Kristlik perekond seab vaimsed asjad esikohale

„Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud!” — 1. PEETRUSE 3:8.

1. Milline valikuvõimalus on meil kõigil ja kuidas võib meie tehtud valik mõjutada meie tulevikku?

KUI hästi kirjeldab see ülaltoodud tekst inimkonna vanimat korraldust — perekonda! Ja kui tähtis on see, et vanemad oleksid nendes asjades eestvedajad! Vanemate positiivseid kui ka negatiivseid omadusi võib tavaliselt näha nende lastes. Kuid siiski jääb igale perekonnaliikmele valikuvabadus. Kristlastena võime teha valiku olla kas vaimsed inimesed või lihalikud inimesed. Võime teha valiku kas meeldida Jumalale või mitte. See valik võib tuua kaasa kas õnnistuse, igavese elu ja rahu või needuse, kestva surma. — 1. Moosese 4:1, 2; Roomlastele 8:5—8; Galaatlastele 5:19—23.

2. a) Kuidas näitas Peetrus, et ta tunneb perekondade pärast muret? b) Mis on vaimsus? (Vaata allmärkust.)

² Apostli sõnad 1. Peetruse 3. peatüki 8. salmis järgnevad vahetult mitmele heale abielunaistele ja -meestele antud nõuandele. Peetrus tundis kristlike perekondade heaolu vastu tõelist huvi. Ta teadis, et ühtse ja hoolitseva pere saavutamise võtmeks on tugev vaimsus. Nii andis ta 7. salmis mõista, et kui nõuanne, mille ta abielumeestele andis, tähele panemata jätta, toob see kaasa vaimse tõkke mehe ja Jehoova vahel.a Abielumehe palved võivad jääda tagajärjetuks, kui ta jätab unarusse oma naise vajadused või rõhub teda lahkusetu käitumisega.

Kristus — vaimsuse täiuslik eeskuju

3. Kuidas tõstis Paulus esile Kristuse eeskuju abielumeestele?

³ Perekonna vaimsus sõltub heast eeskujust. Kui abielumees on aktiivne kristlane, annab ta vaimsete omaduste ilmutamises eeskuju. Kui peres ei ole usklikku abielumeest, püüab tavaliselt ema seda vastutust kanda. Mõlemal puhul annab Jeesus Kristus järgimiseks täiusliku eeskuju. Tema käitumine, tema sõnad ja tema mõtlemine olid alati ülesehitavad ja värskendavad. Ikka ja jälle pöörab apostel Paulus lugeja tähelepanu Kristuse armastavale eeskujule. Näiteks ütleb ta: „Mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea, tema on ihu õnnistegija. Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest.” — Efeslastele 5:23, 25, 29, meie kursiiv; Matteuse 11:28—30; Koloslastele 3:19.

4. Millise eeskuju Jeesus vaimsuse osas jättis?

⁴ Jeesus andis silmapaistva eeskuju vaimsusest ja peaseisundi täitmisest armastuse, lahkuse ja kaastundega. Ta oli ennastohverdav, selle asemel et anda vaba voli oma himudele. Ta ülistas alati oma Isa ja pidas lugu tema peaseisundist. Ta järgis alati oma Isa juhendeid, nii et ta võis öelda: „Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.” „Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” — Johannese 5:30; 8:28; 1. Korintlastele 11:3.

5. Millise eeskuju jättis Jeesus abielumeestele oma järelkäijate eest hoolitsemisega?

⁵ Mida see abielumeeste jaoks tähendab? See tähendab seda, et eeskuju, keda nad peavad kõiges järgima, on Kristus, kes allutas end alati oma Isale. Näiteks nagu Jehoova andis toitu kõikidele maa peal leiduvatele eluvormidele, nii andis ka Jeesus oma järelkäijatele toitu. Ta ei jätnud unarusse nende materiaalseid põhivajadusi. Tema tehtud imed, millega ta toitis 5000 ja seejärel 4000 meest, tõestavad, et ta on hoolitsev ja kohusetundlik. (Markuse 6:35—44; 8:1—9) Samamoodi kannavad kohusetundlikud perekonnapead tänapäeval oma pere füüsiliste vajaduste eest hoolt. Kuid kas nende kohustused sellega piirduvadki? — 1. Timoteosele 5:8.

6. a) Milliste tähtsate perekondlike vajaduste eest peab hoolt kandma? b) Kuidas saavad abielumehed ja isad mõistmist ilmutada?

⁶ Perekondadel on veel teisigi, tähtsamaid vajadusi, nagu Jeesus seda näitas. Neil on vaimsed ja emotsionaalsed vajadused. (5. Moosese 8:3; Matteuse 4:4) Me avaldame üksteisele vastastikku mõju nii perekonnas kui ka koguduses. Meil on vaja häid juhtnööre, mis ajendaksid meid olema ülesehitavad. Selles suhtes on abielumeestel ja isadel täita väga suur osa — seda eriti siis, kui nad on kogudusevanemad või teenistusabilised. Üksikvanematel on oma laste aitamiseks vaja samasuguseid omadusi. Lapsevanemad ei pea mõistma mitte ainult seda, mida perekonnaliikmed ütlevad, vaid ka seda, mis ütlemata jäetakse. See nõuab vahetegemisvõimet, aega ja kannatlikkust. See on üks põhjus, miks Peetrus võis öelda, et abielumehed peavad arvestama oma naisega ja elama temaga mõistmist mööda. — 1. Timoteosele 3:4, 5, 12; 1. Peetruse 3:7, UT.

Ohud, millest hoiduda

7, 8. a) Mida on vaja, et perekond võiks vältida vaimset laevahukku? b) Mida on kristlikul teel peale hea alguse veel vaja? (Matteuse 24:13)

⁷ Miks on perekonna vaimsusele tähelepanu pööramine nii oluline? Võiksime piltlikuks selgitamiseks küsida: „Miks on tähtis, et loots jälgib tähelepanelikult oma kaarte, kui ta laeva ohtlikest madalikega vetest läbi juhib?” Augustis 1992 juhiti reisilaeva Queen Elizabeth 2 (QE2) läbi reetlike liivavallide ja karidega piirkonna, kus laevasõidualased eksimused olevat tavalised asjad. Üks kohalik elanik tõdes: „Selle piirkonna pärast on kaotatud palju lootsikohti.” Laev QE2 sõitis veealuse kaljunuki otsa. See osutus kalliks veaks. Kolmandik kerest sai kahjustada ja laev tuli remontimiseks mitmeks nädalaks käigust maha võtta.

⁸ Samamoodi võib perekond kergesti vaimset kahju kannatada, kui perekonna „loots” ei uuri hoolega kaarti ehk Jumala Sõna. Kogudusevanem või teenistusabiline võib selle tulemusel kaotada eesõigused koguduses ja võib-olla teistele perekonnaliikmetele tõsist kahju tekitada. Seepärast peaks iga kristlane olema hoolas, et ta ei langeks enesega vaimses mõttes rahulolemise küüsi, nii et ta loodab ainult oma kunagistele headele uurimisharjumustele ja innukusele. Meie kristlikul teel ei piisa vaid sellest, et oleme hästi alustanud; see teekond tuleb edukalt ka lõpetada. — 1. Korintlastele 9:24—27; 1. Timoteosele 1:19.

9. a) Kui tähtis on isiklik uurimine? b) Milliseid asjakohaseid küsimusi me võiksime endale esitada?

⁹ Selleks, et vältida vaimseid madalikke, karisid ja liivavalle, tuleb meil oma „kaartidega” pidevalt kursis olla ja selleks Jumala Sõna korrapäraselt uurida. Me ei saa tugineda vaid sellele põhilisele uurimisele, mis meid tõe juurde tõi. Meie vaimne tugevus sõltub korrapärasest ja tasakaalustatud uurimis- ja teenistusprogrammist. Näiteks, kui me nüüd just selle ajakirjaga, mis meil käes on, koguduse Vahitorni uurimisel oleme, võime endalt küsida: „Kas olen mina või oleme koos perekonnaga seda artiklit tegelikult uurinud, otsinud üles piiblitekstid ja mõtisklenud nende tähenduse ja ellurakendamise üle? Või oleme lihtsalt vastused alla jooninud? Võib-olla pole me seda artiklit enne koosolekule tulemist üldse lugenudki?” Ausad vastused nendele küsimustele võivad anda meile head mõtlemisainet ja sütitada meis soovi paraneda, kui see on vajalik. — Heebrealastele 5:12—14.

10. Miks on enese läbiuurimine tähtis?

¹⁰ Miks on selline enese läbiuurimine tähtis? Kuna me elame maailmas, mida valitseb Saatana vaim, maailmas, mis püüab paljude kavalate võtetega õõnestada meie usku Jumalasse ja tema tõotustesse. See on maailm, mis tahab hoida meid nii hõivatuna, et meil ei jääks aega vaimsete vajaduste eest hoolitsemiseks. Seetõttu võiksime endalt küsida: „Kas on minu perekond vaimselt tugev? Kas olen ma lapsevanemana nii tugev, kui ma peaksin olema? Kas me arendame perekonnana seda vaimset jõudu, mis mõjutab meie mõistust ja mis aitab meil langetada õiglusel ja lojaalsusel põhinevaid otsuseid?” — Efeslastele 4:23, 24, NW.

11. Miks on kristlikud koosolekud vaimselt kasulikud? Too mõni näide.

¹¹ Meie vaimsus peaks tugevnema iga koosolekuga, millel me käime. Need hinnalised tunnid kuningriigisaalis või koguduse raamatu-uurimisel aitavad meil saada värskendust pärast neid pikki tunde, mille jooksul meil tuli püüda Saatana vaenulikus maailmas püsima jääda. Kui värskendav näiteks on paljude maade vendade jaoks olnud uurida raamatut The Greatest Man Who Ever Lived (Suurim inimene, kes kunagi elanud)! See on aidanud meil hakata paremini mõistma asju, mis on seotud Jeesuse, tema elu ja tema teenimisega. Me oleme toodud pühakirjatekste hoolikalt lugenud, isiklikult midagi kirjandusest juurde otsinud ja õppinud sel teel palju eeskujust, mille Jeesus andis. — Heebrealastele 12:1—3; 1. Peetruse 2:21.

12. Kuidas paneb põlluteenistus meie vaimsuse proovile?

¹² Üks hea proov meie vaimsusele on kristlik teenimine. Et vormikohases ja eraviisilises kuulutamises püsivad olla, ja seda sageli ükskõikseid või vastupanu osutavaid inimesi kohates, peab meil olema õige ajend: armastus Jumala ja ligimese vastu. Loomulikult ei meeldi kellelegi, kui ta tagasi lükatakse, kuid seda võib meil põlluteenistuses ette tulla. Me peaksime siiski meeles pidama, et see, mis tagasi lükatakse, on hea sõnum, mitte meie kui üksikisikud. Jeesus ütles: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm! . . . Aga seda kõike nad teevad teile minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes mind on läkitanud.” — Johannese 15:18—21.

Teod räägivad valjemini kui sõnad

13. Kuidas võib üks inimene terve perekonna vaimsust õõnestada?

¹³ Mis saab siis, kui kõik perekonnaliikmed peale ühe peavad lugu kodu puhtusest ja korrast? Vihmasel päeval on kõik peale selle hooletu inimese hoolsad, et nad pori tuppa ei kannaks. Kuid porised jalajäljed, mida kõikjal näha võib, näitavad selle perekonnaliikme hooletust ja teevad teistele lisatööd. Sama käib vaimsuse kohta. Vaid üks omakasupüüdlik või hoolimatu inimene võib perekonna maine ära määrida. Mitte ainult lapsevanemad, vaid kõik pere liikmed peaksid püüdma peegeldada Kristuse vaimset meelsust. Kui värskendav see on, kui kõik teevad igavest elu silmas pidades üheskoos pingutusi! Selle perekonna meelsus on vaimne (kuid mitte ennast õiglaseks pidav). Sellises peres on harva jälgi vaimsete asjade hooletusse jätmisest. — Koguja 7:16; 1. Peetruse 4:1, 2.

14. Milliseid materialistlikke kiusatusi seab Saatan meie teele?

¹⁴ Meil kõigil on materiaalsed põhivajadused, mida peab iga päev rahuldama, et võiksime elus püsida. (Matteuse 6:11, 30—32) Kuid sageli jäävad meie vajadused meie soovide varju. Näiteks pakub Saatana süsteem meile igasuguseid tarbekaupu. Kui me tahame alati, et meil oleks kõik kõige uuem, siis ei jää me kunagi rahule, sest kõige uuem on varsti aegunud ja nähtavale ilmub uus, moodsaim mudel. Kaubandusmaailm on pannud käima karusselli, mis ei jää kunagi seisma. See ahvatleb meid hankima üha rohkem raha, et rahuldada üha rohkem soove. See võib viia „paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse” ehk „rumalatesse ja ohtlikesse ambitsioonidesse”. See võib tuua kaasa tasakaalutu elu, nii et vaimseks tegevuseks jääb aega üha vähem ja vähem. — 1. Timoteosele 6:9, 10; The Jerusalem Bible.

15. Mil moel on perekonnapea eeskuju tähtis?

¹⁵ Ka siin on väga tähtsal kohal kristliku perekonnapea poolt antav eeskuju. Tema tasakaalukas suhtumine ilmalikesse ja vaimsetesse kohustustesse peaks teisi perekonnaliikmeid innustama. Kindlasti tooks kahju, kui isa annaks sõnades suurepärast juhatust, kuid seejärel ise oma sõnade järgi ei elaks. Lapsed näevad selle peagi läbi, kui elule lähenetakse viisil: tehke minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Ja kui kogudusevanem või teenistusabiline julgustab teisi majast majja teenimisele, kuid ise harva oma perekonnaga selles tegevuses osaleb, kaotab ta varsti samamoodi nii perekonnas kui ka koguduses oma usaldusväärsuse. — 1. Korintlastele 15:58; võrdle Matteuse 23:3.

16. Milliseid küsimusi me võiksime endale esitada?

¹⁶ Niisiis on meil kasulik oma elu läbi uurida. Kas me oleme hõivatud ilmaliku edu saavutamisega vaimse edenemise arvel? Kas me liigume maailmas edasi, kuid koguduses tagasi? Pea meeles Pauluse nõuannet: „Ustav on see sõna: kui keegi püüab koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd.” (1. Timoteosele 3:1) Vastutus koguduses räägib meie vaimsusest rohkem kui ülendamine töökohal. Tuleb hoida hoolikat tasakaalu, et meie tööandjad meid enda kontrolli alla ei saaks võtta, otsekui ei olekski me pühendunud Jehoovale, vaid neile. — Matteuse 6:24.

Hea suhtlemine edendab vaimsust

17. Mis aitab kaasa ehtsa armastuse arendamisele perekonnas?

¹⁷ Miljonid kodud on tänapäeval muutunud praktiliselt vaid öömajadeks. Kuidas? Perekonnaliikmed tulevad sinna ainult magama ja sööma ning tormavad siis jälle välja. Nad istuvad harva laua ümber, et ühisest söömaajast rõõmu tunda. Peretunne on kadunud. Mis on selle tulemus? Suheldakse vähe, pole südamlikku ega sisukat vestlust. Ja see võib tuua kaasa selle, et teiste perekonnaliikmete vastu ei tunta huvi ja võib-olla ei tunta nende pärast isegi tõelist muret. Kui me armastame üksteist, siis võtame aega vestlemiseks ja kuulamiseks. Me julgustame ja aitame üksteist. See vaimsuse tahk hõlmab head suhtlemist abikaasade vahel ning lapsevanemate ja laste vahel.b See, et panna üksteist oma rõõme, kogemusi ja probleeme jagama, nõuab aega ja taktitunnet. — 1. Korintlastele 13:4—8; Jakoobuse 1:19.

18. a) Mis on sageli üks suur suhtlemistakistus? b) Millel head suhted rajanevad?

¹⁸ Hea suhtlemine nõuab aega ja pingutusi. See tähendab aja eraldamist üksteisega rääkimiseks ja üksteise kuulamiseks. Üks suurim takistus sellele on see aega rööviv aparaat, mis on paljudes kodudes aukohal — televiisor. See esitab väljakutse: kas oled sina televiisori võimu all või on tema sinu võimu all? Televiisori hoidmine enda võimu all nõuab kindlat otsustavust, kaasa arvatud tahtejõudu see välja lülitada. Kuid selle tegemine annab meile võimaluse häälestuda üksteisele kui perekonnaliikmetele ja kui vaimsetele vendadele ja õdedele. Head suhted nõuavad head suhtlemist; üksteise, oma vajaduste ja rõõmude mõistmist; üksteisele selle rääkimist, kui väga me hindame kõike, mis meie heaks tehakse. Teisisõnu näitab südamlik ja sisukas vestlemine, et me oleme teistele tänulikud ja näitame, et me peame neid kalliks. — Õpetussõnad 31:28, 29.

19, 20. Kui me hoolime kõikidest perekonnaliikmetest, mida me siis teeme?

¹⁹ Niisiis, kui me hoolime perekonnaringis üksteisest — ja see hõlmab ka uskmatute perekonnaliikmete eest hoolitsemist —, teeme palju ära selleks, et oma vaimsust üles ehitada ja seda säilitada. Me järgime perekonnaringis Peetruse nõuannet: „Viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” — 1. Peetruse 3:8, 9.

²⁰ Me võime saada nüüd Jehoova õnnistuse, kui me püüame säilitada oma vaimsust, ja see võib aidata kaasa sellele, et me pärime tulevikus tema õnnistuse, kui me saame kingiks igavese elu paradiislikul maal. On olemas ka teisi asju, mida me saame perekonnaga koos teha, et üksteist vaimselt aidata. Järgmises artiklis arutatakse, mis kasu tuleneb sellest, kui me ühtse perekonnana koos tegutseme. — Luuka 23:43; Ilmutuse 21:1—4.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Mis on vaimsus?

◻ Kuidas võib perekonnapea Kristuse eeskuju jäljendada?

◻ Kuidas me võime hoiduda sellest, mis meie vaimsust ohustab?

◻ Mis võib õõnestada perekonna vaimsust?

◻ Miks on hea suhtlemine tähtis?

[Pilt lk 12]

Koguduse raamatu-uurimisel käimine tugevdab perekonda vaimselt