Kuningriigi kuulutajad teatavad

„Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse”

SEE õpetussõna on osutunud tõeks Koreas, kus on nüüdseks üle 71000 õnneliku Jehoova tunnistaja. (Õpetussõnad 3:13) Ja kujuta ette — 42 protsenti nendest teenijatest on täisaegses teenistuses! Järgnevad kogemused näitavad, et neile, kes otsivad tõelist tarkust, saab osaks õnn.

Üks Pusanis elav naine oli 16 aastat ühes ristiusumaailma kirikus käinud. Ta oli näinud nii palju piiblivastaseid kombeid, et ta arvas, et seal ei saa küll Jumalat olla. Teisest küljest ei võinud ta eitada Jumala olemasolu ja seetõttu palus ta siiralt Jumalat, et ta võiks leida õige kiriku, kui see olemas on. Siinkohal tulid talle äkki meelde Jehoova tunnistajad ja talle meenus, et kirik oli neid põlastanud ja kirikuskäijaid nende eest hoiatanud, sest tunnistajad ei usu Kolmainsust, põrgutuld ja teisi ristiusumaailma õpetusi. Võib-olla on nemad õige kirik? Ühe naabri abiga leidis ta üles kuningriigisaali asukoha. Kohe järgmisel päeval läks ta koosolekule.

Ta oli hämmastunud koosolekul valitsenud korrast. Seal ei olnud fanaatilist karjumist või emotsionaalset laulmist, nagu oli tema kirikus. Teda tutvustati ühe tunnistajaga, kes oli valmis temaga Piiblit uurima, ja tema rohkete küsimuste tõttu kestis esimene uurimine mitu tundi. Teisel uurimisel teatas ta, et astub oma kirikust välja ja saab tunnistajaks. Ta ütles õele, et tal pole vaja temaga enam uurida, sest ta võib käia ainult koosolekutel. Kuid talle näidati, kui tähtis on see, et lisaks koosolekutel käimisele keegi temaga ka isiklikult Piiblit uurib. Ta võttis selle ettepaneku vastu, asus agaralt õppima ja läks mõne aja pärast ristimisele.

Nüüd on ta väga õnnelik, et ta leidis tõelise Jumala Jehoova tarkuse ja et tal on lootus elada igavesti Jumala uues maailmas.

Pensionile läinud kindral õpib tõde

Ühe armeekindrali naine ristiti 1962. aastal. Tema mees avaldas talle esialgu vastupanu, kuid hiljem lõpetas selle ja õppis järgmise 28 aasta jooksul aeg-ajalt mitmete vendadega, kes püüdsid temas tõe vastu huvi äratada. Ta käis mõnel koosolekul ja konvendil, kuid hoidis end tagasi tõde tõsiselt võtmast. Aastal 1990 läks ta oma naisega Jaapanisse, kus nad käisid piirkonnakonvendil. Seekord kuulas ta kõnesid huviga — see oli midagi, mida ta varem polnud teinud. Teda rabasid jõulised kõned, mis paljastasid valereligiooni, kuid need avasid kindlalt tema silmad nägema ristiusumaailma silmakirjalikkust. Talle avaldas muljet see, kui korralik ja õnnelik on Jumala rahvas Jaapanis, täpselt nagu Koreaski. Kui ta Koreasse tagasi jõudis, hakkas ta tõsiselt Piiblit uurima ja läks lõpuks ristimisele.

Mida ta siis pärast ristimist tegema hakkas? Ta loobus ühe kuulsa turismihotelli presidendi positsioonist ja alustas täisaegset pioneerteenistust, milles tema naine juba osales. Tema arvates on üldpioneerteenistus parim viis teha tasa need 28 aastat, mis ta end tagasi hoides kaotas.

Nüüd mõistab ta, et õpetussõna: „Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse”, käib ka tema kohta!