie õnnistame Jehoovat sellega, et me räägime temast head, õnnistavad teised tõenäoliselt ka meid, kui me oleme mõtetes, sõnades ja tegudes vooruslikud. (Laul 145:10, UT) Üks tark õpetussõna ütleb: „Õige pea peale tulevad õnnistused, aga õelate suus peitub vägivald!” (Õpetussõnad 10:6) Õelal ja vägivaldsel inimesel ei ole vooruslikkust, mis teda teiste silmis kalliks teeks. Ta lõikab, mida ta külvab, sest inimesed ei saa teda ausameelselt õnnistada, rääkides temast head. (Galaatlastele 6:7) Kui palju parem on küll nende olukord, kes mõtlevad, räägivad ja käituvad vooruslikult kui Jehoova sulased! Nad võidavad teiste armastuse, usalduse ja lugupidamise ning see ajendab teisi neid õnnistama ja nendest head rääkima. Peale selle toob nende jumalakartlik vooruslikkus neile Jehoova hindamatu õnnistuse. — Õpetussõnad 10:22.
20. Millist mõju võivad vooruslikud mõtted, kõne ja teod Jehoova rahva koguduses avaldada?
20 Vooruslikud mõtted, kõne ja teod toovad Jehoova rahva kogudusele kindlasti kasu. Kui kaasusklikel on üksteise vastu südamlikud ja lugupidavad mõtted, õitseb nende keskel vennalik armastus. (Johannese 13:34, 35) Vooruslik kõne, kaasa arvatud siiras kiitmine ja julgustamine, edendab sooja koostöö ja ühtsuse õhkkonda. (Laul 133:1—3) Ja südantsoojendavad ning vooruslikud teod ajendavad teisi samaga vastama. Eelkõige toob kristlik vooruslikkus tulemuseks meie voorusliku taevase Isa Jehoova heakskiidu ja õnnistuse. Tehkem seepärast oma eesmärgiks näidata vastuseks Jumala kallitele tõotustele üles usku. Ja tehkem kõiki vahendeid kasutades tõsiseid pingutusi varustada oma usk vooruslikkusega.
Millised on sinu vastused?
◻ Kuidas sa defineeriksid „vooruslikkust” ja miks on ebatäiuslikel inimestel võimalik olla vooruslik?
◻ Millist liiki mõtteid vooruslikkus nõuab?
◻ Kuidas peaks vooruslikkus mõjutama meie kõnet?
◻ Millist mõju peaks vooruslikkus avaldama meie tegudele?
◻ Millist kasu me saame sellest, et oleme vooruslikud?
[Pilt lk 21]
Kuna pole võimalik, et samast allikast keeks välja magusat ja kibedat vett, ootavad teised õigusega, et Jehoova sulased ütleksid ainult vooruslikke asju